Me oleme siin koos teadlastega, et vaadata,  kuidas Liivi lahe loodus omasoodu toimetab. Meretuuleparkide keskkonnauuringud on hoo sisse saanud  mis tundeid tekitavad tuulest elektrit jahvatavad tuulikud kihnlastes. Emajõe suursoo on Eestis väga tuntud jõhvika korjamise paik  ja kohalikud lähevad kuremarjale ikka paadiga. Mööda veeteed. Parimatele jõhvika kohtadele. Juba mõnda aega on teada, et Eestil on arvestatav võimalus  rajada merre elektrit, tootvaid, tuulikuid. Ometi pole meil seni mitte ühtegi meretuuleparki. Ka maismaale läheb tuulikute püstitamine kohati üsna keeruliselt. Viimased viis elektrituulikut said Eestis püsti 2020. aastal. Enne seda ehitati kolm tuulikut, 2016. ja üks 2015. aastal. Enamik Eesti tuulikutest ja tuuleparkidest on tänaseks juba  10 või enam aastat vanad. Kliima ja energiakriis on tuuleparkide rajamise küsimuse  taas esile tõstnud ning enam räägitakse nüüd meretuulikutest,  sest merel on tuul tugevam ja püsivam. Elukeskkonna ja inimestega arvestamata ei pruugi aga Eesti  merealadel ükski plaan tuulikute püstitamiseks teoks saada. Liivi lahte kavandatavad tuulepargid asuksid umbes 10  kilomeetri kaugusel Kihnu saarest ja selle kogukonnast,  mis tundeid tekitavad tuulest elektrit jahvatavad tuulikud Kihnlastes. 2022. aasta kevadel kehtestatud Eesti mereala planeeringus  On näidatud piirkonnad, kus saab meretuuleparkide rajamise  võimalust uurida ja sobivuse korral tuulikut püstitada. Praegustest arendustest on keskkonnamõjude uuringuga kõige  kaugemale jõudnud Saaremaast läände plaanitav park,  võimsusega kuni 1400 megavatti ning kaks meretuuleparki  Kihnu saarest poolkaarena lõuna-lääne suunal võimsustega  1000 ja 1200 megavatti. Me oleme nüüd kuulsas pealrannas, mis on kihnlaste jaoks  väga oluline, kindlasti see vaade samamoodi,  aga see on nüüd üks koht, kuhu merre võiksid tulla tuulikud,  kus nad siin täpsemalt siis paikneksid. Algselt oli plaan ka need tuulikud ehitada kolme kilomeetri kaugusele,  aga sellele tõmmati kriips peale ja nüüd on plaan,  et need tuulikud jääksid 10 kilomeetri kaugusele  ja me mõtlesime, et noh, need on ikka kaugel,  et neid me eriti ei näe. Aga kui toodi pildid meile lauda, et teatud kohtadest,  kuidas need tuulikud välja hakkavad paistma,  siis see pilt, et oli ikka väga siinsamas koduküla all. Et need tuulikud peaksid tulema siis siit peerrannast,  kõik see peerrand on neid tuulikuid täis  ja kuni sinna maja haakani välja ja majaka pooltel  hädemeestele edasi. Kui palju on nüüd kihnlastel endal sellist sõnaõigust öelda  kaaset võib-olla, mis nurga all ja kuidas need tuulikud  võiksid paikneda, et see näeks kuidagi esteetiliselt parem välja. No, ega tegelikult ju algselt Kihnu elanike käest ei küsinud keegi,  et kas nad tahavad neid tuulikuid siia Kihnu või,  või mitte ja kui see tuulikute jutu tuli,  siis kihnlased mõtlesid, et et hakkasid külajutud tekkima,  et nüüd saab tasuta voolu ja nii edasi, aga konkreetselt  nagu ametlikult pole keegi küsinud inimeste käest,  kas teile meeldib see mõte ja mis te sellest arvate? Aga nüüd need arendajad on ikkagi väga tublit koostööd  meiega teinud ja meid kaasanud ja oma piltide pealt  ka näitasid ja võib-olla ikkagi on võimalus hiljem  ka öelda, et kuidas need tuulikud siin täpselt paiknema hakkavad. Kui suurena mõjub 10 kilomeetri kaugusel asuv 270 meetri  kõrgune meretuulik aitab tunnetada Utilitas  vindivisualiseering millel avaneb vaade meretuulepargile  rannast 30 meetri kõrguse Kihnu tuletorni kõrvalt. Päriselt sellist vaadet aga ei teki, sest tegelik  planeeringuala asub mujal ning ka seal ei ole tuulikute  lõplik paigutus veel selge. Arvestada tuleb nii ehituslike kui looduskeskkonnapiirangutega. Jutud on sellised, et soovitakse siia Kihnu lähedale  meretuuleparke rajada. Okei, kuidas teile tundub, on see vastuvõetav idee. Mul on selle kohta väga raske öelda, sest ma ise ei ole  päris kihtlane ja kalal ja ma ei tea, kuidas see mõjub  kaladele asjadele. Aga kui see mõjub, kuidas öelda rahakotile soodsalt,  siis palun väga, mis tähendab tulla, et,  et elekter võiks minna odavamaks, et siis võiks,  just, just just kui sellest on midagi tolku. Ma kahtlustan, et see lööb meie selle loodusliku tasakaalu  väga sassi. Kalad, linnud, siis lugesin mis iganes sakslase uuringut,  et nad on küll kaugel meist, aga vibratsiooni. Mida veel keegi ei tea, kuidas ta meile mõjub. Kuigi ma saan aru, et on vaja rohelist energiat. Mis puhul te ise oleksite sellega päri selle ideega? Ta ei ole absoluutne, ei. Absoluutne ei, ta ei ole aga. Ikka oleks pärija teatud tingimustel, kogukond peab sellest  kindlasti kasu saama, muidu ei ole asjal mõtet. Kui vaadata siinse kogukonna üldist meelsust,  kas pigem on tunne, et rahvas tuleb selle ideega kaasa  või nähakse ikkagi selles, et, et parem mitte? Aja jooksul on neid inimesi juurde tulnud,  kes, kes on selle tuulepargi poolt ja ja nähakse,  nähakse selles pigem võimalust, ütleme. Meil tulevad võib-olla tulevad töökohad. Kui see tuulepark rajatakse, siis meil on keskkonnahäiringu  tasu tuleb mis, mis, millega on võimalik  siis kohalikku kogukonda panustada ja, ja kohaliku elu-olu arendada. Nende inimeste hulk on suurenenud, küll aga on  ka kosta seda, et just tulenevalt sellest,  et teate, mis see täpselt kaasa toob mis on need kihnlaste  suurimad küsimärgid. Võib-olla ongi see kumulatiivne mõju kogu sellel suurel  tuulepargil ja siis, et mida see endaga kaasa toob  ja kas on pöördumatuid selliseid? Halbu muudatusi ökosüsteemis. Loodusele pöördumatu kahju ärahoidmiseks käivad Kihnu  lähistel uuringud et mõista võimalikke mõjusid,  mida meretuulikute ehitamine või käitumine tekitab. Teadmisi kogutakse merepõhjast ja selle elustikust kuni lindude,  nahkhiirte ja mereimetajate vajadusteni. Kui nüüd siinsama merd vaadata, siis ausalt öeldes  ega siis delfiine ega hülgeid näha ei ole,  aga selleks tuleb nüüd enne kätte saada ja panna nendele  need jälgimisseadmed külge. Mis siis räägivad? Kui sügavale nad sukelduvad ja kus nad üldse käivad  ja kus on nende toitumisalad, kus on rändealad  ja ja puhkealad ja need saab siis läbi telemeetria,  moodsa sõnaga mingisugune pilt on meil teada näiteks viige  ruljeste kohta, et kuidas nad seda Liivi lahe mereala kasutavad. Aga hallhülged on peaaegu tundmatu maa, sellepärast et neid  on muidugi tükk maad rohkem ja nad liiguvad laiemalt ringi. Ja see on vaja kõik veel välja selgitada. Viigerhüljeste jaoks on Liivi laht selline mingis mõttes  ka sünnitusmaja, et kui seal õnnestub talvel korraliku  jääkatte tekkimine on korralik talv, siis seal sünnib  viigritel järglasi. Mida see kõik siis võib nende vaates tähendada,  kui seal ka ühel hetkel tuulest elektrit jahvatada. Vot seda, ega seda enne ei tea, kui need postid seal püsti on. Et mida nad siis selle jääga teevad, kui see jää sinnamaani ulatub. Et kas nad hoiavad seda jääd kinni või, või lõhuvad seal  need jää suuremad massiivid tükkide tükkideks. Ja noh, siis sellest sõltub, et et kas siis on see mõju,  võib isegi soodne olla, kui, kui see jää nagu stabiliseerub  seal ümber nende tuuleveski, jalgade. Mis on mujalt maailmast teada, kus on juba praegu meretuulepargid,  kas see mõjutab kuidagi mereimetajaid? Jah, kindlasti see mõjutab, taanlased on teinud üsna  põhjaliku töö ära hüljeste pealt ja, ja,  ja siis pringlite, kes on siis nagu delfiinid  ja nende tulemused on sellised, et ehituse ajal üldiselt  hülged väldivad seda piirkonda, kus siis müristatakse  ja kolistatakse ja laevad sõidavad ja, ja kogu see tegevus käib. Aga siis, kui park töötab, siis näiteks hülged tulevad sinna  tagasi nagu seda vältimise efekti, nagu enam ei ole,  aga vastupidi jälle pringlid hoiavad sellest juba ehituse  ajal eemale ja pärast seda nad enam sellesse piirkonda hea  meelega tagasi ei tule. Sügisene Liivi laht on küllalt lainerohke,  see tähendab, et siin kõigutab. Aga me oleme siin koos teadlastega, et vaadata,  kuidas Liivi lahe loodus omasoodu toimetab. Täna on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlaste teravik,  see tähendab tähelepanu suunatud Eesti rahvuskalale räimele  ja just sellele osale räimest, kes sügisel koeb. Kuidas see töö käib? Praegu siis panime ette Kalavastsete püüdmiseks spetsiaalselt konstrueeritud traali,  mida nimetatakse pongotraaliks ja me uurime gi  siis nendel aladel kalavastsete arvukust. Siit peaks tulema nüüd saak. Et. Nüüd me siis 10 minutit tõmbasime seda traali erinevates  sügavustes kõigepealt 10 meetri sügavusel,  siis viie meetri sügavusel ja lõpuks ka päris  pinnalähedasest veekihist ja ja tulemuseks on üks niisugune  purgitäis räimevastseid, siis erinevas vanuses,  äsja koorunud mõne päeva vanustest kuni mõne nädala vanuseni  ja vastete selline põhjalikum analüüs leiab  siis aset juba laboris binokulari all, kus neid  siis ligi määratakse, mõõdetakse, ja osad  siis valmistatakse ette edastisteks analüüsideks,  mis annavad vastuse siis sellele, et kui hästi nad ennast  siin kasvu ja toitumise mõttes tunnevad. Mis elukeskkond, see Liivi laht on kalade jaoks? Liivi lahti on paljude kalade jaoks selline suurepärane keskkond,  kus kohas nad saavad paljuneda, kus on pärast paljunemist  vastetel väga palju toitu ja, ja, ja kui on hea paljunemise  head paljunemise tingimused, siis on ka kaluritel,  mida püüda. See on niimoodi olnud aegade hämarusest saadik,  et, et eriti just need saarerahva ja, ja siin Kihnu saare juures,  kus me oleme, on sellised suured kalatööstuse ajalooliselt  üles ehitatud sellesama sügisräime pealt,  mida me täna uurime. Aga muidugi ajad on muutunud, kala on vähemaks jäänud  ja seetõttu ei ole võib-olla ka enam nii suurt sellist kalapüüki. Nüüd seda suurt kudema tulnud räime te siis püüate sellisel  traditsioonilisel meetodil, nii nagu seda Kihnu kandis  merest ikka sügisel on tehtud. Ja ega siis teadlased peavad kasutama ju neid samu meetodeid,  mida, mida kaluridki, et seda kala kätte saada merest  ja et ülevaade saada kuidas, kuidas sügisräime l läheb,  et selle tarvis me siis tõesti nende samade Niitjate võrkudega sügisräime, püüame läbi kogu kudemisaja  ja ülevaate siis nendest. Parvedest sügisräime parvedest saame. Mida tuleks uurida just kalade koha pealt,  et võimalik tuulepark siin kalade jaoks midagi halvemaks ei muudaks? No esimene ja kõige niisugune tundlikum teema loomulikult  kala jaoks on paljunemine. Ehk siis me ei soovi, et neid tuuleparke rajatakse otse  siis nii-öelda kalade hälli peale. Aga suures plaanis mereinstituut teostab väga-väga  eripalgelisi töid, et mere bioloogid uurivad merepõhja ja,  ja, ja mis loomad siin merepõhjas elavad. Lised selgrootod ja kala poole pealt, kui me räägime räimes,  siis on suuremahulised hüdroakustikatööd,  mis kordistavad räime, rändeteid ja raime paiknemist  erinevatel aastaaegadel on mürauuringud,  mida tehakse siis spetsiaalse Kanadast tellitud seadmega,  mis hakkab imiteerima tuulikute poolt tekitavaid helisid  lausa nii ja, ja, ja, ja samal ajal siis kaardistatakse  laevaga hüdroakustilistel meetoditel räimekäitumist,  kui seda tuulikute müra tekitatakse ja, ja sellega  siis saadakse vastus kuidas räim on suuteline kohanema. Valdo, sina oled nüüd küll aastakümneid siin Kihnu juures  merel käinud ja seda kala taga ajanud. On teda vähemaks jäänud? Natuke on ikka vähemaks jäänud, aga seda räimepüüki nagu  selle kohta ei saa öelda, et vähemaks oleks jäänud,  aga lihtsalt praegu on see aeg hakkab nagu mööda saama. Meil siin ikka iga-aastase kõige parem aeg on päris  septembri lõpp ja siis oli ikka kolm-nelisada kilo võrgu peale. Mis liiki kalad on Kihnu kalurite jaoks kõige olulisemad,  kui vaadata seda just, et mis selle väikse sissetuleku annab? Noh, eks hakkame kevadel peale, kevadel püüame räime  kastmõrdadega või kakuamiga, nagu me nimetame  ja ja sealt saab osa mehi oma sissetuge muidugi üks  suuremaid ikka on ahven, meil. Sissetuleku mõttes? Kuidas Kihnu kalurite vaates siis on, kas meretuulikud on  vastumeelsed või võiks teatud puhul ikkagi nendega  ka koos elada, kui vaja? Mina arvan, et meil tuleb nendega elada,  see ikka tänapäev ja. Ja need kalureid on ka nii väheks jäänud,  et huvi noorematel on merele minna suhteliselt väiksem  sest kala on vähem ja päris sellest nagu enam ära  ka ei ela. Mis on Kihnu kaluritele siiski oluline, et see traditsioon  merel käia ja võrgus kena hõbedast kala näha,  et see alles jääks? No seda nüüd kindlasti ja tahaks, et elekter  ka poleks ju lae all ja et kala tahaks ka püüda. Emajõe suursoo on Eestis väga tuntud jõhvika korjamise paik  ja kohalikud lähevad kuremarjale ikka paadi. Tere, Tiit, tervist kohtuda, Kristo. Sa panid mingisuguse värvilised jope siia. Ma panin jope siia, et teaks ära, kust paadile minna. Muidu muidu eksida, no muidu võib mööda jõe kallast hulkuma hakata. Ja see on üks selline hea Emajõe suursoo jõhvika rabas. No see on üks selline hea koht, jah, tänavu aasta  kus on kasevõsas, on nagu marju, sest tänavu aasta lageda  peal on see kuum päike ja selle ära kõik võtnud. Ja sina oled korralikult varustatud, sul on suur ämber,  kombain ja see on selline igasügisene tegevus. Ja no mis teha, kui metsa poole oled? Kisub kogu aeg. Lähme vaatame, mis me siis siit kätte saame. Lähme, jalutame. Tõesti, Tiit siin lausa punetab jõhvikatest,  et räägi, mis marise jõhvikas selline on,  et. Jõhvikas on ta ilmselt sellepärast, et ta kasvab nagu  selle pika jõhvi otsas. Selleks on hakanud rahastada jõhvikaks, kutsuma. Aga miks inimestele ta meeldib? Ta on esiteks terviseks, teiseks on ta väga maitsev sellest  ju mannavaht ja kissell ja sellised asjad. Üks aasta ma huvi pärast korjasin neid siin  ja sai vist mingi 450 liitrit korjata. 450, see päris palju pidi korjama. Nojah, ta lihtsalt kukkus niimoodi välja ja,  ja siis ma mõtlesin, mis ma nendega, kus ma neist lahti saan. Ja ma võtsin telefoni, helistasin koolid  ja lasteaiad läbi, küsisin, et kas teie lapsed jõhvikaid söövad? Ei tea, aga mõtlesin, mannavahtu söövad ja. Ja mul oli pool päeva ja oli see kadunud. Aga tegelikult, see on ikkagi siin väga privaatne,  eksklusiivne võimalus siin jõhvikat korjata,  sest väga paljud inimesed siia ei satu ju muidu. Aga on ka selliseid inimesi, ma tean, kes terve elu ongi,  ainult jõhvikatest ongi, neil on ostetud korteri jõhvikatest,  auto on jõhvikatest, paat on jõhvikatest,  garaaž on jõhvikatest, kõik on, nii, nad vene ajal juba  korjasid ja käisid Riia turul nendega. Et vanasti oli see väga-väga populaarne See oli väga populaarne ja siis olid ju keeluajad. 15 september oli see, kui avapauk käis. Mõned tulid juba taskulampidega öösel juba sovalmis. Mis tõukab lausa detektiivi kirega tühipaljast kuremarja  taga ajama? Jõhvikas on vitamiinid. Jõhvikas on hinnatuim, põhjamaine eksport mari. Igalt hektarilt arvestatakse kuni 200 rubla tulu. Miks mitte kummarduda, kui raha vedeleb soos? Ja mulle endale meeldib, kui vahel saab,  sest korjamisest ka villand. Siis vaatad, seal on mingi tundmatu saar,  läheks, uuris, mis saar see on seal siis läheks,  käiks ära, vaataks saare ära ja siis kodus teed kodutöö,  siis lööd arvutis lahti ja siis hakkad otsima  ja vaatama, see on selline. Aa, et selline avastamise huvi ka avastada,  uusi. Ja, ja ikka uusi kohti ja kus midagi asub  ja see ongi väga-väga tore, kui tuled kuhugi kuhugi soo  peale ja vaatad, ahah, näed, see saar on seal,  see on see saar. Ja Tiit, ma korjasin oma väikse anuma täis,  annan sinu suure ämbrisse, et saaks edasi korjata. Ja no tõesti on palju Jah, no siin juba on nagu marjamoodi ka natukene. Aga ega seda mõni mari on nii tume, et ega sa ei näegi teda enne,  kui sa näpu pidi juba ligidal oled siis. Aga see hilissügisene nüüd marjad, kui nad saavad sellise  külma ka vahele, kas siis nad lähevad veel paremaks  või kuidas nende sellega on magusamaks magusamaks. Jah, aga pehmeks hakkavad minema, siis on neid halb juba korjata,  nad tükivad näpu all katki minema ja. Et mis see kõige õigem aeg siis on ikkagi see praegune? Kui ta valmib ära, siis käib, tuleb ikka vaadata,  kui juba ühelt poolt on nagu, ütleme, heleja teiselt poolt  on juba tume, siis, siis on ta juba hea korjata. Rohelist ei ole hea, ma tean, et mõned korjavad  ka rohelise küljega marju, aga see pidi ainult moosiks kuuma. Mul on siin oma fännklaap ka vangla, mis see tähendab,  see tähendab seda, et mul on kogunenud ümber minu sellised fännid,  kel meeldib see soo elu ja siis me Käime siin soos ja elame sügiseti. Kõige pikemalt oleme nädala elanud soo lausa nii. Aga muidu nii kolme päeva kaupa. Kuidas keegi saab? Kuidas saak on saaki on küll piisavalt. Teil on ka süsteem, et selline väike kopsik seotud kõhu peale. Jah ja olete põlvili siis või? Tähendab jah, kummarta nii palju ei saa,  aga siis põlvili, kui vähegi kannatab, teinekord on soo väga märg,  siis ei saa, aga aga üldiselt jah, niimoodi põlvili ja,  ja siis korjad laketasplatsi ja, ja siis laed vaatad,  kus jälle suuremat marja on ja ja selliselt miks te üldse  jõhvikal käite niimoodi pikalt, aga see on ju  nii tore vaheldus. See ei olegi oluline, see on tähtis, et sa saad sohu. See on huvitav, see on selline vaikus, see on omamoodi lõhn. See on selline kogemus, mida pead iga sügis tundma. Ja muidugi lisaks veel, kui on ilusad marjad ka. Marjad korjatud, lähme vaatame nüüd, kus Tiit päriselt siin  soos elab. Nonii saame siis sinu jõepealse paradiisi peale. See on sinu oma lapsuke, siis see on minu oma lapsuke  ja ise oled ehitanud kõik. Oma käekestega nuputatud kokku, mis see lugu on sellel laeval? No lugu hakkas tegelikult siit jõhvikatest kõik jõhvikate kõigest. Selles süüdi on jõhvikad. No algul ma käisin kummipaadiga soos. Nii siis käisin sellesama paadiga. Aga sellega oli üks viga, sellega pidi iga hommikupidi kell  neli öös ärkama. Ja-ja, mis te arvate, miks pidi kell neli ärkama? Siis hakkas presendi alt kondents näkku tilkuma. Nii siis läks aasta edasi, ma elasin juba sõbrapaadis,  kus oli ahi sees ja kus oli soe ja mõnus. Aga seal oli jälle üks viga. Viga oli selline, et kõiki toiminguid ja tegevusi tuli teha  kas pikali käpuli või istudes, sest mootorpaadi kajuti oli  nii madal. Ja siis ma mõtlesin, et ma ehitan omale nii suure maja,  et ma saan püsti seista siin sees. Ja niimoodi see asi tuli. Keeran ukse lahti. Nii. Siseneme siis tervist. Siin on selline kapteni. Elamu kõike siin on kõigile elamist ja. Nii et sa oled ikkagi hoolikalt selle läbi mõelnud,  kõik need detailid siin. Kaheksa aastat mõtlesin ja kaks aastat ehitasin. See on sinu saak, siis tänane poole päeva saak nagu poole  päeva saak. Sa ise pead ennast heaks korjajaks. Üldiselt küll jah. Mulle meeldib nagu otsida ja, ja ringi konnata  ja ja leida nagu rohkem rohkemat suuremat platsi,  tähendab, täna õigustas ringi kondamine,  tähendab, mis sa oma jõhvikatega teed siis,  osa ilmselt tõi maha, tähendab, et saada pesuraha tagasi. Ja jagan. Kas jubikas on tänapäeval hinnas ka üldse või,  või kuidas, kuidas hinnatakse jõhvika no on ikka,  ta on ka nagu energia on kõvasti kallimaks läinud. Kas inimesed nendel veeteedel ka liiguvad tänapäeval üldse? Ja siin on ikka päris hooajal on päris hulga paate,  kes käivad siia ikka loodust nautimas ja kala püüdmas  ja viimasel ajal minu arust on need matkajad alati,  et kanuu inimesed on, tervitab d siin alati ütlevad,  et et küll on kenad ja toredad jõed, kus sõita  ja olla ja et inimesed tulevad ja siis nad saavad aru,  mis siin looduses on, nii, on ja naudivad seda. Olen tihti tulnud, võtnud kaasa inimesi,  no räägivad, kus saab, kas jõhvikale saab,  no ikka saab, olen toonud jõhvikale ja pärast on emotsioonid  lae s nad ütlevad, et nii kihvt päeva, no see on ikka viimse peale,  et. Et see natukene marja, aga just see matkamist  ja emotsiooni, et seda, seda on siin ikkagi näha  ja neid kõike, seda loodust ja värve ja. Et siin on kogu aeg, on see asi muutuvas olekus,  mõni mõni ikka küsib vahel, et kas sul igavaks ei ole läinud,  siis ma ütlen, aga iga päev on isemoodi ja siin ei saa  igavaks minna.
