Aastaid tagasi leidus Eestis rohkem eri liike linde langenud
on nii põllu, metsa kui ka veelindude arvukus.
Arvukus hakkas langema Eesti taasiseseisvumisega kõneleb
Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Kui me nii-öelda iseseisvaks saime ja sisenesime suure hooga
kapitalistliku ühiskonnakorda, meie põllumajandusmuutus,
meie metsandus on peale seda üsna oluliselt muutunud. Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul pani
lindude liigikusele paraja põntsu Euroopa liiduga.
Liitumine. Suure need Euroopa Liidu põllumajandustoetused,
mis võimaldavad rohkem pestitsiide kasvatada,
rohkem väetada, suuremad, üha tavalisemad põllud. Lindude arvukuse vähenemisel võib rolli mängida ka kliimamuutus,
aga sellisel juhul võiks Eestisse lennata ka liike,
kes muidu elavad lõuna pool.
Seda ka ei ole juhtunud.
Marko Mägi. Kui vaadata Euroopas tehtud üksikute liikide uuringuid,
siis seal täheldatakse pigem, et kliimamuutus võib küll oluline,
võib-olla olla, aga märksa olulisem on elupaikades toimuvat muuta.
Et ikkagi see, mis inimtekkel on keskkonnas toimunud,
see on märksa olulisem sellest, milline on kliimamuutuse mõju. Mõned linnuliigid on Eestist juba kadunud,
näiteks siniraag, kes elas siin viie ja kuuekümnendatel aastatel,
aga keda nüüd ei ole juba 10 aastat kohatud.
Siniraagi kadumist seostatakse intensiivpõllumajanduse hoogustumisega.
Lähiajal võib aga kaduda must toonekurg.
Linnuliikide vähenemine näitab, et ökosüsteemis on midagi valesti,
jätkab Marko Mägi. Kui me näeme, mingisuguseid muutusid juba linnustikus,
siis üpris suure tõenäosusega varem või hiljem need muutused
hakkavad puudutamaga inimeste ennast, kas siis läbi
toidulaua põldudel toimuvad või, või keskkonnasaaste tõttu
või ressursside lõppemise tõttu, nii et me oleme selles
suhtes lindudega üsna samal pulgal, toiduahelas aga linde
märksa lihtsam uurida, nende Susi märgata,
kui võib-olla inimestele ühiskonnas toimuvaid muutusi. Mida aga teha selleks, et linnuliigid säiliksid,
räägib Kaarel Võhandu. Üks olulisemaid on kindlasti igasuguste mürkide kasutamise vähendamine,
et oleks põldudel ikkagi putukaid.
Teine on mosaiksete elupaikade taastamine,
et ei oleks selliseid silmapiirini laiuvad rapsiväljad näiteks,
vaid tuleks seal põllu Saari väikseid metsatukki,
rohuribasid kraave.
See aitab kogu kogu kust, et mida mitmekesisem on maastik,
teda rohkem seal selliseid elupaiku, kus erinevad liigid
saavad elada.
