Seisan siin Võhandu jõe kaldal ja vaatame,  kuidas vesi voolab ja kõik muutub ja meie elus samamoodi  alates 2014.-st aastast igatahes sööb inimkond juba rohkem  nuumkala kui ulukala. Kaalude tasakaal on muutunud. Eestis see asi päris nii veel ei ole. Meie põhitoodang tuleb ikkagi kalapüügist. No ligi 100000 tonni ja vaid 1000 tonni ümmarguselt  vesiviljelusest ehk kalakasvatusest siinsamas Võhandu jõe  ääres on kalatiigid. Mille omanikuks on Arvo Leok? Ja me läheme, vaatame, mismoodi kasvavad tema tiikides  niisugused Eesti jaoks võõramaised kalad nagu Palia  ehk mägihõrnas ja samunegi tuur ehk Siberi tuur. Tere, Arvo tervis panid vee mulisema sulisema ikka,  eks nad mulistavad. Kes need on sul siin, tiigis? Siin on küll vikerforell vikerforell ja söövad hästi. Jah. Ole mees ja anna, ainult palju sul neid tiike siin kokku on? Siin on kuskil 15 15 tiiki ja mis liiki kalu sa siin  kasvatada mingi Vikerorell siis on paali  ja tuur. Noh, eks on natuke muud ka väikest. Ei taha peale tükki olla, aga olen, äkki näitab oma tiike  mulle natuke laiemalt ka näiteks Kos paliad kasvavad. Aga lähme vaatame, mägihõrneid siin ka mägine maa on siin  ka juba nojah, ega kes, ütleb Mägi õrnas,  kes pael, aga ma ka ei tea, kes ta täpselt on,  mõlemad on õiged, mõlemad peaks õiget olema,  aga mägiõrnas on nagu ilusam. Lähme, vaatame teda hiljem võib-olla maitsta ka. Nii. Pala tigid on sul sealpool, eks ole. Seal on võrgud peal. Jah, muidu linnud, linnud, loomad viivad ära paljaon,  nii palju maitsvam, et linnud on põhiliselt palja tiigi peal  ja ongi, et väikest vikterit ei tule sööma,  aga palju söövad kõik, aga paaljad hea meelega,  mul oli siin taga, kus me praegu lähme, seal oli mul  niimoodi nii tihedalt nöörid peale tõmmatud,  et varblane ka ei pidanud, ei tohtinud läbi minna. Ja siis lõpus must hoolekurg läks ikka läbi  ja paelad sööma. Kõrval oli lahtine vorellitiik ja sinna ta ei läinud. Arvo, sa oled kuulsaks saanud moto krossi sõitjate suguvõsast. Kuidas sa äkki kalade juurde jõudsid? Lapsed hakkasid ise juba tegutsema ja vanasti oli paadipagar  või pagari pagaritöökoda, seal oli rohkem töölisi  ja eks sellest sai villand, mõtlesid pääseb kergema elu peale. Kus see huvi just kala vastu ei, see on kogu aeg olnud  vanasti väiksest peale istusin kant jõe ääres  ja forellile lisaks võtsid siis varsti enesele  ka paalia, jah, kõigepealt Vorelli, siis pal  ja siis tuur ja need kolm ongi sul nagu põhikala,  need ongi jäänud ja need kõige paremini ostetakse  ja maa jupp oli siin olemas soomaa, siis said tiigid  kaevatud ja koduõue peal, põhimõtteliselt on töökoht. Kui jääd ka vahepeal tööle hiljaks, ei juhtu midagi,  kuigi nendega on ka väga palju. Iga päev pead söötma iga päev pead otsi puhastama,  kõige hullem Kõige hullem ongi kevad-sügis, kui nüüd ei ole enam  nii palju probleeme, vanasti olid kasvukile kasvumajad,  siis tuulega tuli jõkke, see kile tuli sinna otsa peale,  siis õige abel jaole ei saanud, olid kõik. Eks ta oli ka viga, et kui ikka õiget haridust ei ole,  siis peadki lolli töta. Ei ole see nii loll, siin on nuppu ja hoolika,  aga see nupp tulebki ainult kogemusest, seda ei õpi. Kõik veed on erinevad, kõik kalad, kõik ikka kõik kohad on erinevad,  et seda ei ole võimalik, et ma nüüd kellelegi seletan,  kuidas on vaja teha, et kõik peab oma naha peal tunda saama  ja ma arvan, et nüüd on 80 protsenti see käes,  vahel tsikli selga ka veel kisub või. Ei kisu, liiga palju on rauda sees juba,  et ei julge, enam ei taha. Sulistavad mulistavad, sul on ikka lõbus elu siin,  muidu ikka see kalakasvataja elu ongi siuke lust  ja ega kala kasvabki ise, mis. Siis pole midagi nii lihtne asi, natuke pead süüa viskama  ja täitsa hõlmu elu. Ega muidu ei teeks ju. Noortele soovitan küll kalakasvatus, et kui tahad,  et kui hakata kala kasvatama, siis pead 10 aastaselt hakkama  paberit ajama, siis 20 aastase saad juba kala hakata müüma. 10 aastat läheb, viis aastat läheb paberi ajamise peale,  noh aasta kaks, kui hulga raha on, teed aastaga kehvasti,  läheb kahe aastaga teed, tiigid valmis ja  siis kolm aastat kasvab kala ja ongi 10 aasta. Et see ainult teeb head meelt, kui keegi ka. Niisuguse asjaga tegelema hakkaks oma pojad omal pojal on  natuke lihtne asi on valmis, saab jätkata ta praegu juba  põhimõtteliselt jätkabki, no tal on ka siin mõned tiigid ja,  ja Tartus on tal oma pood, siis kellele jätta? Jah. Tule üksi toime siin. No päris üksi, tule, ma. Ma olen niisugune vend, kui higi tuleb kaenla alla,  siis viskan kähku pikali. Ma tööd ei armasta eriti, aga mul on abilistelleks,  et kes aitavad ja tööd teevad, palju sul niimoodi rahvast on abiks? Kolm abilist on? Me näeme vist palat. Siin on. Lobistavad siin paljakesed kui armsad nad on. Ja ta on üsna forelli moodi ju, aga põhierinevus forellist  on see, et tal ei ole tumedaid täppe. Et tal on heledad täpid ja mõni punane ka,  aga pruune või selliseid mustasid nagu ei ole,  eksole. Et väga ilus kala on täppi ja kõike muud on  ilusamaid lõhelisi, mis üldse olla saab ja kui sügisel,  kui isa se peale trehvad, siis isane on veripunane alt hästi  täpiline ja sisuline, aga ka isased ongi ilusamad noh nagu  inimeste sees. Kõik loomade sees ja kõigi sees, aga mis seal ikka,  ega siis väga kaunis on see mägihõrnas, see Arktika balia. Paaliaid on kokku 51 liiki erinevat perekonnas niimoodi  päris palju ja ka neist kõige levinumad,  kui raamatuid uskuda on just nimelt Arktika paali a  ja Ameerika paali. Lähme vaatame neid tuurakesi ka julgelt saada. Tuuratuura põhjal tuura jah, on natuke raskem. Raskem, kas peab noota tõmbama või saab raha. Palja sai teda enne kahvaga kätte, aga nüüd peate noote tõmbama,  miks niimoodi? Tuur on põhjakala ja tuur on, elab põhjas rohkem,  et kahvatukem kätte saada, ta ei tule sööda peale,  ei jookse niimoodi kokku. Ei tule üles sööma ja ei tule, jah. Nojah, tal on ju suu all nagu lat kalgi. Et põhjast toitu. No aga loodame, on on kedagi. Peaks olema, et siin on ka paljad sees, et on segi paalja  ja tuur on siin. See on selline üle kilo poiss, natuke poolteist. Kusagil ja eks ole, kui suureks nad sul siin tiigis kasvavad. Ega nad lähevad ikka enne ostetakse ära,  kui suureks, aga mul on olnud 17 20 kilo. Mitut ju tuura erinevaid tuurasid kuningate kalaks  ja keisrite kalaks, Aristokraatide kalaks  ja Narva linn olla maksnud kõik oma maksud tuurakalades  rootsi riigile omal ajal. Ma ei ole veel tuuralaipa elust rehvanud omas veekogus,  et ta nii vastupidav ja nii hea kala ja ma imestangi,  et miks ei kasvatada, miks nii vähe kasvatatakse tuura Eestis,  kellel on natuke soojemat veed. Mina tean, miks eestlased pole õppinud ega harjunud tuura sööma,  aga ega seda ei saa süüa, mida ei ole. Tegelikult teda on lihtne kasvatada ja ja  ega siis küll hakatakse sööma ja paljud,  kes ikka ma ei ütleks, et tuura ei osteta,  et kes maitse suhu on saanud, need hakkavad sööma. Siin me oleme seisnud nende Siberi tuurade juures  ja paaliaid vaadanud jah, aga siin üsna lähedal kasvatatakse  üht eriti eksootilist kala veel Aafrika angersega. Hoopis võõras ja tundmatu liik, eestimaalasele,  aga juba üsna populaarne sööjale. Aga lähme suvemale korraks küll, käime läbi. Utas mind otse üle põllu oma noorema venna Aavo juurde. Tere, Aavo. Tulin sinu juurde, mis pärast ikka kalade pärast,  sest sina oled ka oma hinge vist niimoodi kaladele müünud  või ära antud. Ja eks ole, tead, kuidas see lugu sul algas,  võtsid arvult eeskuju. Jah, igalt poolt, noh, eks mul isa ka ju kasvatas kalu  ja ja eluaeg jõe ääres elanud ja kala püüdnud ise ka,  et kala on väga tuttav. Ja siis ma ei tea, rumala peaga hakkasin tegema. Sina oled toonud eesti rahva teadvusesse. Ja mitte ainult teadvusesse, vaid ka keelele ja,  ja, ja mõnel ka kõhtu juba täiesti uue liigi,  mida Eesti inimesed varem ei teadnud. Aafrika angersäga. Kus sa selle kala leidsid? No ma ütlen, et kui sa ei tea ette, mida teed,  siis võib vabal ämbrisse astuda. Aga aga ei, noh, ma käisin ikkagi asja ikka,  uurisime algul ja käisime Hollandis vaatamas farme  ja tutvusin seal. Väga hea õpetaja, leidsin, kes mind välja õpetas ja. Ja, ja noh, kõik tundus nagu võimalik olevat,  et siis sai kraavitud No põhiline ongi, ta on soojavee kala, et noh,  talved on nagu meil on, et päris külmad,  et siis peab olema ettevalmistatud, et ikka farmid oleks  soojad ja jõuaks ikka sooja hoida. Nii et siseruumides ikka kõik on siseruumis  ja vähemalt 20 pluss kraadi peab vesi olema. Me peame siin hästi tasa rääkima, eks ole,  järske liigutusi teha ei tohi. Et mitte neid kalu kohutada, nad on üsna õrnad  selle koha pealt jah. Väga tundlikud ja väga tundlikud, siin basseinis on sul käsk,  sugukalad, need on need kala suuremad ja kõige suuremad on  üle 10 kilo. Ja neid ei ole küll palju, aga noh, siit vaniseb algus on ju,  siit ma saan marja ja ja maime on, see on see alustala siin  seal vaatame, kas need näitavad ka ennast. Siin vahepeal sai läbi elatud, siis noh,  niimoodi nagu enam rohkem ei tahaks, noh  sest farm on ikkagi teist korda uuesti ehitatud,  et. Kuidas selle põlenguga oli, et miks ja millal see toimus? Exis on mul endal ka veel, et siiamaani nagu arusaamatu,  kui ma hommikul läksin varmi, kõik oli korras. Jõudsin katlamajja, siis tundsin niisugust vinguhaisu  ja niisugust naine tsirkulatsioonipump oli,  oli läbi kärsanud, et noh, ta oli kui tsirkuleerinud  ja siis tänu sellele oli kütnud nagu katlamaja,  selle lae ja kõik ülemise ja nagu hästi-hästi tuliseks,  nii kuumaks. Siis ta ei tsirkuleerinud. Hakkasin ise nagu tegin, uksed lahti ja hakkasin jahutama  veel voolikuga vett laskma igale poole peale  ja helistasin veel töömehele, et tule appi,  et vaatame tsirkulatsioonipumba ära, siis hakkab kõik tsirkuleerima,  saab korda jälle. Aga aga siis, kui ta jõudis mingi poole tunni pärast minu juurde,  siis ütles, et kuule, sul on tuli katusest välja. See läks nagu sära, küünal võttis kõik ära,  et korraga. Ei, no ei saanud jätta, sest õnneks nagu  selle põlengu elasid kalad üle, noh nad olid kõik vee sees  ja midagi ei juhtunud nendega. Aga noh, kadusid ja muu, kõik läks ära, aga kõik vannid  ja kõik jäid alles ja kalad sees, mis, kus sa pääsed,  pidid jätkama. Mingi lootus oli, et kui noh, kõik olid niisugused väiksed  kalad ka, et et kasvatasin neid suureks,  sain nagu maha müüa ja siis sain nagu jälle edasi arendada,  et et algul oli, oleks, muidu oleks väga raske. Oh, nad on noored kalad ja niisugused teismelised,  vaata nüüd Eriti ei karda ja aga kui suuremaks saavad,  siis läheb päris raskeks. Ja siis läheb päris raskeks, noh siis sammaga tõmbavad  ka sulle, siis on ka ikka korralik sahmakas  ja niisama. Mis poolest sa julged kiita Eesti sööjale Aafrika angersäga  näiteks nagu see marinaadi, mida me toodame,  ja niisugune ta on? Hästi annab head puljangit ja niukust, et aga niisugune  selle poolest on nagu hästi maitsev, noh samas ei saa ütelda  teiste kalade kohta ka, aga. Aga noh, ta nagu tolle jaoks loodud kohe näiteks  marineeritud Ta on vist ka selliseks kasvatamiseks peaaegu et loodus mõelda,  et ta on väga soodusta. Ta on suhteliselt vastupidav igasugustele oludele. Ma räägin, tule, tule, elasid üle. Nad on nüüd tulest veest läbi käinud, kõik? Päris tugevad, jah. Ja noh, see eelis on ka, et neid saab nagu palju panna nagu  kokku ja, ja kasvatada hästi palju. Väga erinevaid tingimusi ja, ja kindlasti ainuke asi,  mida ta kardab, on külm. Kui vesi läheb juba temperatuur läheb alla,  siis alla 20 siis ta on juba uimane ja veel ära ei sure,  aga aga 10 10 kraadi vesi on, siis on juba kõik. Olen lugenud kusagilt raamatust, et angersägad suudavad  ka mööda maad liikuda ja mulla sisse. Ja jah, ainult peaasi, et ta niiske on. Ära ei kuiva, siis on kõik korras. Midagi juht. Et mingites linnades elavad nad lausa kanalisatsioonis. Me olime Suvena juures ja Tuurast või Hispaaniast ei ole  Eesti luules ühtegi luuletust. Tead, Aafrika angersägast ei ole kah veel kirjutatud,  vähemasti mina pole leidnud, aga sägast on küll. Ja ma loen ühe Ilmar Trulli luuletuse, mille pealkiri ongi  säga Jägala jões elab säga ja sel temal sügeles väga  siis konn kinkis sägale reha, et säga saaks sügada keha nüüd  säga on rõõmus ja rahul ja jägala jõgi on vahul. Kas sina käid ka veel oma Aafrika angersägade selga sügama? Ei luba ei luba, eks ole no luules on kõik võimalik. Vennaga arutate kalakasvatuse küsimusi, saate kogemusi vahetada,  nõu anda või vastupidi tülitseda, et sa teed valesti,  jah. Ei, ei tea, ei, me oleme vendadega mõlemaga hästi läbi  saanud kogu aeg, et, et tavaliselt nagu nii juba spordiajast  saadik me oleme nagu alati rääkinud. Mis toimub ja, ja mis teha, kuidas teha ja õppinud  teineteise vigadest ja ega kalakasva te midagi haru Kas tahad teada, siis alati saab küsida. Ilmselt oled sina ka inimene Eestis, kes on kõige rohkem  erinevaid variante proovinud angers, kast teha  ja neid maitsnud. On see nii? Päris palju asju oled proovinud nii ja naa. Ja mida sa tunnistab niimoodi parimaks tegemisviisiks? Mina väga ei tee tehta, mulle meeldib ka teha nagu lihtsalt  loorber pipar ja niimoodi ja lihtsalt keeta teda. Supina näiteks niisugust asja, noh ja siis,  kui sinna lisada veel asju, siis saab jälle supi valmis. Aga aga ta on nagu niisuguse asja jaoks loodud. Aga siin? Samas köögis te toodab siis ka marimeeritud. Mina olen lihtsalt väiketootja, mul on üks tööline,  kes nagu teeb neid. Mõni päev nädalas? No ikka ikka. Sellest angersega ilmselt saab täiesti edukalt šašlõki teha  ja kannatab pardas. Super aasta aastaid teeme juba, ta püsib ilusti vardas  ja ja nahk saab mõnusalt krõbe ja. Need on väiksed purgid. No võtame. Sobiliku. Igatahes suur tänu sulle, et sa näitasid meile oma kasvatuse värki. Sellest ma kohe ei räägigi ja. Me lubasime Arvo juurde veel tagasi minna natuke  ja hakata seal väheke vähekene küpsetama veel. Noh, ma loodan, liiga täiskõhtu ei söö. Arvo lubas mulle näidata, kuidas tema tuura valmistab,  et siin on paar tükki ette valmistatud, selline tuurakene  juba sa oled ta ära puhastanud ja mismoodi sina niimoodi  kõige lihtsamal moel teda valmistada. Mina teen Soola ja pipraga, et kala maitset ära ei riku  ja mulle käib väga hästi. Siin on kala. Siin on kala, siin on sool. Tavaliselt ma panen. Enne natukene ja siis panen sool vett ja  siis kas suitsu? No kui suitsu, aga, aga grilli jaoks grilli jaoks ikka niimoodi. Nojah, aga hea on, kui ta saab natukene seista ka. Isegi võib paar tundi seista, ei juhtu midagi,  aga tunne tunnine on ka küll. Ja nüüd ma saan aru, sa oled ta pannud niimoodi  selle hõbepaberi peale, et sa keerata fooliumi sisse,  esialgu keeran sisse ja pärast võtan lahti  või teed sellise paadikes olen teinud paadikest,  aga see ei mahu siin. Raha voolu, lühikese lühike voolium, aga  selle saab nii ka ära panna. Paneme esialgu panen niimoodi, siis poole pealt võtan lahti lasta,  et saab ruuged ka peale või värvi. Paneme nende fileedega, võtame ka midagi ette,  siis lööme need ka siis, oi kui ilusad fileed on,  kuidas me need jätame niimoodi, eks ole,  siia? Nii niisama. Ja seni, kuni need seal on, võtan mina siis teha midagi  sellest samusestki. Mägihõrnasest ja selle toidu nimi. Võiks olla, mis ma teen, tähendab, mitte ainult üksnes võiks olla,  vaid ongi, on karpa. See on imeõrn ja see valmib. Me saame selle ammu ennem juba ära söödud enne kui see. Tuul seal valmis saab, nii et vaheroaks. Nüüd ma lõikan siit selliseid fileesid. Ja panen siia peale muudkui taldriku peale. Vaadake, milline oranž, selline kena liha on sellel kalal,  paljud ikka poes ka küsivad, et no kuidas see tuur on  või kui kui tuur ei maitse, siis on halvasti tehtud. Õrnaga on samamoodi mägiennastega, et kui ta ei maitse,  siis on midagi tegema valesti ei ole kala juures  ja nii, nii. Et need on mul siin vaagnal. No aga me ei hakka neid päris kohe sööma veel. Et enne ma teen midagi, millega neid pintseldada saaks. See, midagi hakkab koosnema. Sidrunist. Tähendab sidrunimahlast ja teine suur oluline komponent on õli. Nüüd selle see õli sinna käib. Oliiviõli ma pane oliiviõli, see külm pressi kerget õli. Ja nüüd selle küpsemise kiirus, sidruni mõjul hakkab toimuma  keemiline küpsemine. Et see kala ei ole enam toores varsti. Siis mida rohkem ma panen sidrunit ja mida vähem õli,  seda kiiremini ta küpseb. Et kui ma tahan, et noh, et täna teen ja homme söömiseks,  siis ma pean, panen palju õli ja vähem sidrunit. Nii, nii, aitab ka nii. Nüüd paneme siia siis õli, nagu ma lubasin. Tule, tule, tule tuleb natuke rohkem ikka. Siis paneme siia natuke suhkurt, leival lööd  ka suhkruga maitse üle, aa, see on sul pagari kogemustest. Aga teine asi on jälle kummaline on see,  et kui nagu puudu jääb toidu maitsest, siis väga tihti on  vaja lisada tibake soola. Löövad need maitsed õitsele, tulevad hoopis paremini välja,  jälle. Ja see on nüüd puha kulinaarne filosoofia. Mida veel pipart ka natuke. Nüüd segan selle asja läbi ja pinseldan selle seguga need  kalad üle. Ja siis viis minutit ja. Ja on meil suutäis valmis. Oleme jõudnud siin sinu kaladest tehtud laua taha,  võiks öelda, et lausa pidulaud, et nüüd me võime ennast  kalaks süüa. Ma ei taha rääkimiseks enam oma suud üldse pruukida. Aga saateformaat nõuab, et midagi ütleb. Peab ikka rääkima. Sellise kala kõrval ja see jutt, jutt oleks nagu. Kuidas sulle see maitseb, see on väga hea. Ja nii kiiresti selle voorus on see kiirus  ja kohe tegemine. Ja väga ehedalt tuleb kala maitse niimoodi esile. Tuurad tehtud nüüd siis ka väga lihtsalt  ja kõige lihtsam moodus. Aga nendega on võimalik vigurdada igat moodi,  kes soovib ja seda võib grillida, ahju panna,  suitsu, tohib talle kallale minna kuidagi  või kuskilt otsast ligi pääsed siis ega see sööja käsi on pikk,  näed, ja see tavaagen liigub nagu iseenesest minu poole miskipärast. Nii. Mahla vaikselt nirisevad siit. Kui tihti sa ise kala süüd? No ikka mitu korda nädalas ja rohkem ei ole,  nii et on endal kalast kõrini? Ei ole, ei saa vist kunagi. Ja siin telekapildist ma võin teha ükskõik. Kui tahes head nägu ja rääkida mesimagusaid sõnu  selle toidu kohta, aga kui te ise ei võta,  ei tee, ei proovi noh, siis on see ainult jutt. Aga järgmine nädal juba räägime järgmisest kalast  või ka järgmisest kalakasvatajast ja kalapüüdjast. Kohtumiseni.
