Varangu endise vesiveskipaisu kalasõbralikumaks muutmise
üheks eesmärgiks oli teha läbipääs sobivaks ka nõrgema
ujumisvõimega kaladele, räägib RMK looduskaitse osakonna
vee-elustiku spetsialist Sander Sundberg. Tänaseks on ka Eesti loodushoiu keskus ja kärestiku endise
paisust allavoolu kärestikul paigaldanud silmu torbikud
ja ka nende eesmärgiks ongi siis välja selgitada,
kas siis sellel aastal või lähiaastatel.
Kas jõesilm, kes eelnevat ei suutnud sellest paisust üles saada,
kas nüüd jõesilm suudab siit nii-öelda selja jõel kaugemale rännata?
Täna oleme juba näinud tunnistajaks olnud,
et lõhe ja meriforell suudavad siit edukalt üles pääseda
ja kasutavad tegelikult ka seda kärestiku kudemis padjana. Sillasammaste taastamise käigus leiti lahendus,
millega muutus sillaalune ka madalvee ajal kaladele
läbitavaks ehk enamik vett suunati silla keskmiste sammaste vahele.
Ehitustöödest räägib osaühing Elinord Ehitus juht Henrik ost Solla. Täna on siin küll selline lage ala, aga tegelikult täna
aasta aega tagasi oli siin ikkagi suhteliselt tihe mets,
kummalgi pool kallast ja oli suhteliselt keeruline hoomata,
kus siin üldse alustatud oleks võimalik.
Aga projekti järgi ligipääsuteed, et said jooksma,
siis tegelikult sealt edasi läks juba eks juba lauldes,
et mis siis selle, mis siis selle töö olemus on siis see,
et vanasti oli siin veskipais, mis tänasel hetkel nagu näha,
enam ei toimi ja igasugune teise tegevus siis jõe peal
takistab kalade liikuvust, kuna tal ajaliste jõgi selleks,
et meil oleks võimalik lähedal ikkagi ülesvoolu ülesvoolu
edasi ujuda, kudema minna, siis selleks sellest saigi loodud
selline tehiskärestik, looduslähedane madal voolusängi keskel,
ehk siis kui see vesi peakski alla langema,
siis kaladel on endiselt kohta olemas, kus Kuuske madala
veega ujuda ja, ja taamal siis näha ka neid kive,
et miks nad on just sellise kujuga või sellise asukohaga
siis ka ka kala tahab puhata, ehk siis kui ta siit seda
ülesmäge rühib, siis on ta kuskil kivi taga vähemalt
aeg-ajalt ka veidi toodetu puhataja plaane pidada. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha toel tehtud ehitustööd
läksid maksma üle 360000 euro.
Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.
