Sotsiaalkindlustusamet pakub majutus praegu 3400-le inimesele.
Kokku on amet aasta algusest majutanud enam kui 21000 sõjapõgenikku.
Keskmiselt vajab ajutist majutust üks inimene kuu
ja pool räägib ameti kriisispetsialist Liis Paloots. Kui me vaatame seda olukorda kevadel, et siis märtsikuus
meil oli ka päevi, kus kus päeva jooksul oli meil majutusel
enam kui 6000 inimest Ennekõike asuvad ameti pakutud majutuskohad Tallinnas
Tallinki laeval, kus on ligikaudu 2000 inimest.
Sotsiaalkindlustusamet on kahehankega otsinud ka
majutuskohti juurde, et valmis olla selleks,
kui talvel peaks põgenikke taas rohkem saabuma. Kui me vaatame statistikaameti andmeid, siis üle Eesti peaks
olema tsirka 50000 voodikohta, mida erinevad siis
majutusasutused suudaksid tagada, et kuna me oma hangetest
hetkel oleme veel kokkuvõtteid tegemast,
siis hetkel on vara öelda, et kui palju just kohtadest meile
reaalselt pakkumisse tuli. Kevadel sõlmitud lepingud majutusasutustega kehtivad aasta lõpuni,
nii on juba praegu võimalik pakkuda kuni 7000 majutuskohta.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ütleb,
et ajutise kaitse taotlusi on esitanud üle 37000 inimese.
Nendest on kaitse saanud 35000 inimest. Praeguses tempos nädalas selline 500 ajutise kaitse taotlust
Eestis Ukraina sõja eest liikuvate inimeste poolt esitatakse,
aga teisalt me näeme ka seda, et kajutis kaitsest loobujaid
on juba üle paari 1000. Taotlejate arv võib talvel taas kasvada ning lisaks on
kevadel saabunute jaoks kätte jõudmas aeg,
et küsida kaitse pikendamist.
Seetõttu soovib ministeerium menetlust lihtsustada peamiselt
suunates pikendamise taotlused veebi. Ja teine, mida me siis ajutise kaitse taotluses ka tervikuna
juurde toome ka mõned täiendavad küsimused,
mis on seotud näiteks siis kas ajutise kaitse taotlejal on eelnev,
näiteks sõjaline kohustus olnud oma siis riigi ees
või kui ta tuleb Ukraina kodanikuna ka mõnest teisest riigist? Seda selleks, et oleks võimalik julgeolekuohtusid paremini hinnata,
selgitab Komissar.
Asekantsleri sõnul ei ole samas praegu oluliselt kasvanud oht,
et sõjapõgenikke teesklevad ka Vene mõjuagendid. Ma ütleksin pigem niimoodi, et see oht on kogu aeg olemas.
