Ihtüoloog Heli spiinlev selgitab, et siia populatsioon Pärnu
jões on vajanud peaaegu et piidevad turgutamist.
Seda kala pole kunagi olnud liiga palju. Seda turgutamist on tegelikult tehtud juba möödunud sajandi
30.-test vahelduva eduga jätkatud siis 70.-test 90.-teni
ja nüüd nüüd on siis jälle uus etapp, alates 2016.-st aastast. Kalade vastseid ja noorkalu tuuakse meile Põlula kalakasvandusest,
aga kuidas nende areng seal algab? Siin tulebki Eesti mereinstituut appi, et meie siis püüame
seda sugu, kala aitame osaliselt ka siis selle
kalamarjalüpsmisel ja spermavõtmisel edasi läheb see põlulasse,
kust tuleb siis see suurem ja vastutus ka töö,
mis kestab siis järgmise kevadeni.
Esimene etapp, see tähendab marja hautamine suve läbi,
kasvatatakse neid seal kalakasvatuse tingimustes hoituna
siis väliste ohtude eest, nii palju, kui see vähegi võimalik on,
hästi toidetuna ja siis peavad nad alustama sügisel peale
asustamist oma iseseisvat elu. See on siis sel juhul, kui kasvatatakse Süxuvi.
Et aga viimastel mõnel aastal on asustatud ka
vastsestaadiumis siiga, mis tähendab seda,
et mari hautakse siis kalakasvatuses välja.
Kevadel peale koorumist tuuakse siia samasesse Pärnu jõkke
ja ta peab siin ise hakkama saama. Selgub, et lõhet on siia asustatud palju rohkem kui siiga. Siin võib rääkida juba viimasel kümnendil vast isegi juba
miljonist isendist, võib-olla isegi rohkem.
Lõhe puhul loodetakse ka nii nagu ka teiste kalade puhul,
et millalgi hakkab siis avalduma selgemalt ka siis paisu
eemaldamise asi siin Pärnu jõel. Špyylev ütleb, et kõike seda tehakse selleks,
et nii siia kui ka lõhepopulatsioon Pärnu jões saaksid
kunagi iseseisvalt hakkama ja riik ei peaks selleks kulutusi tegema.
Ester Vilgats, Pärnu.
