Vajadus laiema piiririba järele tekkis siis,
kui alustati idapiiri piiritaristu väljaehitamisega,
tõdes siseministeeriumi piirivalve ja rändepoliitika
osakonna juhataja Janek Mägi. Et me nägime, et kehtiv regulatsioon ei võimaldanud päris
hästi seda piiri valvata, sest et noh, et 10 meetri peale
mahutada ära kogu piiritaristu tehase patrullteed
ja võimalikud korralikud vaatluspositsioonid,
see ei olnud võimalik, on ja see vajadus tekkis kohe,
aga kuna see protsess on pikk, sellepärast,
et ei saanud ju teha piiril juba enne, kui polnud valmis piiriprojekt,
kuidas meil see piir välja ehitatakse, kus ta täpselt,
mis elemendid tulevad ja seejärel hakata maid võõrandama
inimestelt selle jaoks piiri paika panna,
siis see protsess võttis aega. Aga lõppkokkuvõttes piir saab valmis, on piiririba,
on paigas ja siis ta moodustab kõik bioloogilise terviku. Kui looduses kulgeb piir looklevalt, siis piiririba abil
muudetakse sirgeks, et inimestel oleks paremini võimalik aru saada,
kuskohast edasi liikuda ei ole lubatud.
Janek Mägi. Piiririba on selle valvamise selguse mõttes tõmmatud sirgeks
ehk siis ta võib kohati olla 100 meetrit lai,
kohati võib-olla 30 meetrit lai, et selle piiriribalaius
loodus varieerub ja see ongi just sellepärast tehada
loogiliselt sirgeks kulgevaks ja, ja noh,
väga oluline, meie seisukoht on see, et kui me paneme sinna
seiretehnika kaamerad, et siis nendel kaameratel oleks
võimalikult Optimaalne hea vaatlusväli, sest kõik kogu aeg
siksakkide kurvid on ju siis see eeldab seda,
et kordades rohkem tuleb Hanno tehnikat. Aga inimese seisukohast, ma arvan, ei muutu mitte midagi.
Kui ta on väga selgelt ja hästi märgistatud,
siis inimene teab, siin lähedal on riigipiir.
Siit edasi minna ei tohi.
