Metsade üleraie on tinginud selle, et metsad on tegelikult süsinikuvabastajad. Kas Eesti metsandus on kliimamuutuste pidurdaja  või hoopis vastupidi? Mis on majandusmets, sealt ei ole vaja seda elurikkust otsida,  sest see on tegelikult inimese jaoks. Me otsime väikesi loomakesi, kes proovivad siin teed ületada. Sõiduteedel hukkumine ohustab liikide püsimist. Mitte loom ei lähe üle tee, vaid tee läheb läbi looma elupaiga. Inimtekkelised kliimamuutused on vaieldamatu fakt  ja metsanduse on nende ohjamisel suur roll mängida. Samas kütab see valdkond ühiskonnas kirgi. Ühed näevad metsamajandajates probleemi süvendajaid,  teised aga kliima kangelasi. Milline on metsanduse kliimakriisi ajastul? Metsanduse tuleviku üle on ühiskonnas vaieldud juba aastaid  ning ka teadlaste seas paistavad erimeelsused pigem kasvavad  kui kahanevat. Riiklikul tasandil on siiani vastu võtmata metsanduse uus  arengukava ja riigimetsa raiemahte muudetakse üles-alla iga  järgmise keskkonnaministriga. Teevad oma plaane väga pika vaatega, kuid  ka nemad otsivad uusi suundi. Üks selline on üle 20000 hektari metsamaad omav vestmann Grupp. Taavi, mis tegevus siin täna toimub? Siin toimub täna uus metsastamine niinimetatult,  et seome süsiniku Istutame kaske sellise sellise masinaga ja see on endine jäätmaa,  kus siis tegelikult täna midagi ei kasvanud enam,  näete ise siin rohi ja pajuvõsa. No siin kõrval on meil traktor istutamas,  inimesed on seal peal, tavaliselt ju käiakse käsitsi ringi  selle raielangi peal, aga siin on selline masinasüsteem. Ja see masinasüsteem on selles suhtes loodud,  et oleks kiirem ja tegelikult süsiniku sidumise seisukohalt,  kui muidu istutatakse, siis tehakse mättasse,  ehk et tegelikult hakkab see kask siin võitlema rohuga,  kui nüüd panna mättasse, siis me tegelikult songime seda  pinnast väga palju. No vaadake, siin see masin teeb väikse vao  ja ta lükkab selle kohe kinni uuesti. Ehk et põhimõtteliselt see süsinik ei pääsegi siit mullast  mitte kuskil. Kuidas teie vaatate sellise metsandusettevõttena Eesti  kliimakriisi ja neid rohepöörde eesmärke,  kuhu see Eesti metsandus peab suunduma? Tuleb tasakaal leida. Loomulikult tuleb tasakaal leida metsanduse ja,  ja selle. Rohe asja juures on ju tegelikult teada,  et majandatav mets seob tegelikult süsinikku rohkem kui  mittemajandatav mets. Kui me korralikult metsa majandame, teeme hooldusraieid,  sellega me saame kvaliteetsemat puitu, mis seob süsinikuga  pikaajaliselt sellised klassikalised metsamajandus võtted. Head tavad on, loomulikult aitavad süsinikku pikaajaliselt  ka siduda. Mis veel lisaks siis uusmetsastamisele nendele hooldusraietele,  mis on veel need uued suunad, mida te teete? No uued suunad meil energeetika poole pealt on päikesepargid  momendil plaanime veel tuuleparke ja lisaks sellele on  tegelikult siis, kuhu me oleme tegelikult investeerinud  saagi ehk et seene seenekasvatus pluss siis tegelikult uus  suund on tegelikult kändude seeni kasvatama hakata. Lisaks on teatud startup id, kuhu me oleme  ka investeerinud, on näiteks Raiku, kes plaanib. Pakkematerjali hakata. Puidust tegema ehk et sellised suunad ja üsna-üsna,  sellised rohelised ja. Selleks, et teha metsanduses kliimasõbralikke otsuseid,  tuleb kõigepealt teha kindlaks, millist rolli see mängib süsinikuringes. Kuidas aga mõõta seda, kas mets võtab õhust süsinikku  või annab seda hoopis juurde? Kliimamuutuste kontekstis räägitakse väga palju süsinikust,  kus metsas siin see süsinik asub. Metsas asub süsinik. Ma ütleksin, et kõikjal asub selles õhus,  mis on puude ja taimede ümber asub kõikides taimedes,  ehk siis puudes puu erinevates osades. Alustaimestikus samblas ja muidugi taimede nendes osades,  mis on maa all peidus, mida me ei näe, ehk  siis juurtes ja muidugi ka mullas, nii et tegelikult igal pool. Metsa ökosüsteemi süsinikuringe toimib pidevalt tänu  fotosünteesile ja mulla hingamisele. Fotosünteesi käigus tarbib kasvav mets atmosfääris olevat süsihappegaasi,  seob selle ning talletab puidu lagunemisel  või ka põlemisel, vabaneb aga sama kogus süsihappegaasi  tagasi atmosfääri. Eesti maaülikooli teadlastel on katsemetsad täis instrumente  ja andureid, et mõõta erinevate metsatüüpide  süsinikubilanssi ja saada aru, millal mets seob  või emiteerib süsinikku. Kui head süsiniku sidujad või emiteerijad on Eesti metsas? Üheselt öelda, kui hästi seovad, noh, on väga keeruline,  aga selge on see, et tervikuna nad seovad. Oleneb muidugi vanusest, et nooremad metsad,  kus on väga väikesed puud seovad vähem, kõige rohkem seovad  siis keskealised metsad, sest nende puude kasvukiirus on  lihtsalt kõige suurem. Ja kui puud juba hakkavad metsas vanaks jääma,  see näiteks on siin umbes 110 aasta vanune männik  siis puude kasukiirus langeb ja siis ka sinna seotav  süsinikuhoogus langeb. Ma arvan seda, et millest peaks rohkem rääkima praegu selles  kliimamuutuste kontekstis hirmsasti, et mets peab kõik  siduma ja, ja kõiki meie kõiki meie reostust nagu nii-öelda  tasandama ei saa panna metsade, kõiki neid lootusi. Mets teeb, mis ta suudab. Kas me, meil on küsimus, et kui palju meil  siis seda metsa lõpuks peaks olema, et ta kõik inimese Õhku paisatud heitmed, nagu ära seoks. Metsad võiksid tõepoolest olla süsinikusidujad ja,  ja see on, võiks nende üks väga oluline roll olla  kliimamuutuste pidurdamisel. Aga Eestis paraku andmed näitavad, et see,  mis on juba siin pikaajaliselt toimunud metsade üleraie on  tinginud selle, et metsad on tegelikult süsinikuvabastajad. Pilk Eesti maakasutuse süsinikubilansile näitab,  et Eesti metsades on tõepoolest juhtunud midagi  pretsedenditut ning muidu tugevalt süsiniku sidujana  toiminud metsamaad on viimastel aastatel muutunud hoopis emiteerijaks. Selles kontekstis ei saa kuidagi rääkida,  et meie metsandus on kuidagi kliimasõbralik. See on selgelt ju, kes vähegi neid aruannete numbreid vaatab  ja seda, kuidas Eesti metsade tagavara väheneb  siis seda ei saa kuidagi väita. Kes tahab seda metsandust nagu halvustada,  halvas võtmes näha, see näeb ainult seda lageraielanki  ja ütleb oi kui paha, et siin ei ole enam puid ja,  ja, ja nagu mets ei kasva enam. Aga miks ta ei näe seda, et kõrvalt tuleb noor mets  ja seal kasvab üles ja metsamehed on aastasadu teinud rasket  tööd ja, ja, ja teadliku teadliku tegevust metsas,  et need metsad hästi kasvas ja see noormets Ka saaks kiiresti ja hästi kasvama, et siis me kõik terve ühiskond,  kõik inimesed saaksid sellest metsast ka neid puittooteid kasutada. Ma ei tea ühtegi inimest, kes ei kasutaks oma elus puittooteid. Teine süsteem, millega peaks metsamajanduse juures arvestama,  on puittooted ja et nendes oleks siis süsinik pikaajaliselt  seotud nagu metsatoostis. Inimesed armastavad öelda, et süsinik oleks lukustatud toodetesse,  aga et siin on ka tegelikult olukord väga problemaatiline Eestis,  et nimelt 80-l protsendil Eestis kasutatavast puitu puidust Juba mõne aasta jooksul süsinik vabaneb atmosfääri  ja tõesti sellist pikaajalist salvestamist on ainult mõnel  protsendil Eesti puittoodetel. Sidumine pidevalt ei saa olla eesmärk omaette,  vaid metsade ja kliimamuutuste leevendamise. See on väga oluline vaadata, et mis on see parim,  mida me saame oma olemasolevast metsast kliimamuutuste heaks  kätte või mida nad saavad teha, et praegused mudelid näitavad,  et kui. Raiumist oluliselt vähendada, siis eeloleval kümnendil  seoksid Eesti metsa tunduvalt rohkem. Ja ka need kümnendid, mis meil käsil on,  on kliimamuutuste võtmes kriitilised, sest me oleme sellele  1,5 kraadise soojenemise väga-väga lähedal. Metsade võime süsinikku talletada on pannud elama  süsinikuturu ja andnud metsaomanikele traditsioonilise  puidutulu asemel hoopis uue tuluallika. Siin Tallinnas Noblessneris tegeletaksegi uut tüüpi metsandusega. Arbonic aitab metsaomanikul avada akna kahe uue turu liigi juurde. Kui seni on tululiik olnud peamiselt ainult puit  siis meie avame ka süsiniku ja elurikkuse eest saadava tulu  eest võimaluse. Täiesti uus maailm, uued turud, millega kaas kaasas,  käivad ka omajagu keerukust. Aga mulle tundub, et see bioloogiline matemaatika töötab. No kuidas need uued turuliigid siis sinna tulevad,  mismoodi see arboonik töötab? Me viime kokku kaks ettevõtet, üks on või  siis eraisikust ka metsaomanik ja vastaspoolel on enamasti  Lääne-Euroopa ettevõte, kes tahab oma jalajälge  vabatahtlikult katta kuna tema kliendid seda nõuavad. Mida me tegime koos Tartu Ülikooli teadlastega? Geoinformaatikutega on selline lahendus,  mida ma ei ole näinud, et kellelgi teisel maailmas oleks,  et me sidusime kokku selle süsinikukontrollijate  ehk verrapiirangud. Eesti kõik andmekihid, mis metsa kohta on  ja mulla kohta ka ja siis sellest tekkis tekitasime tarkvara  inimene paneb siis sisse lihtsalt oma katastri tunnuse. Siis siit me tuvastasime, et see on Valga maakonnas. 23 hektarit ja nüüd küsimus on, et näiteks kuhu ma saaksin  istutada siis. Taustal hakkab kõiki neid andmeanalüüsi välja töötama,  see vastus tuli välja, et 13-l hektaril 23-st saab uus metsastada. Ja siin on näiteks erinevad piirangud, mis on sisse pandud. Kui me võtame näiteks, et kus on märgalad,  siis siia tegelikult ei saa. Kui me vaatame mulla tüüpide järgi, näiteks. Millised on mullatüübid, siis näeme, et need ei käi  ka katastritunnuse järgi sest kui sa tahad istutada,  sa pead ka arvestama, mis pinnase tüüp on neil tarkvara  ütleb sellega ära, mis tüüpi istutada. Ja siis tegelikult sellest tuleb vastus,  millest öeldakse, et antud maaomanik siis,  kui ta istutab See 13 hektarit Siis selle nii-öelda pikema perioodi jooksul,  kui need puud kasvavad 40 50 aastat ta saab kokku 126000 eurot. See on siis selle 50 Eurosee süsiniku hinna juures. Mis muutusi see toob kaasa siis nüüd metsameestele. Ta ta toob osalised, muutused, me me ei arva,  et kõik peaks nüüd pea peale pöörama, mõneti kui seni on  olnud võimalus saada puidu eest tulu, siis nüüd tekib  elurikkus ja süsinik juurde. Ja metsaomanik ise otsustab, kas ta neid võtab. Meie pakume võimaluse, igaühe enda otsus,  kas kasutab mõnel krundil võib olla, seda ei olegi sobilik kasutada,  aga mitmel juhul me näeme, et kui sa muudad oma käitumist,  siis tegelikult pakkudes planeedi väärtust,  sa hakkad selle eest ka raha saama. Sest mõneti iga metsaomanik täna ju annab planeedile  väärtust oma kasvava metsaga, aga selle eest teda nagu  tänatakse lõpuks ainult justkui puidu eest,  kui see maha raiuda. Mulle tundub see tegelikult ebaloogiline. Ja Mulle tundub, et maailm läheb loogika suunas  ja me aitame sellele kaasa. Ja mida tavainimesed sellest uuest metsanduse valdkonnast võidavad? Võidavad sedasama, mis mina selle algse mõttena,  et miks me seda tegema hakkasime. Kui me sellega õnnestume, siis on metsasid rohkem  ja metsad jäävad rohkem püsti. Mis on teie arvamus sellisest süsinikuturust,  süsinikukrediidist ja sellisest, uuest metsandusest? Ja selles suhtes ja Arro monikiga oleme,  oleme natuke seotud ja natukene seda nõu nõu nõuga koos seda  asja mõelnud. Aga loomulikult see on nagu tulevik, tegelikult sellepärast  et et just sellesama uusmetsastamisega on võimalik neid  krediite tuua, neid juurde teha. Ja loomulikult, kui metsaomanik saab selle eest nagu lisatulu,  siis see on. Kahepoolne, ehk et see, kellel on vaja krediiti osta selleks,  et oma jaehaige vähendada, siis on olemas turg,  kus seda saab pakkuda ja see on ainult teretulnud. Üks kriis on lisaks ju kliimakriisile ja selline  süsinikuteemadele on ju ka elurikkuse kriis. Kuidas te seda proovide suure metsafirmana omalt poolt leevendada? Meie leevendame seda sedasi tegelikult, et meil on  portfellist üle 900 hektari on tegelikult rangelt kaitstavat metsi,  mida me üldse ei majanda ja 4000 hektarit on  piiranguvööndiga metsi ja kui tegelikult meil on nagu kuskil  kokku nende sihti. Kaitse piiranguvõendites 25 protsenti portfellist  ehk et seal me majandame seda asja teatud kohtades,  mis üldse majandada, seal tekibki siis elurikkus  ja asi ja ka piiranguvööndites kasutame hoopis teistsugust taktikat. Teeme teistsuguseid raieid ja nii, nii see elurikkus sinna jääb. Miks teil üldse on oluline seda portfellis pidada? No aga kõik peab tasakaalus olema, ehk et tegelikult ongi,  et tegelikult me peaks ka Eestis ikkagi kindlaks tegema  ja paika panema selle, mis on majandusmets,  sealt ei ole vaja seda elurikkust otsida,  sest see on tegelikult inimese jaoks. Ja teine pool on siis elurikkus. Mis on ikkagi konkreetsed soovitused metsameestele,  mida teha, et nad oleksid väiksema negatiivse  keskkonnamõjuga suurema positiivsema keskkonnamõjuga? Kõige lihtsam asi, et raiemahud peavad olema väiksemad,  sellest tuleb nagu alustada. Ja kui need piirid on paigas, siis mitmekesine metsamajandus,  mille hulka käivad siis erinevad raieviisid. Lageraie on kindlasti ka nende hulgas aga et ta ei tohi olla  nii domineeriv nagu ta praegu on Eesti tingimustes kindlasti  segametsade kujundamine, mis oleksid ka haiguskindlamad. Ka selliste raieviiside rakendamine, mille puhul osa puudest  jäävad metsa alles suurendavad elurikkust  ja ka süsiniku mõttes on olulised ja puittoodete puhul,  et siis püüda arendada selliseid, millest tuleb rohkem  pikaajalisi tooteid ja vähendada siis põletamise  ja tselluloositoodete osakaalu. Mis sa arvad, kas mõni mõtleb ka, et mida õigupoolest praegu  need inimesed siin? No muidugi Mul on ju korduvalt, on. Autod on kinni pidanud ja siis küsinud, et kuule tüüp,  et mis teed siin, et jamad. Et näen, et siin mitu korda olen näinud,  et teed siin midagi, aga. Et ei saa aru? On küllaltki vaikne, septembrikuu õhtu. Väljas on võib-olla 13 14 kraadi sooja. Ja me oleme Tallinnas tähetorni tänaval ühel väga põneval põhjusel. Me otsime väikesi loomakesi, kes proovivad siin teed ületada. Eesti teedel hukkub iga päev keskmiselt umbes 10 suurulukit. Vähem märgatakse, et meie maanteedel hukkub  ka palju väiksemaid loomi. Näiteks ainuüksi täiskasvanud konni igal aastal  hinnanguliselt sadu tuhandeid ja noori konni kümneid kuni  sadu kordi rohkem. Hukkumise vältimiseks on suur. Atitele nagu kitsedele, põtradele ja teistele ehitatud  ökodukte ja maantee ületuskohti Kahepaiksete massrände ajal korraldatakse konnatalguid,  et loomi üle tee viia. Möödunud kevadest sügiseni jälgis sooloog Jaanus Remm,  kuidas toimivad Tallinnas 2020.-ks aastaks uuenduskuuri  läbinud tähetorni tänaval spetsiaalselt ehitatud konna  ja väikeloomatunnelid. Sarnaseid rajatisi on Eestis praegu veel vähe  ning info nende toimimise kohta on väga oodatud. Kui nüüd selgitada, siis nende tunnelite tööpõhimõte lahti  siis et loomakesed otse teele ei jookseks,  siis on sellised barjäärid ja see töötab kindlasti väga hästi,  näiteks roomajate ja kahepaiksete jaoks nad ei pääse siit  otse üle. Siis see barjäär suunabki nad otse siia tunnelisse  ehk siis mitte teed ületama, vaid tee alt läbi. Ning siin on näha ka sobiv selline väike sillakene,  mis on loomulikul loomade liikumisteel kus nad muidu  ületasid selle sõidutee. Aga siis siit suunab see sillakene nad otse tunnelisse. Tähetorni tänav Nõmmel eraldab Harku ja mäeküla metsa,  mis moodustavad suure osa Tallinna ühest looduslikumast  ja elurikkamast rohealast. Loomadel on vaja siin sõidutee ületada, et minna  sigimispaika toitumisalale või näiteks puhkamiskohta. Ja seega ongi iseenesestmõistetav, et kui siin tähetorni  tänav renoveeriti, uuendati, siis oli vaja mõelda  ka loomadele, et kuidas nemad saaksid ka enda jaoks  loogilisema ja turvalisema liiklust. E. Absoluutselt ja absoluutselt, sest nagu see Üks. Kuidas on ütlemine on, et, et mitte mitte loom ei lähe üle tee,  vaid tee läheb läbi looma elupaiga. Aga nüüd on sul siis vaja siia tunneli sisse ise  ka ronida ja sellepärast, et sul on vist mingi kaamera seal,  mida see jälgib? Ja see ja meil on kaamera. Ja siis oleme siis jälginud, et kes siit tunnelitest läbi  käivad ja päris põnevat tulemused on, et oleme tuvastanud  nendes tunnelites üle 20 liigi. Mõnikord on ikka jah, kõva möll siin olnud,  siin. Iga meetri peale peaaegu oma oma konna. Hüppab siin seina taga, siis. Ma ütlesin ära, et kolm kolmesentimeetrine kolm sentimeetrit pikk,  umbes see tüve pikkus. Et ta on selle sel suvel siis sündinud või noh,  millal see konna sündimine on, aga kevadel  või suvel ja nüüd ta on ta siia jõudnud. Ja kärnkonnadega on huvitav see, et me ei tea siin päris tee  lähedalt ühtegi sellist. Sigimis tiiki. Et nad on ikkagi mitusada meetrit eemal siit  ja kuidagi nad siin augustikuus suure massina,  need noored kärnkonnad siia tee peale on sattunud ja. Praegu kusjuures oli ju näha, et ta siin toitub selgelt ise nägin,  kuidas ta võttis kiiresti kibekiirelt ühe putuka,  sõi ära. See tähendab seda, et siia toob neid ikkagi  ka see, et nad siin saavad söömas käia. Kindlasti, sest noh, mis see noor noorloomal muutub? On tähtsam kui, kui süüa. Et kiiresti kasvada ja. Sest mida suurem sa oled konnana, seda vähem on sul  vaenlaseid ja teisest küljest just ka sama vastu kindlasti kindlasti. Ma kujutan ette, et siin võiksid liikuda ju  ka linnud, näiteks mingid pardid või jumal teab mõni,  kes on niisugune veelembeline või Ja siin on jah, sellised märgalad ja metsaliigid,  et, et jah, pardipere on läinud läbi siis üks kahlaja Tibud ilmselt ka vanalinnud ja must rästas ja. Ilmselt oli punarind üks selline väiksem värvuline päris  mitu liiki ka linde on olnud jah, nendes samades tunnelites. Kas vahepeal? Siis tuleb hüpata ikkagi siit serva pidi niimoodi  ettevaatlik muidugi veendudes, et pole ühtegi sõidukit  tulemas ka tee peale ja no selles mõttes ütles,  et ega tegelikult ma ju vaatan kogu tee ka üle. Ja sealhulgas siis seda, et kus, kus ma neid konni,  keda ma tee peal kohtan, siis kus ma neid kohtan,  eks ole, ja et, et kas, kas neid siis on see nende  teelõikude peal, kuhu on tõkked rajatud või ei ole  ja kui palju neid on seal, kus tõkkeid ei ole? Ütle siin on nüüd praegu selline ka. Äärekivi, ütleme selline sillutis Ja siin kõrval on kergliiklustee, siit ju tegelikult  konnapoeg üles ei saa, ei saa, ei saa. Ja noh, ta tuleb enamasti sealt Harku metsa poolt,  neil on need sigimisveekogud kuskil seal. Ja, ja sealpool. Nüüd see, see selline tegelikkus ei ole seda konnatõket ees  jõuab teele. Ja siit, kui ta tahab teest üle minna, siis tegelikult ei  saa see äärekivi takistada. Siin võiks olla siis tegelikult see äärekivi rohkem maad  ligi rohkem asfaldi ligi siin jah. Jah, või siis üldse ilma äärekivita või siis,  kui on tõesti vaja seda äärekivi tingimata siis. Siis mingid vahed vahel, eks siin on erinevaid variante,  kuidas seda lahendada. Muidu siin on jah, tõesti see kurb lugu,  et väike konn ikkagi siit. Nojah, konn, väike konn ei saa igal juhul  ja isegi suured ei saa, kärng on väga harva,  ronib siit üle ja ja ütleme suur rohukonn,  kes hüppab päris jõuliselt. No. Tema vahel jah, saab, et tema on võimeline hüppama,  aga aga ta ei taipa enamasti, ütleme nii. Ja muidugi mitte ainult konnad, vaid ka nastikud,  et noh, suur nastik saab üle, väike nastik ilmselt ei saa  hästi üle, aga suur nast k jällegi ei taipa  ja noh, niikaua kui loom on selle tee nagu asfaldi peal,  on tal alati nagu oht, et mõni auto tuleb  ja jääb alla. Samas on ju neid momente ka, kus sa pead siit tee pealt  korjama üles mõne looma surnukeha, isegi konnad on siin sõna  otseses mõttes laiaks sõidetud. No täiesti et vahel on ikka Vaeva tuleb näha, et et saad aru, et kas on,  kas on loom või ei ole ja kui palju neid surnuid konni  näiteks oled sa siis siit üles korjanud? Üle 500 selle. Kevadest suveni, aga noh, siin peab arvestama muidugi,  ega ma ei näe kõiki väikseid konni on väga raske märgata  ja ega ma siis iga iga õhtu ka käinud ei ole. Mida siis annaks teisiti teha või kas on veel sellist  arenguruumi selliste taristute rajamisel? Muidugi on jah, et selles mõttes ongi, et kui nüüd kogu see  ökoloogiline teadmine teeökoloogia panna taristu  planeerimise protsessi käigus sinna sisse,  siis saab ikkagi suhteliselt nagu tõhusad asjad rajada noh,  lahenduse rajada üsna võiks öelda, lihtsa,  lihtsa nagu vaevaga, et noh, loomulikult need tunnelid  ja seinad ja maksavad oma raha, aga samal ajal nagu see suvi  on näidanud, et ikkagi väga paljud loomad võidavad endale elu. Rohealade ühenduskohtadel on koguni eluline tähtsus liikide püsimiseks. Massiline teedel hukkumine võib viia mõnegi liigi  piirkonnati välja suremiseni ja Tallinn-Tartu maantee  lähistel on seda madude puhul ka juba märgatud. Sarnaselt madudele on teedel suures ohus  ka näiteks aeglased ja abitud noored. Vesilikud. Loomade liikumisradadega arvestamine ja neile tee ületus  või tee alt läbiminekukohtade pakkumine tundub ju igati loogiline. Arvestades, kui palju elusid võib niimoodi säästa.
