Aasta alguseks oli siin ja tööturg jõudnud koroonakriisist
hästi taastuda ja vaba tööjõu hulk oli taas kahanenud tasemele,
kus tööandjad tunnetasid tööjõupuudust.
Sestap hakkas ilmnema palgatõusu surve, jätkab Eesti Panga
ökonomist Orsoolia Soosaar. Võrreldes koroonaviiruse kriisieelse ajaga on töökohti
juurde tulnud teenindussektori tegevusaladel,
kus üldiselt on tippspetsialistide osakaal väga kõrge
ehk siis need on sellised nutikad tegevusalad,
näiteks info ja side, kutse-teadus-tehnikaalane tegevus,
ka finantssektor, tervishoid, Nendes valdkondades suurenes
hõive selle aasta esimeses pooles edasi. Kuigi tööga hõivatuid oli aasta esimeses pooles rohkem kui
enne koroona kriisi, muutusid poolaasta kestel
tööstus-kaubandus- ja ehitusettevõtjate hõiveootused
varasemast pessimistlikumaks.
Seetõttu aeglustus esimesel poolaastal hõive kasvuhoog.
Palgakasv küll kiirenes, ent tarbijahindade kiire kasvu
tõttu ostujõud jällegi kahanes.
Edaspidi on oodata majanduskliima jahenemise mõju kandumist
ka tööturule. Tööturuseis püsis selle aasta esimese kolme kvartali jooksul
tugev hoolimata sellest, et majandusaktiivsus pidurdushõive
kasvas hoogsalt peamiselt erasektoris, kuid samas kvartalite
lõikes hõive kasv siiski on aeglustumas ja edasisele
aeglustumisele viitab ka see, et Tööandjate ootused hõive
kasvu osas on muutunud enamikes tegevusalades pessimistlikumaks. Kõige erakordse maks arenguks Eesti tööturul saab pidada
tööjõu pakkumise suurenemist tänu tööturule lisandunud
Ukraina põgenikele.
Hetkel on ajutise kaitse saanud pea 38000 inimest,
kelle seas on 26000 inimest vanuses 15 kuni 75 eluaastat. Töö suhtes oli nendest inimestest pea 9000,
statistikaameti andmetel oktoobri lõpu seisuga tegevusalade
järgi oli neid valdkondi, kus sõjapõgenikud on otsinud
ja leidnud tööd siis üsnagi palju nii töötlevas tööstuses,
mis siis tööd tööstussektor kui ka erinevatel
teenindussektori tegevusaladel.
Siin on ära toodud näiteks haldus- ja abitegevuskaubandus,
aga ka majutus ja toitlustus.
