Viimane maa hindamine toimus 2001. aastal enne seda,
1993 ja 1996.
Nüüdsest muutub hindamine regulaarseks ja toimub kord nelja
aasta jooksul, aga kuidas maa siis jagunes?
Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse projektijuht
Riina Klais Peets. Elamumaad täna moodustavad pea pool Eestimaa väärtusest.
Need on siis sellised maatükid, mis ongi konkreetselt
elamute ehitamiseks mõeldud kas elamumaa sihtotstarve
või maapiirkondades õuemaad äri- ja tootmismaad
ja põllumajandusmaad moodustavad kumbki umbes viiendiku
Eestimaa väärtusest ja siis ülejäänud kaheksandik on kõik
muud kasutusotstarbed, sinna sisse mahuvad ära ka metsamaad. Ning kuidas see hindamine toimus, maa-ameti projektijuht
Veronika Hills, Jan. Me hindasime korraga ehk samaaegselt ära kõik eesti
katastriüksused seisuga 30 juuni 2022 tegime seda
kinnisvaratehingute analüüsil, kasutades viimase kuue aasta tehinguid.
Oluline on teada, et hinnatakse ainult maad.
Me ei hinda maa peal asuvat kasvavat metsa.
Me ei hinda ehitisi.
Me ei hinnanud ega võtnud arvesse piiratud asjaõigused
ega kasutuspiiranguid. Tulemuseks on siis maa ligikaudne turuväärtus
ehk maa maksustamishind mis ei ole maamaks,
aga see on aluseks maamaksule. Ja kui väärtuslik meie maa on ning kui palju me selle eest
nüüd maksma hakkame? Kui 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusel Eestimaa
koguväärtus oli 3,9 miljardit eurot siis nüüd,
sel aastal me saime tulemuseks 32,5 miljardit eurot.
Ehk maa koguväärtus 20 aastaga on kasvanud 8,3 korda. Maaomanikel, kes teavad, et maa väärtus on aluseks ka maamaksule,
tekib kohe põhjust muretsemiseks.
Tol hetkel, kui otsustati, et maa hindamine tehakse siis
nähti ette ka leevendavat mõjud maamaksukasvule.
Et ilmselgelt kaheksakordset maamaksu kasvu siis ei prognoositud,
nähti ette leevendusmeetmed.
Siin on nüüd oluline teada kolme asja kõigepealt see,
et hindamise tulemused võetakse kasutusele alates 2024.-st
aastast ehk meil on üks selline puhveraasta vahel teine asi. Maksimaalseid maksumäärasid langetati kaks pool kuni viis
korda valdavalt viis korda ja kolmas leevendusmehhanism on
siis selline, et maamaks ei tohi kasvada rohkem kui 10
protsenti aastas.
Kui me nüüd võtame sellise tüüpilise maatulundusmaaüksuse,
mille maamaks 22. aastal on tsirka 100 eurot,
võtame ümmargused numbrid, siis kuigi selle maatüki väärtuse
kasv on 10 korda siis maamaksukasv ei saa olla suurem kui
kaks korda ehk see saab tõusta 200 euroni
ja seegi kasv toimub kümneprotsendiliste sammudena.
