Tere, mina olen Tiina Paet Eesti keele instituudist.
Räägin teile üld- ja oskuskeele erinevustest sõnade sündima
ja kooruma näitel nimelt üldkeelena mõistame üldrahvalikult
ja oskuskeelena erialasuhtluses kasutatavat keelt.
EKI keelenõuandest on küsitud, kas võib öelda,
et toonekurgede sünnivad pojad aga kaladel peale selle
sündimine tähendab inimese või looma emaihust,
ilmale tulemist ja elu alustamist tähendab see muuhulgas ka
millestki tekkimist, kujunemist, teokssaamist
ja toimumist. Meie igapäevases kõnepruugis sünnivad peale loomade
ja lindudega näiteks ideed ja arusaamad,
kooruvad põhimõtted ja tõed.
Sündimise sünonüüm on ilmale tulema ja seega saab üldkeeles
kahtlemata öelda, et linnu ja kalapojad sünnivad.
Et sündimine on ilma valguse nägemine, ongi koorumine
ühtlasi ka sündimine.
Zooloogia ornitoloogiaoskuskeeles räägitakse ka lindude
ja kalade puhul, kitsamalt vaid koorumisest. Meie suurimas ja kaasaegse emas üldkeele sõnastikus.
EKi ühendsõnastikus on sõna kooruma seletatud,
sõnas sündima, kaudu munast marjaterast välja tulema,
sel viisil sündima.
Tsioloogia tekstides räägitakse aga sündimisest
ja sünnitamisest siiski üksnes imetajate puhul.
Tehtud on ka näiteks sellist vahet tibudeks nimetatud üksnes
kanaliste Jahaneliste järeltulijaid, teiste lindude omi aga poegadeks. Üldkeele jaoks on mõistagi selline vahetegemine keeruline
ega olega vajalik.
Taimemaailmast saame näiteks porgandi.
See, mis üldkeeles on lihtsalt porgand, on botaanikute jaoks aedporgand,
kuna olemas on ka metsporgand, millega enamus inimesi eriti
kokku ei puutu.
Enamasti ütleb kontekst, mis porgandit Me parasjagu mõtleme.
Nii ongi, et see, mis üldkeeles enesestmõistetav,
on erialakeeles ebatäpsus. Piir üld- ja oskuskeele vahel on aga ähmane hajuv
ning pole ootuspärane, et üldkeeloskuskeelt järgiks.
