Miks Tapa jaamas olev seadeldis täpselt katki läks
ja veel enam miks laienes suuremale osale raudteest,
ei osata veel öelda.
Eesti raudteejuhi Kaido Zimmermann sõnul on aparaati
ekspertiisis dispetšer.
Side, mis rivist välja löödi, on tarvilik,
et suhelda iga jaama raudteel tegutseva ettevõtte
ja vedurijuhiga. Neljapäeva pärastlõunal jäi eeter vaikseks
ja kõik foorid raudteel värvusid igaks juhuks punaseks. Loomulikult, me kutsusime välja kõik oma varujaamakorraldajad,
kes siis panid puhkamas või kellel ei olnud vahetust
ja niimoodi me saime siis inimesed panna nendesse jaamadesse,
kus on vaja ronge siis üksteisest mööda lasta,
et seal oleks kohalike juhtimine, et nemad suhtlesid
omavahel mobiiltelefonidega, andsid siis neid telefonogramme,
ehk siis käskus edasi, et nüüd see rong läheb sellele teele
ja teine rong läheb teisele teele ja nii edasi. Samamoodi kirjeldab toimunut Elroni juht Lauri Betlem. Ja siis hakkas tulema nii-öelda igale konkreetsele rongile,
mis, mis siis liinil oli eraldi teavitus,
et mida ta tohib teha päring, et kus ta täpselt on,
millise kiirusega ta edasi tohib sõita.
Läkski üle sisuliselt käsitsijuhtimisele. Paanikat või segadust Eesti raudtees väga ei olnud,
liikluse taoline korraldamine on õppustel korduvalt läbi mängitud,
pealegi toimuvad raudteel ka pidevad hooldustööd,
mistap pole ka näiteks käsitsi rööbaste seadmiste ära
unustatud niisama palavikuliselt, nagu Eesti raudtee otsis
ja põhjust otsis Elron asendusbuss.
Lauri Betlem selgitab, et Elronile oma bussiparki ei ole. Sageli ka bussifirmadel need bussid ei seisa
ja ei oota, et kell on neile helistaks ja paluks kiiresti reageerida.
Eelmise nädala ülesanne muutus muidugi üsna globaalseks üsna kiiresti,
et seal me lihtsalt saatsime päringud välja
ja lõppkokkuvõttes vaatasime, kuhu bussifirmad olid
võimelised oma busse saatma. Neljapäeval tühistati, suunati bussidesse ümber kokku viie
diiselrongi väljumine.
Elektrironge hilines tol päeval seitse, kusjuures keskmine
hilinemise aeg oli üheksa minutit.
Diiselronge hilines aga 21 ja keskmiselt hilineti poolteist tundi. Kõige pikem hilinemine oli 189 minutit ja see oli Tapa-Tartu suunal. Betlem lisab, et piletiraha saavad tagasi küsida kõik,
kelle reis hilines sihtkohta rohkem kui 30 minutit. Ka eileõhtuse seisuga oli meile pöördutud nii palju,
et see summa oli kuskil 6500 eurot. Betlem pakub, et umbes teist sama palju kulus Ellronil
muuhulgas asendusbusside peale ning märgib,
et need rahad saab ettevõte Eesti raudtee käest välja küsida. Ma arvan, et see konkreetne juhtum võib liigitada jah,
selle ikka juhtub asja alla, et, et siin ma küll pigem nagu
kedagi konkreetset tegemata töös ei süüdistaks.
