Raymond. Reporteritund. Ja tere, täna räägime sellest, mida saavad teha tarbijad,
kodumajapidamised, ettevõtted, omavalitsused,
et säästa energiat või säästa siis elektrit,
kuidas saaks tarbida vähem või siis ka soodsamalt.
Vastused annavad siis tänases saates Eesti energia uute
teenuste juht, tyypacaluvalia gren, Eesti juhatuse esimees
Margo Külaots ja Tartu abilinnapea Raimond Tamm.
Tere teile kõigile. Tere päevast, tere päevast.
Tere päevast.
Ja mina olen saatejuht Mirko ojakivi. Reporteritund. Aga alustame siis sellest, et miks me just praegu selle
teema juurde tuleme, miks see oluline on?
No Eesti kaashoiatab, et oktoobrist maksab siis maagaas neli
eurot 10 senti kuupmeetri kohta elektri augustikuu börsi
keskmine hind oli 440 eurot megavatt-tunni kohta,
siis koos maksudega septembri keskmine hind.
Praeguseks on suhteliselt krõbe seal 350 eurot
megavatt-tunni kohta. Lisaks veel on kallinenud pelletiküttepuud.
See kõik tähendab seda, et meil on raha vähem.
Tarbijatena jääb raha vähem kätte ja see seab ohtu ka meie töökohad.
Raimond Tamm alustaks võib-olla sellised tarbija suure
tarbija vaatest, et kui teravalt hinnatõusu Tartu
linnavalitsuses tajutakse? Ja suur aitäh, et tõepoolest, nii nagu kodutarbijad on
loomulikult ka omavalitsused samamoodi energiahindade
tõusust tulenevalt löögi all ja noh, sõltuvalt omavalitsusest,
kellel siis parasjagu, milline energiatarbimine
märkimisväärsemat rolli omab, on siis ka need olukorrad
veidi erinevad, et selge on see, et Tartu linnale kõige
suuremat mõju kahtlemata omabki maagaasi hind
ja loomulikult ka elektrienergia. Et need kaks tükki on need, mis on, on põhilised,
et nii-öelda siis kulude kasvu põhjused meil tänasel päeval
ka linna eelarves oleme nii selle aasta esimese
lisaeelarvega kuhugi enne kui ka nüüd menetluses oleva teise
lisaeelarvega näinud siis ka täiendavaid vahendeid ette
selleks et kasvavaid energiakulusid katta.
Et tõsi on ju see, et börsihinda meie otseselt mõjutada ei saa.
Samas need meie kulud otseselt börsihinnast sõltuvad,
meie saame omalt poolt teha siis seda, et me saame vähendada
tarbimist mingis ulatuses saame vahetada energiaallikaid,
mida me kasutame. Et nii nagu sellel aastal on üks oluline ettevõtmine veel
nende nii-öelda kümnekonna magasi kütteks tarbinud,
et hoone üleviimise kaugküttele Tartus, et et kindlasti väga
selline mõistlik samm, et siin on näha, et juba aastases
perspektiivis selline samm võib tänase magasi hinna puhul
anda ligi 300000 eurot kokkuhoidu.
Puhtalt küttekuludelt ja, ja loomulikult energia puha
elektrienergia puhul. Tänavavalgustus on üks selline hea kokkuhoiu võimalus,
et Tartu linn on juba järk-järgult vahetanud välja oma
naatriumvalgusteid LED valgustite vastu.
Täna on meil üks kolmandik kogu linnavalgusti pargist on LED-valgustid,
kokku on Tartus 15000 tänavavalgustit ja,
ja ülejäänud 10000 osas oleme ka võtnud vastu sellise otsuse,
et me teeme selle nüüd nii kiiresti kui võimalik ära.
Ehk siis on juba järgmises linnavolikogus on plaanis teema
võtta niimoodi laual, et minna suurde hankesse
ja ja vahetadagi välja. Kui mitte midagi teha, siis, kui palju need energiakulud,
Raimond Tamm Tartu linnal võrreldes siis aastataguse
perioodiga kopsakamadolex. No me räägime suurusjärgust siin, kui me räägime puhtalt
nagu energia ja kütusehindadest, et tegelikult ju hinnatõusu
toob kaasa ka tarbijahinnaindeksi kasv, mis,
mis omakorda energiahindadest sõltuv.
Et kui me räägime puhtalt kütuse energiahindadest,
siis ma pakun, et sihuke 10 pluss miljonit eurot kindlasti. Nii aga tuleme Eesti energia poolse vaate juurde
tipakahluval ja milliseid probleeme kallid hinnad teie
klientidele toonud on, et kui teravalt Eesti Energia
kliendid hinda hinnatõuse tajuvad, et kui sageli teie
telefon heliseb, kui sageli teile meile saadetakse,
et tulge nüüd appi ja andke nõu. Eks see, eks seda ikka tehakse, et eks see mure on ju meil
kõigil ühine.
Et energia hinda tõusu, nagu eelpool kõnelejad just ütlesid,
tajutakse nii ärikliendivaates kui ka kodukliendivaates
ja Eesti Energia poolt.
Me teeme praegu kõik endast, olenevalt sellest,
et aidata kleiti ja pakkuda erinevaid lahendusi,
on see elektrihinna ühistamislahendus või see on
energiateenuste poolt pakutavaid lahendused. Margo Külaots kui kellelgi üldse praegu hästi võiks minna,
siis no tõenäoliselt nendele energiavaldkonna ettevõtetel,
mis suudavad pakkuda stabiilsemat hinda ja ka energiasäästu,
et keskkütte puhul kus siis toasoojamaagaasist ei toodeta,
tõenäoliselt nende eeldused on olemas, et kui suur tung
praegu on, kui me räägime näiteks Qatar Tudulinnast
keskküttesüsteemi ühendamisel, et kas see on praegu selline
ajaloo kõrgeim? Jah, kindlasti, et kui siin saate sissejuhatuses räägitud,
et need hinnad on hästi kõrged ja hind on teatavasti
nõudmise-pakkumise tulemus ja, ja kui me räägime,
siis mis saab kõrge hinna vastu ette võtta,
saabki siis mõjutada pakkumist ja saab mõjutada nõudlust.
Üks pakkumise mõjutamise tee on kindlasti siis selle
energiaallika vahetamine ja, ja tõesti, see aasta see suvi
on olnud rekordiline selles suhtes, et kõik tahavad tulla
mitte ainult gaasikütet, ka ahikütet ja muudelt liikidelt
siis kaugküttes. Aga ma ei ütleks isegi, et see on sellise käesoleva suve
teema olnud.
Et tegelikult kaasa on olnud kaugküttest kallim juba juba
nii mõnedki aastad, et tõsise liitujate arv on,
on plahvatuslikult kasvanud eelkõige selle gaasi hinnaga,
aga tegelikult viimased viis aastat on juba,
võib öelda Tartus olnud väga suur huvi. Mis see siis tähendab, peate asuma aga varsti uusi katlamaju ehitama,
mulle meenub, et kas teiega või, või, või teiste kaugkütte
ühingu liikmetega umbes ma ei tea, kolm aastat tagasi veel
sai teha saateid sellest, kuidas võrgud on
üledimensioneeritud ja kuidas kaugküttevõimsust oleks rohkem
ja rohkem. Et aga kas nüüd on siis tekkinud vastupidi,
probleem, et tuleks hakata neid torusid suuremaks rajama
ja uusi katlamaiuseid? No Tartu puhul see üledimensioneeritud ei ole tegelikult
teemaks olnud, aga, aga jah, me peame tootmisvõimsuste peale mõtlema,
et kui siin ühe aastaga liitub kaugküttega sellise väikse
Eesti linna jagu klient, et siis siis kindlasti tuleb
vaadata ka tootmisvõimsuste peale.
Aga see, kas nüüd tuleb just katlamaja juurde ehitada,
noh kindlasti ka mingit põletamistehnoloogiat,
aga meil on ka teine suund, kus me siis üritame
tööstusettevõtetest korjata kokku jääksoojuse,
korjata kokku oma kaugjahutussüsteemist,
jääksoojuse Leida veel soojuspump, lahendusi,
ja praegu on rajamisel ka soojuse salvestusvõimsused,
et tegelikult kõik need aitavad vähendada ka gaasi osakaalu,
mis jällegi mõjub, mõjub hästi. Tartu kaugkütte hinnale. No nagu kuulajad on kuulnud, siis juba mitmed märksõnad,
mis võiks lahendusena kõlada, on ka käinud siis meie jutust läbi,
aga siis, kui see sissejuhatav voor veel kokku võtta,
siis kui tõsine see kriis praegu on, et kas me teame
või aimame, et kuivõrd halvaks need lood meil üldse võivad minna,
et kas kusagil mingisugusest kütuse liigist energialiigist
võib tekkida eeloleval talvel puudus või tagasivaates võib
tegelikult äkki veel öelda, et praegu, kui me septembris
seda juttu räägime, siis tegelikult asjad olid veel hästi,
et ma ei tea, kas Külaots või siis Eesti energiast
difpacahluvalia oskab öelda, et kas on olemas ka
mingisuguseid selliseid hirmsaid prognoose,
et elektri hind praegusega võrreldes läheb veel oluliselt kallimaks. No prognoos on ette võrreldes praegusega,
ta läheb kallimaks, et see kui palju kallimaks nagu eelpool
kõneleja ütles, et sõltub nagu nõudmiste
ja pakkumiste arvust, eks et, et et prognoos on,
et läheb kallimaks ja oleme on meedias ju välja mitmeid
kordi kord korratud, et et Peame valmistuma selleks talveks
nii-öelda pingsalt ja, ja võtma võtma kasutusele kõigi
kõikvõimalikud lahendused. Selleks noh, kõige lihtsam lahendus on ju tarbimisharjumuse muutmine.
Et ka sellega on võimalik nagu säästa, aga energia säästmine
saab olema selle talve üks üks võtmesõna. No aga asumegi siis energiasäästmise nõuannete juurde,
et no alustaks võib-olla kodumajapidamistes,
sest selliseid arvuliselt kindlasti kõige rohkem kuulajaid
ongi just kodudes, inimesed on raadio ääres teevad märkmeid,
no millised on võimalused üldse midagi kokku hoida,
et hästi palju räägitud sellisest tarbimise ajatamisest,
et kui on börsipakett, siis pese pesu nõudepesuöösiti,
kui energia hind on elektri puhul siis soodsam,
kui jällegi on fikseeritud pakett, siis sellest ajatamisest
ei ole kasu. Ma ei tea, mis need kõige sääst, too toovamad lahendused
siis on, et tipak võib-olla alustaks teist,
et kui te Eesti energias oma kliente ja telehakata seda A'd
ja B'd ja kõige olulisemat rääkima, siis no millest säästu alustada? No kõigepealt säästa alustada oma tarbimisharjumused,
eks, et, et mis on siis nagu kodukliendil kõige kõige levinumaid,
nagu nii-öelda energiatarbeallikad ehk see,
et ongi valgustus.
Et ei pea tuled põlema kõikides tubades.
Võib noh, et selles suhtes hoida, hoida valgustuse pealt kokku,
et kasutada seda otstarbekalt.
Teisalt nendel, kellel on võimalik temperatuuri toas sättida,
siis, siis ma võtsin ühe lihtsa näide kaasa,
et kui muidu on harjutud olema näiteks 23 kraadi peal,
aga kui seda langetada 21 kraadi peale temperatuuri,
siis sellest on võimalik juba kaheksa protsenti säästu saada. Teistpidi kui, kui hoida valguse allikate pealt kokku,
siis sealt on, on see sääst kuskil viis kuni 10 protsenti
kuu arve pealt ja mis on võimalik nagu saada just nagu nende
tarbimisharjumuse nii-öelda muutmine on võib-olla siin võtmesõna,
mille pealt on nagu ilma lisainvesteeringu tegemata mida
inimene saab teha selleks, et energiakulusid kokku hoida.
Ehk siis kohe Esimene asi, kui nüüd kütteperiood on alanud,
siis alustage sellest, et harjutage ennast siis madalama
temperatuuriga Külaots, kas keskkütte puhul on siis teil ka
need rahalised näited olemas, et kui ikkagi tõesti kortermaja,
kus selline keskmine temperatuur on siis 19 20 kraadi saab
oluliselt soodsamaid arveid kui siis sama tüüpi maja,
kus inimesed on hoopis teiste harjumustega? No meie oleme arvutanud jah, et üks kraad temperatuuri
alandamist ruumides toob umbes viis protsenti kokkuhoidu,
et noh, see see teebki umbes sama, mis, mis Depaka ütles
ja tegelikult noh, muidugi elektriga saab ju palju ära teha,
et et ma võtsin siin välja tänased elektri hinnad,
et täna hommikul kell üheksa oli elektri hind 61 senti
kilovatt-tund praegusest, siis tund aega hiljem kell kolm on
26 senti, kell kaheksa õhtul on jälle 58 senti
ja öösel kell 12 on 10 senti. Et et siis öösel kell 12 on elekter 84 protsenti odavam,
kui ta oli hommikul kell kell üheksa.
Et kui on vähegi võimalik, nagu nihutada mingit tegevust,
näiteks pesupesemist selle aja võrra, siis siis 84 protsenti
on ikka päris suur kokkuhoid, et 20 protsendi allahindluse
pärast vahetatakse toidukauplust.
Aga 84 protsendi pärast võiks ka, nagu see võis ka teatavat
stiimuli tekitada ja kui ei taha öösel tegutseda,
siis saaks ju näiteks kella üheksa pealt kella kolme peale
vii viie tarbimise, et seal on ka 60 protsenti kokku hoida. Et miks ma sellest räägin, ma olen noh, kuna ma töötan
energia valdkonnas, siis ma olen ise selle fänn
ja ma olen seda asja nagu paar-kolm aastat juba juba teinud ja.
Ma arvan küll, et augustikuu elektriarvest Ma üks,
50 eurot, sellepärast võitsin ja ja seda ei olegi just vähe.
Päevas vaatad korra äppi, paned mingi masina taimeri peale
ja teenid, teenid euro päevas, sellest. Kas on mingisuguseid soovitusi just nimelt kuidas oma
tarbimisharjumusi ka jälgida, sest kortermajade puhul ma
olen kuulnud, et üks hästi suur mure on see,
et kogu aeg kahtlustatakse, et noh, mina võin ju oma radiaatori,
kui on ikkagi reguleeritav temperatuur vaiksemaks keerata,
madalama temperatuuri peale keerata, aga naabrid,
nemad kütavad niikuinii ja kuna meil ei ole selliseid
jälgimisvahendeid või, või siis andureid,
mis seda toas temperatuuri või radiaatori kasutamist mõõdaks,
siis ega minust justkui ei sõltu, et noh,
tüüpiline suhtumine, et aga kas, mis see lahendus oleks? No eks siin peavad ikkagi naabrid mingit solidaarsust üles näitama,
et, et see on tegelikult kõige parem lahendus,
et et võimalik on ka panna korteripõhised soojamõõtjad.
Aga sellega puhul on ka teada, et tegelikult,
kui kortermajas on palju kortereid, siis seal keskel võib
isegi üks korter ennast ju üldse soojast välja lülitada,
läbi seinte kütavad teised korterid ära,
et selle tõttu seda väga ei harrastata sellist korteripõhist mõõtmist,
et see tekitab võimaluse. Et keegi elab üldse ilma küttearvete ära
ja teised siis läbi seinte kütavad selle korteri soojaks,
et pigem ikkagi solidaarsus, on see see lahendus,
et kui ühistud saavad muid asju koos teha,
siis võiks saada nagu ka seda koos teha. Ehk siis märksõnad kokkuhoid ja ajatamine,
Raimond Tamm, et me küll jõuame äriklientide
ja suurte suur klientideni, aga, aga et mis need teie
sellised säästunipid on, kui ka kodusesse majapidamisse
oleks neid võimalik üle kanda? Noh, tegelikult need säästunipid on siin juba suuresti kõlanud,
et mida, mida kodumajapidamised saavad teha.
Et kindlasti mina soovitan mitte mõelda ainult eelseisvale talvele,
sest eelseisev talv läheb mööda ja ega edaspidi ei pruugi
see kõik vähem valus olla, et ikkagi mõelda ka nende
pikemaajaliste säästuvõimaluste peale.
Ja nii nagu näiteks me oleme siin ka linna poolt hoogustanud
kortermajade renoveerimist, et näiteks meie hiljuti lõppenud
SmartenCity projekt, mille raames sai 18 korterelamut,
renoveeritud et nendes majades on reaalne energia
kogutarbimine vähenenud 40 protsenti, et see on siis nii elekter,
gaas kui kui kaugkütte tervikuna. Et noh, need on sellised lihtsad, praktilised näited,
et tegelikult on mõistlik mõelda ka selliste suuremate
võimaluste peale, kuidas, kuidas seda säästu saavutada
ja samamoodi taastuvenergia tootmine ikkagi oma hoone baasil,
et et me teame, et siin eramajad on järjest rohkem pannud
päikesepaneele katustele, on kortermajades samamoodi seda
hoogustumist näha, et, et kindlasti on mõistlik ka see samm
astuda ja tarbida see energia maksimaalselt oma majas ära. Ehk siis lühikeses plaanis kasu toovad sammud
ja pikas plaanis kasu toovad sammud ja selles osas kolm
tänase saate eksperti, kõik te võite kinnitada,
et seesama hoone renoveerimine, see on pikas plaanis kõige
rohkem säästutoovam tegevus või Margo Külaots.
Tipakaluvalia vaidlete vastu. Jaa, absoluutselt, et energiatõhusus on siin märksõna,
aga mis ma oma poolt välja tooks, on see,
et Kredexi meetmeid, et kui ennem oli ennem oli
korterelamutest juttu, siis täna nagu KredEx'il erinevaid meetmeid,
et üks KredEx'i korterelamumeede on ka ju päiksepaneelide
salvestuslahenduse toetus, mis võiks olla nii-öelda
pikaajalisem plaan?
Korterielamutele. Aga räägime siis, kui kütteliigi muutusest näiteks rääkida,
et kui tõesti võtta see õnnetu gaasikütet kasutav
korterelamu siis kui kulukas ültse ühe kütteliigivahetus on,
kui kiiresti see võiks ära tasuda, et Margo Külaots
tõenäoliselt praegu Tartu puhul neid gaasil töötavaid maju
oma igapäevases töös kohtate väga palju,
kes tahaks hästi kiiresti nüüd liituda siis keskküttega,
et kui kiiresti see rahaliselt praegu ära tasub? Tasub rahaliselt väga kiiresti ära, aga selle teostamine
hetkel ei, ei saa väga kiire olema, sest selleks talveks
kindlasti ei jõua seda teha.
Mis seal siis probleemiks on?
Probleeme see ei olegi probleem, vaid see on pigem selline
tavaline millingi asja rajamise tsükkel,
et tegelikult kui täna soovib keegi liituda,
siis, siis tegelikult tuleks talle siis liitumispakkumine teha,
asjad läbi arvutada, kui siis liituv potentsiaalne liituja
on sellega päri, siis tuleb võtta kaevamisload,
tellida torud, panna need torud maa, siis ajada kinni,
saada kasutusluba ja seejärel ta saab liituda. Et arvestades, et see huvi on rekordiline,
on siis ka need tööde teostajad kõik hõivatud antud siis
tulenevalt selle maailmas olevast keerulisest situatsioonist
ja sõjaolukorrast on ka igasuguseid tarned suhteliselt aeglased,
et me peame ikkagi torusid tellima, seadmeid tellima,
soojussõlmi tellima, et kõik see võtab aega,
et kui täna tegelikult liituda, siis siis järgmine suvi on
see lahendus muidugi olemas ja ja siis sellele järgnev talv
ollakse juba kaugelt. Kuidas olla ja kui järgmine kevad hakata mõtlema,
siis kulub veel aasta. Ehk siis, kui täna astuma hakata, siis saab varem jõuab
varem kohale. Üldiselt on jah niimoodi, et rege rauta suvel vankrit parandada,
talvel see vanasõna täitsa kehtib. Aga rahaliselt, kui me nüüd tõesti mõtlen,
ma ei tea, kas on mingisugune selline põhimõtteline selline
hinnastamise näide ka olemas, et kui ikkagi maja kõrvalt
läheb seesama keskkütte trassis kui kallis selle noh,
ütleme kaheksa korteriga kortermaja liitumine on,
et millest see hind üldse Hind sõltub sellest, esiteks, kui sul tuleb selle maja tarbimine,
teiseks, tõsi, kui kaugel ta ta trassist on,
et see on tegelikult väga oluline, sest sest sõja tõttu on
ka metall kallinenud, on kallinenud naftatooted,
naftatoodetest pannakse asfalt, on ju kõik,
kõik need hinnad on üles läinud.
Ja ühe meed trisoojustrassi, ehitus kõikide kuludega kokku
on juba kuskil 900 kuni 1000 eurot meeter. Et tõsi, kui sealt maja eest läheb see trass mööda,
siis seal kahe-kolme 4000-ga sõltuvalt majast on see täiesti
nagu teostatav. Ja kas pakub keskkatlamaja siis noh, nii-öelda vanas
kõnepruugis ehk siis sooja müüa ka mingisugust paindlikku
lahendust hinnastamise mõttes või tegelikult korteriühistul
peab see raha siis olema pangakontol või saavad nad seda
pangast laenu võtta ja see tuleb kohe kinni? Aga üldiselt me eeldame, et kui liitumisleping tehakse,
siis makstakse pool sisse ja siis, kui meie poolt tehtud
tööd on valmis, siis siis makstakse teine pool. Raimond Tamm, kas siin on koht, kus tegelikult omavalitsused
Eesti riik arvestades seda ju tegelikult,
et riiklikul tasandil on meil võetud põhimõte,
et seda vene gaasi ja üldse maagaasi võiks vähem tarbida,
kas siin on olemas mingisugused arengud,
kus korteriühistud, kes siis tõesti juba jäävad Maide sinna
500 meetri kaugusele sellest soojatrassist,
noh, selge on see, et nad ei jõua seda kinni maksta,
et nad saaks mingisugustki kasu, sest et pikas plaanis
kindlasti on see mõistlikum tegevus kui lihtsalt toetusi maksta. Ja kahtlemata, et mis on tõsi, on see, et kui me vaatame
omavalitsuste poole, siis omavalitsustel reaalselt selliseid
rahalisi vahendeid ei ole, onju, et hakata eratarbijatele
mingisuguseid selliseid investeeringuid kinni maksma küll,
aga mida me oleme näiteks Tartu linnas teinud,
et meil on juba kaks 30 aastat, tänaseks tegutseb selline
asutus nagu Tartu eluasemefond, et võib-olla olete kuulnud,
et, et tegemist on just sellistele sellistele siis klientidele,
laenuandjana, laenuandjaga, kes, kes ei ole panga silmis
abikõlbulikud ehk kes, kes panga panga poolt seda laenu nii
niisama lihtsasti ei saa ja ka seal me hiljuti just augusti
algusest pakume uusi laenutooteid, et just nimelt laenutooted,
mis ongi mõeldud kaugküttega liitumiseks,
mis on mõeldud päikesepaneelide paigaldamiseks,
mis on mõeldud ka päikese kollektoriteks ja,
ja samuti ka eraldi siis veel ahiküttega ka seonduvalt,
et ahju rekonstrueerimiseks ja ka nii-öelda siis uue ahju paigaldamiseks. Et sellised laenutooted on täna need, mis me läbi
eluasemefondi oleme välja pakkunud.
Ja ma väga loodan, et et arvestades just seda energiahindade
väga kõrget taset ja, ja seda, et tänasel päeval kõigi
investeeringute tasuvusaeg on tänu sellele oluliselt lühem,
et kasutada seda hetke ja tõesti, teha need vajalikud
investeeringud oma hoones ära, et pangad pakuvad täpselt
samamoodi selliseid laenutooteid aktiivselt,
et nii-öelda need, kellel on võimalik pangast laenu saada,
nemad kindlasti võiksid seda võimalust kasutada
ja need, kellel panga käest ei ole võimalik saada,
aga on, on siiski piisav sissetulekute tase võiksid pöörduda
eluasemefondi poole. Margo Külaots, kas teie olete kuulnud, kas riigil on olemas tahe,
et kui see nii-öelda gaasi probleem ja soov gaasi vähendada
maagaasi vähendada riigil peaks püsima, et kas onu
käivitamisel mõni meede või keegi on mõtlemas selles suunas,
et kuidas siis kaugkütet üha rohkem saaks ära kasutada? Noh, need meetmed on tegelikult ka minevikus olnud,
et me oma oma klientidelt teame, teame seda väga hästi,
et paljud majad on selliseid toetusi saanud need ei ole
suunatud võib-olla isegi pigem niivõrd nagu kaugküttega
liitumisele vaid vaid paljudel näiteks elektriküttega
majadel puuduvad ka sisesüsteemid, ehk siis radiaatorid
veetorustikud ja neil on lisaks liitumisele vaja veel see
investeering teha, et maja renoveerimiseks
ja ja ma tean väga häid näiteid, kus on saadud saadud
selleks raha, on see asi ära tehtud ja siis on siis on siis
hoone liitunud kaugküttega, et et ja ma olen kuulnud ka,
et siin, sügisel talve alguses on jälle uued meetmed tulemas,
et ma julgustan küll kõiki kõiki ühistuid,
neid asju. No me oleme nüüd siis gaasist ja keskküttest rääkinud,
aga tipak, kas, kui tõesti majas ei ole seal selliseid
radiaatoreid ja pole soojasõlmi ja keskküttetrass asub kaugel,
siis kas on olemas ka võimalus näiteks säästlikumalt
elektrit kasutades toad soojemaks saada,
on siin nüüd moodsamaid õhksoojuspumpasid,
maasoojuspumpasid, mida absoluutselt absoluutselt. Ta on et, et kui kui me lihtsalt räägime kasutegurist,
eks ju, et kui siiamaani kaas on nagu eelnevalt odav olnud
ja ka gaasi kasutegur on olnud kuskil 0,9 siis täna nagu moodsamad,
moodsamad õhk-vesi-õhk-vesi või maasoojuspumbalahendused on
kasuteguritega kuskil kuni kolm ja pool korda.
Mis see tähendab, see tähendab seda, et kui,
kui eramajas tehakse otsus, mis väga palju meie kliendid
täna teevad, et vahetavad gaasikatlasüsteemi elektrikatla
vastu või-õhk või õhk v või maasoojuspumba vastu,
siis, siis säästan nagu märkimisväärne, et tänasest andmete
põhjal energiakulusääst on kuni kolm korda. Ja kui me räägime tõsised, tõsised nagu tasuvusest,
siis nagu eelpool kõneleja ütles, et need tasuvusajad on
tõepoolest tänaste elektrihindade juures tänaste
energiahindade juures kaasa arvatud gaasihindade juures on
oluliselt lühenenud, onju et õhk vee pealt
või õhk õhu peal ta on, on võimalik kahe kaaskahe aastaga
teha tehase investeering nii-öelda tasuvaks,
eks ole, ja, ja aga, aga see mõju elektriarvele nii-öelda
opereerimisega kuju kulule kui selline on nagu kohe,
et igal juhul efektiivsed soojuslahendused on,
on, on ka järgmine märksõna, mida, millest millest räägiks
veel rohkem. Aga tipak, kui minna elektrilahenduste peale,
kas siis esimese asjana võiks ikkagi hinna ära fikseerida või,
või on mõeldav ka, et selliseid lahendusi saab töös hoida ka
börsipaketti kasutades, et näiteks siis öösel tõesti kütta
ja päeval siis kannatada ka natukene külmemalt. Ütleme nii, et on kaks tüüpi mise ta olemas,
eks mina isiklikult fikseerisime kõigepealt endale
elektrihinna ära.
Siis vaatsin, kuidas saan panna oma tarbimisharjumused muuta
ja kuidas, kuidas tõesti kasutada oma õhk vesiseade selliselt,
et ta tarbiks öösel kütaks, põhiline kütte
ja vee vee kütmine toimuks öösel ja päeval siis vastavalt
vajadusele vastavalt sellele temperatuurile,
mis ma nagu seadnud olen. Et siis need targad lahendused on, on, on ka börsi börsil
olijatel kes, mis nagu aitavad seda energiasäästu nii-öelda tekitada. Nii, aga kui nüüd tulla nende inimeste abistamise juurde,
kes elavad näiteks siis oma majas vanad ütleme soojustamata seinad,
ahi, noh, ei ole ka kõige efektiivsem soojussalves
salvestuse ütles, et kas teil on nendele inimestele ka
mingisugust tarka nõu anda, et kuidas midagi kokku hoida
sooja pealt elektri puhul me andsime need nõuanded ära,
et, et põhimõtteliselt, mida vähem kasutate
ja mida säästlikumad, seadmed ja lambid lambipirnid,
seda, seda parem. Aga kas on ka siin mingisugust tarka nõu? Kindlasti on üks võimalus, mis on alati suure sooja sooja,
ka põhjus on aknad, et aknad teipida, tihendada veel,
kust vähegi võimalik on, et, et kindlasti ma soovitan seda
üle vaadata, et, et kus on majas sellised suuremad soojalekkekohad,
et ikkagi nendega jõuab veel tegeleda ja
ja kasvõi niimoodi tihendada, et talvel ei saagi akent avada.
Et, et oleks korralikult tihe.
Aga ega seal väga häid kiireid lahendusi ju tegelikult ei ole,
et ikkagi sedasama pikemaajalisem vaade ja kõik,
kõik need võimalused, millest ma ka enne rääkisin,
et et kindlasti tasub nendega hakata tegelema iga kaotatud
kuu on jälle ikkagi ju rahakotile põntsu,
et ega ehitushinnad ajas odavamaks ei lähe,
see on küll selge. Ehk mina, mina soovitan küll kohe hakata nende teemadega tegelema. Nii mis soovitus on nendele inimestele, kes oma arvete
maksmisega enam hakkama ei saa, et, et siin on Euroopas liikumisi,
kus kutsutakse ülesed jätkegi arved maksmata,
siis jääb rohkem raha kätte, et Külaots,
mis te nende klientidega teete? Ma peaks ütlema kogemusest, et tegelikult tark,
kus ei ole soojaarvete maksmisega probleeme olnud
ja ma loodan, et ka ei tule, sest Tartu kaugküte on lihtsalt
nii odav, et et võrreldes võrreldes teiste alternatiividega
kütmisel kindlasti kindlasti palju odavam,
et see Talv kindlasti on elektriarve, on see võib-olla põhiline,
selline asi, mis mis on kordades suurem,
kui inimesed sellega harjunud on. Ja kaugküttega vist on niimoodi, et kütteperioodil vist
klienti välja ka ei tohi lülitada ka elektri puhul.
Tyypak vist on küll niimoodi, et kui arve jääb maksmata,
siis järgmisel kuul on toas pime. No eks ta nii radikaalseks ei lähe ja nii ekstreemseid
näiteid meil Eestis õnneks ei ole.
Et Eesti inimene on ikka väga hoolas ja,
ja, ja on on siiamaani meie klientide juures ei ole tõusnud
ja nende inimeste arv ei ole nii märkimisväärselt suur,
kes ei jada oma, kes jätavad oma elektriarvet tasumata,
et et see, sellist probleemi me veel ei ole kogenud.
Tuleme nüüd äriklientidel. Juurde, kuna see on natukene veel spetsiifilisem tootmisega,
on niimoodi, et tihtipeale ega väga palju ei ajata ka eile
aktuaalses kaameras, no kasvõi isegi pisikese saiapoe omanik ütles,
et inimestel on selline harjumused.
Värsket saia soovitakse hommikul ja ei ole võimalik,
kui seda siis mingil muul ajal seal küpsetada,
kui soojast saiast käib jutt aga Raimond Tamme,
et no Tartu linn on väga suur tarbija, nagu te ütlesite,
kümned miljonid on energiakulu ainult ühe aastaga juurde tulnud. Et mis see võtmekoht siis ikkagi on, et kas vähem tarbida
või nutikamalt tarbida või kust te siis olete saanud sellise?
Sellise suure kokkuhoiu? Et eks mõlemad on olulised nii vähem tarbimine kui ka
nutikamalt tarbimine ja vähem tarbimise,
ma ütlen, hea näide on meil tänavavalgustus,
et kus me oleme järk-järgult iga-aastaselt vahetanud
energiasäästlike LED valgustite vastu meie valgusteid välja.
Ja, ja kuigi me paneme ka igal aastal ju valgusteid linna juurde,
siis meie elektritarbimine tänavavalgustuses on kogu aeg
vähenenud ja, ja tänasel päeval oleme plaaninud veelgi
kiiremas sammus minna ja võtta laenuraha arvelt teha need
investeeringud ära, et tõesti Tartu linnas kõik valgustid
oleksid maksimaalselt kiiresti LED valgustitele üle viidud,
et see on selline energia vähendamisel energiatarbimise
vähendamise selline hea näide. Linna pimedamaks ei ole pidanud tegema, on ka ju Euroopas
uus trend, kus ööseks lülitatakse ikkagi tundideks
tänavavalgustus välja. No me teame tegelikult, et tänavavalgustust
tänavavalgustusest sõltub väga palju, sõltub inimeste turvatunne,
sõltub liiklusohutus, kui ütleme, sellised ekstreemsed
sammud meil on täna ikkagi astumata ja me peame väga oluliseks,
et tänavavalgustus ikkagi valgustaks Tartu linnatänavaid.
Et see ei ole mitte nalja pärast, vaid ikkagi sellepärast,
et inimestel oleks turvatunne ja ja oleks ohutum liigelda.
Aga teisalt siis, kui me räägime nendest nutikamatest lahendustest,
siis loomulikult selline energiaallikavahetus nagu on,
enne rääkisime siin, et maagaasiküttele üleminek kaugküttele,
nagu ma tõin näite, siis Tartu linnal on 12 hoonet sellel aastal,
mis, mis selle sammu astuvad ja meil jäävad ainult mõned
üksikud hooned, mis on, ütleme siis kaugküttega liitumise
mõttes liiga liiga kulukad Nad paiknevad võrgu suhtes
ebasoodsas asukohas. Et, et need, need on need, mis jäävad veel muudele kütteliikidele,
noh, magasid siis tänasel päeval.
Aga me jõudsime ka neile mingisuguseid lokaalseid,
küttelahendusi, millega saaks nende hoonete kütmist siis
edaspidi korraldada.
Et kindlasti on meie jaoks täna väga suur väljakutse ühistransport,
et see on ilmselt kõigile juba teada, et Tartu sõidab ju gaasibussidega,
et me kasutame biometaani ja selle biometaani Hintselt
täpselt samamoodi maagaasi börsihinnast ja,
ja, ja seetõttu ütleme, see kallinemine,
mis meil täna ühistranspordis on, see on selline väga suur väljakutse,
lähete vanade diiselbusside peale tagasi. No ega see niisama lihtne ei olegi, et, et tegelikult on ju
kogu see bussipark soetatud Tartu linna ühistranspordi
teenindamiseks ja ettevõte on teinud selleks väga suured investeeringud.
Samamoodi on ettevõttel omad lepingud kütusetarbimise osas.
Et see nii-öelda üleminek võimalikele muudele bussidele ei ole,
ei ole liiga lihtne, et et küsimus on jah,
et kuidas me tänases olukorras võib-olla suudame ikkagi
mingisuguseid kokkuleppeid, siis olgu ta kütuse tarnimise
osas või on siin räägitud ka juba sellest,
et äkki on võimalik buss veidi ümber ehitada
ja kasutada näiteks LPG-d bussides, et siin on erinevaid
selliseid võimalusi, mida on, mida on kaalutud
ja millest on räägitud. Et kindlasti me neid lahendusi otsima, sest väga selgelt on
tema ainuüksi maagaasi kallinemise mõju ühistranspordile
ligikaudu kolm miljonit eurot sellel aastal täiendavalt siis
kütusekulule juurde.
Ja järgmisel aastal, kui see nii edasi läheb,
ollakse kulu veel suurem.
On ju, et, et siuksed lisamiljonid, mis tuleb kulutada,
need on väga valusad tegelikult linnaeelarvele. Margo Külaots kui nüüd võtta ärikliendispetsiifiliselt,
siis millised on need suurimad mured praegu äriklientidel ja,
ja millised on teie sellised tüüpilisemad lahendused? No ärikliendi mure, eriti kui see on nagu tööstusklient ei
ole sageli sageli kütmine kaugkütte seal ei aita,
ta saab et probleem ei ole mitte kuidas saada ruumid soojaks,
vaid, vaid tegelikult on energiat vaja siis mingi
tootmisprotsessi sisendiks ja ja sageli on see auru kujul
mõningad Bel tööstusharudele ka näiteks jahutuse kujul,
et ega seal kiiret lahendust ei ole, aga,
aga gren pakub ka selliseid tööstuslahendusi
ja on võimalik ka näiteks auru tootmine viia maagaasilt üle
millegi mingile muule allikale, teha soojuspump,
lahendusi, paigaldada salvest heidet tegelikult igatööstuse
jaoks on rätsepatöö, et seal ei ole sellist ühtset lahendust,
mis kõigile sobiks. Aga me oleme neid teinud ja oleme neid lahendusi valmis pakkuma,
et seal on, seal on nii-öelda mängimine selle pakkumise
poolega viia sisse allikas kallilt gaasilt üle millegile muule. Ja tipak, kui nüüd Eesti Energia ja üldse elektrienergia ka
jutuks tuua, siis millised võimalused, lahendused on siis
selles valdkonnas? Need lahendused, jäin mitu, mis me täna nagu pakume oma oma tööstusklientidele,
oma äriklientidele, loomulikult alustame elektri kohapealset
genereerimisest ehk siis päiksepaneeli lahendusest,
eks ole. Sa sealt edasi, et see energia,
mis sellel konkreetsel toodetaval tunnil jääb nii-öelda tarbimata,
sellel on kaks varianti, kas müüa võrku tagasi,
mis lüüsi perspektiivis on jah kasulik, aga pikas
perspektiivis on salvestuslahendused just tööstuslikud,
salvestuslahendused on need, mis me täna pakume,
lisaks sellele on, on täna need ettevõtted,
kes on, kes on plaaninud oma Elec oma auto nii-öelda
pargivahetuse joogiks, mõtlevad täna autopargivahetuse,
siis me pakume nendele ka lahendus, kuidas,
kuidas me oleme partnerid nii-öelda elektri fitseerimisel
ja targa ehk siis nagu eelpool te ise nimetasite nutikat,
nutikaid lahendusi selles osas, et, et saab neid autosid ka
nagu targalt laadida ja täna meie enda kogemus näitab,
et et opereerimiskuludelt ja kütusekuludelt on võimalik
säästa circa 50 protsenti, mis on oluline,
mis siin nagu välja tuua, et just see see märksõna,
mis meil on kogu aeg siit läbi kõlanud, onju. Et targalt laadimine, ajatamine, tarbimise nihutamine,
et meil on täna töötatud välja selline teenus nagu paindlikkus,
paindlik energiateenus, paindlik energiajuhtimise teenus,
kus on siis elektriseadme pealt, on võimalik tegelikult täna
ärikliendil kaks kaks kak kahte viisi A tulu teenida läbi
meie selle elektrijuhtimise teenus energiajuhtimisteenust ja,
ja teistpidi ka nagu tulu kokku hoida või kulu kokku hoida.
Et, et meil, me oleme täna rätsepalahenduste teinud ka
erinevate tööstusklientidel, kus neil on elektriseade,
ütleme, üle üle 100 kilovati, kus, kus on võimalik tarbimist
nihutada ja läbi selle tarbimist nihutamise,
kas on võimalik siis tulu teenida või kulusid kokku hoida. Ma tooks saatesse ühe sellise konkreetse näite,
ka see käis eile Eesti ekspressist läbi,
et see on üks suur energiaõgard, et Tartu linnas Raimond Tamm,
teil, ma saan aru, on probleem, et aura,
veekeskus praegu on küll renoveerimisel ja remondis,
linn teeb investeeringuid ja siis kui nüüd hakata seda kõike taaskäivitama,
kui vesi basseinides see lasteaia, seda ruumi,
seal ventileerida, siis ma saan aru, et arvuta,
kuidas tahad, aga piletihinda seda kõike siis sisse ei mahuta,
sest no Eesti Ekspress pakkus, et selline basseinikülastuse
hind võiks olla siis 70 eurot ja perepakett oli veel juba
sadades eurodes, et miks see kõik nii üüratult kallis on. Ja ega see ei ole mitte Tartu ja Tartu veekeskuse teema,
et Saksamaal on juba näiteks veekeskuseid suletud seetõttu,
et lihtsalt ei suuda neid energiakulusid katta,
sest energiahinnad on väga palju tõusnud
ja me teame, et energiamahukus veekeskustes on tõesti väga suur.
Et kui me räägime aura veekeskusest, kui siiamaani me oleme
nii-öelda eelarves ikkagi rehkendanud, et me saaksime
võib-olla siis veel hakkama, kui, kui elektri hind oleks
seal 150 eurot megavatt-et, see on meil ka selle aasta
nii-öelda kevadel korrigeeritud eelarves,
on, on selline tase, mille me oleme, see,
millega me oleme seal arvestanud. Et siis noh, see lootus, et me nüüd oktoobrist alates saame siin,
kui me uuesti maja avame, saame kasutada 150 eurot
megavatt-tund elektrienergiat, et, et see,
see ei ole vist väga nii-öelda roosiline lootus,
et et see on pigem ikkagi keeruline ja, ja me peame kõik oma,
need arvutused ümber tegema, on selge, on see,
et mingis osas me saame veel nii-öelda püksirihma koomale
tõmmata ja ka veidi kallimaid energia hindu välja kannatada,
aga aga kui energia hind on näiteks seal vaid 400 500 eurot megavatt-tund,
et sellisel juhul mina ütlen küll, et aura,
majandamine ei ole aura ei saa olla enam isemajandav,
et, et seda ei maksa mitte ükski klient kinni. Noh, see ei ole lihtsalt võimalik.
Et meil, sellisel juhul, kui me tõstame hinnad nii kõrgeks,
siis ei ole meil ühtegi klienti enam majas
ja kus energia Kulu tekib, et see ei teki vee soojendamise eest,
ma saan aru, et gren eesti soojendab aura vett,
tekib see nii-öelda keskküttetulemusel. No ma räägin praegu puhtalt elektrihinna kasvust,
ventilatsioon, tule kõike ennekõike ventilatsioon,
Taura kubatuuri majas väga palju ja, ja ütleme selle maja
maja nii-öelda õhuvahetus, et seal oleks sisekliima selline,
nagu on nõutud, et see eeldab üsna suuri elektritarbimise,
meil on kõik tehnosüsteemid, et rekonstrueeritud Meil on
tänasel päeval ma julgen öelda väga tänapäevased lahendused.
Me tegime ka soojatagastusega ventilatsiooni siin mõned
aastad tagasi on meil ka reoveest soojatagastus,
ehk kui keegi duši all käib, siis soe vesi,
mis sealt ära voolab, et sellest kõigest võetakse uuesti
sooja tagasi. Et meil tegelikult on, need tehnosüsteemid on tänapäevaseks rekonstrueeritud.
Aga sellele vaatamata enam.
Me teame, et kõik need, olgu ta hoone renoveerimine,
mis iganes, ka elamu, elamu renoveerimine,
kui sa tahad seal paremat sisekliimat, siis ikkagi sa pead
natukene selleks energiat andma, on ju, et see sisekliima
oleks ja ja samamoodi on veekeskuses ja veekeskuses ei ole
ka seda varianti, et sa vahepeal lülitad välja
ja siis lülitad jälle sisse, et et tegelikult,
et see hoone peab pidevalt olema sellise sobiva sisekliimaga. Tipakuid kuulate Raimond Tamme mured siis kas on olemas ka
mingi lahendus, mis aitaks neid energiakulusid sealt elektri
pealt alla tuua või põhimõtteliselt soovitate ikkagi Tartul
see keskus kinni panna? Kindlasti on lahendus olemas, et ma täna hommikul oma
kolleegidega jalt küsisin, et, et et millised oleks siis
päikseenergialahenduse võimalust või kohapealsed elektri tootmisvõimalus,
siis siis mu kolleegid vastasid, et tartukeskusel Tartu
veekeskuses on võimalik paigaldada tsirka 250 kilovatti
võimsusega jaam, mis toodaks 233 megavatt-tunni aastas.
Et ja nüüd Eesti energia koostöös Enefit kriiniga on valmis
ka mitte ainult Tartu veekeskusele, vaid ka nagu kõikidele
äriklientidele pakkuma nagu täisteenuslahendus,
mis tähendab seda, et meie katame investeeringu osa,
võimaldades klientidele pikaajalist fikseeritud elektri
hinda või seadmete renti koos hooldusega et mis,
mis selle teenuse siis nagu pluss on see,
et ma kuulsin just Tartu on just teinud suured
investeeringud ja veekeskuse nii-öelda renoveerinud moodsat
kaasaegsete seadmetega siis see võiks olla nüüd järgmine lahendus,
mille pealt, mille peale võiks Tartu Veekeskus mõelda lisaks sellele,
et nagu ma eelpool mainisin, et meil on ka see paindlik energiajuhtimisteenus,
mille, mille pealt ei ole võimalik ainult kulusid kokku hoida,
ka teatud teatud tundides ka tulu teenida. Et vaatame koos Tartu veekeskuse personaliga üle,
millised on need elektriseadmed, mis on paindlikult
juhitavad ja, ja selle pealt me saame seda tarkust seal
peale ehitada ja seeläbi siis kulusid kokku hoida
või tulusid teenida. Nii ma saan aru, et peale saadet ma saan numbreid vahetada,
et ka ühiskondlik kasu on sündimas lisaks sellele teadmisele,
mis siin saates saabub, aga. Lisaks lihtsalt seda Mirko, et, et see, sellist lahendust me
oleme valmis pakkuma oma kõikidele äriklientidele. Margo Külaots noh, tõenäoliselt ka teie olete aura,
veekeskuse võlu ja valu ja, ja iluga kursis,
et on seal võimalik, kui te mõtlete ka tehnilist taipu omava
inimesena selle keskuse peale, et ja mitte ainult aura
veekeskuse peale, neid veekeskusi on proovitud siia Eestisse
rajada viimastel aastatel palju ja, ja ka pisikesed
omavalitsused on ikkagi endale ujula ära teinud
ja nüüd siis tõesti, kui neid halle karvu seal
rahandusosakonnas tuleb juurde ja, ja rahandusvaldkonna eest
vastutavad kas abivallavanemad või või abilinnapead on
ikkagi suhteliselt mures eelolevat perioodi vaadates,
et on seal midagi, mis oleks selline elementaarne. No kindlasti on nendes veekeskustes vaja vaja head õhukvaliteeti,
sest selle niiske keskkond ja, ja keegi ei taha,
et seal mingeid hallitusseened vohaksid.
Et seetõttu see ventilatsioon on hästi oluline,
et seal ei saa kõiki aknaid kinni teipida ja,
ja hoida hoida kõike umbsena, mida meie oskame pakkuda,
on see, et esiteks küttelahendus, kaugküttele seda auras
juba tehtud on, on võimalik ka teistest teha. Teise sellise teenusena pakume kaugjahutusteenust,
mis haakub tegelikult päris hästi ventilatsiooniga.
Et ma usun, et selle jahutuse ja küttekombinatsioonis on
võimalik tagada seal nii hea sisekliima kui tuua ka kulude
alla ja lisaks tõesti kombineerida näiteks seda seda päikesepaneelidega,
noh, ma toon kas või näite, et meil Tartus kesklinna kaugjahutusjaam,
selle fassaad ja katus, tegelikult on kõik kaetud
päikesepaneelidega ja ja jahuta, tus ja päikesepaneelid
ja päikeseelekter, need sobivad väga hästi samasse tsüklisse,
sest siis kui päikest paistab kõige rohkem,
on ka jahutust kõige rohkem vaja, et et sellised lahendused
on täitsa olemas ja ja me oleme valmis neid neid korraldama
ja tegema. Oskab keegi öelda, kas need lahendused sobivad ka sellistel
puhkudel juhtudel, kui tolles piirkonnas ütleme,
võrku ei ole võimalik müüa, et noh, ongi sellise lokaalse
kasutusel on, ma ei tea, Raymond siin hiljuti kuulsin,
kuidas Tallinna linnavalitsus plaanib põhimõtteliselt
kõikuma siis avalikud hooned varustada päikesepaneelidega,
aga kui tartust näiteid tuua, kas teil on ka sarnaseid
plaane ja kui näiteks hoone piirkonnas, kus võrku pole
võimalik müüa, kuna lihtsalt võrguvõimsus on täis,
siis kas see tasub lokaalselt ära? No meie olemegi täna vaadanud, et need hooned,
mille puhul kohapealne energiatarbimine on suur,
et nende puhul on see päikesepaneelide paigaldamine eeskätt mõistlik,
et me oleme selle analüüsiga linna poole pealt ära teinud.
Et selge on see, et päikesepaneele noh, igale hoonele
lõppkokkuvõttes ei olegi ilmselt mõistlik paigaldada,
et osad katuse tasuvad sellises suunas, et,
et nad ei kasuta seda päikeseenergiat väga targasti ära
ja on seal muid põhjuseid ka. Et lisaks on alati ka need ehitustehnilised teemad,
et nagu tegelikult aura puhul, et kuskilt tegelikult seda
katust rajades ei olnud üldse arvestatud sellega,
et sinna kunagi päikesepaneelid võiksid peale tulla,
et et kui see hoone üle 20 aasta tagasi valmis.
Et ega need konstruktsioonid tegelikult ei ole selleks
mõeldud just, ja tegelikult samad, samad teemad on paljude
teiste hoonetega ehk siis loomulikult see kohapealne
tarbimine on võtmesõna võrku tagasi müümine ei ole kaugeltki
mitte nii tõhus, kui, kui see, kui sa ise ära kasutad,
aura puhul see kindlasti teema ei oleks,
sest aura kasutaks ise kõik ära, et see on,
see on ka nagu päevselge. Aga aga ma arvan, et see märksõna on see jah,
et tuleb ise maksimaalselt ära kasutada.
Meil on täna juba ju Tartus ka needsamad võrguteemad üleval,
et igal pool ei olegi enam võimalik võrku tagasi müüa,
kaasa arvatud ka osadel linna objektidel on,
on sama teema, ei, ei, ei suuda enam võrk vastu võtta seda päikeseenergiat,
mida me tahaksime sinna pakkuda.
Et see on üks asi, mis, mis kindlasti vajab ka lahendamist. Et kõik, kes on seal väiksemad tootjad, et nende puhul see
ei ole probleem.
Aga just, et kes on vähegi juba suuremad,
üle 15 kilovatti seal võimsusega tootjad et nende puhul ühes
või teises piirkonnas olla paras peavalu,
aga sinna omakorda siis aitab jälle kaaslase energia
salvestamise võimalus, millest ka eelnevalt juba siin juttu oli. Kui tibake tulla just nende moodsate lahenduste juurde,
siis alustuseks, et kui Külaots mainis, et kaugkütte puhul Tartus,
siis on see hetk, et kui praegu teha avaldus,
siis järgmiseks küttehooajaks võib-olla isegi,
et jõuab, aga, aga et varasemalt ei saa,
et mõelda, kui üks ettevõtja mõtleb praegu päikesepaneelide
paigaldamise peale, et esiteks, et kui kaua läheb aega,
et need paneelid talle sinna katusele jõuaksid
ja siis, kui kaua läheb aega, et need ära tasuks. Et alustame sellest, et millal see õige aeg on see otsus teha,
siis praegu, sügisel on see õige aeg otsus teha,
et ta kevadel juba tootma hakkaks.
Et hetkel on kõige-kõige parem aeg see otsus teha.
Teiseks tuleb praegult see otsust tehes mõelda ka
pikaajalisuse lahendusele ehk siis ka päiksepaneelide juurde
või päikselahenduse juurde.
Tuleb mõelda ka salvestuslahenduse juurde ja,
ja kui me räägime tasuvusajast, tõsi see täna sõltub väga
palju energiahindadest, milline elektri hind saab olema tulevikus,
eks milline elektri hind saab olema lähitulevikus kaugtulevikus,
aga keskeltläbi eratarbija puhul on see tasuvusaeg seitse
kuni 10 aastat ja, ja, ja tööstuslik või suurte suurte
tarbijate puhul sõltub väga suuresti tarbimisest. Aga siis praegu ikkagi, kui siis tellida,
kui äriklient tuleb ka teie juurde tipaks,
siis põhimõtteliselt ikkagi sellist paneelide puudust
ja nende konverterite puudust ei ole see tarneahelate probleem.
Seda maailma ei ole kuidagi puudutanud. Või iga järjekorrad ikka on, ikka on kui me,
kui me võtame lihtsalt täna Eesti Elektrilevi prognoosib,
et käesoleva aasta lõpus on meil koguvõimsus päiksetoodangu
pealt on tsirka 500, pluss megavatt.
Et, et see on päris arvestatav hulk päikesepaneele,
mis nagu saab paigaldatud sel aastal, eks ja,
ja teistpidi on see, et kui me räägime tulevikunõudlusest,
siis meil tuleb tsirka üle üle meie koduturgude 300
päikesepaneeli päringut nädalas. Et, et täna me ei pea tegelema sellega, et,
et tõesti oma kliendile, et see on tasuv,
tasuv investeering, vaid pigem on see, et kui kiiresti me
jõuame klientidele vastata, see on nagu see on nagu ütleme
väljakutse meil ja teistpidi jah, paneelide puudus võib üks
kogu kogu inventari puudus võib ükse tulla,
aga me teeme väga palju tööd sellest, et et püüame,
püüame partneritega pikaajalised kokkulepped sõlmida,
tagada pakkumist nõudluse. Kas need päikesepaneelid on enamasti siis elektri tootmiseks
sobivad või näiteks ka sooja vett, kuidagi on võimalik
sellega toota teab teist, oskab keegi soovitada,
kas Eesti konteksti võiks päikesepaneel kui ka siis sooja
veetootja sobida? Küttemõttes muidugi, kütet on kõige rohkem talvel vajaja talved,
talved on meil üsna pimedad, ikkagi päikesepaneeli,
mina eelkõige näen nagu elektritootjana. Ehk siis jah, kui lõunamaades kasutatakse seda ka sooja vee tootmiseks,
siis pigem mitte aga siis kas ka kodumajapidamistele,
kui me nüüd ikkagi siis äride juurest taast korraks tuleks
kodumajapidamiste juurde, siis on selline rusikareegel või,
või oskate ekspertidena soovitada, et kuhu seda
päikesepaneeli tasuks kaaluda, et alustuseks muidugi,
et kui katusel on vabu vaba pinda ja see ikkagi saab päikesevalgust,
siis on sinna sobilik panna, aga kui juba on suure puu all,
siis kõigepealt peaks mõtlema, mis selle puuga teha. Aga et kas tasub panna või, või jällegi,
et kõik sõltub ikka liiga palju sellest ühest konkreetsest kohast. Sõltub pigem konkreetsest kohast, et, et see on nagu
individuaalne siiski, et kui suur park, millises,
millises suunas ja, ja mismoodi, et et selles suhtes,
et selle päiksepaneeli asutu nagu nii-öelda asetamine on,
on väga individuaalne.
Nii hästi. Lõpetuseks puudutaks veel ühte teemat, et kui suhelda
selliste keskmise suurusega ettevõtjatega elektri puhul nad ütlevad,
et noh, et kui neid tuhandeisi ja kahetuhandelise elektri
tunnina tippe proovida maha saada, siis juba mõeldakse isegi sellele,
et diiselgeneraatoreid soetatakse endale,
et kas see saab olema ka üks osa tuleviku Eestist,
kus tõesti siis vedelkütustest koha peal toodetakse elektrit
või see on nüüd lihtsalt praegu selline kriisi käitumine,
kus inimesed mõtlevad selle peale, et tõesti,
võib-olla asjad lähevad ikkagi veel hullemaks hindade mõttes ja,
ja kuni selleni välja, et äkki ühel hetkel siis elektrit ei ole,
kas või tänased uudised Soomest ütlevad,
kuidas siin on siis pandud varujaamu tööle,
et Soomes on siis täna väga kallis elektrihind. No mina võin niimoodi öelda, et alati on mõistlik vaadata,
milline energiaallikas on hetkel soodne.
On on ju näiteid juba ka sellest, et kui näiteks inimene ütleb,
et tal on maja maagaasiküttel aga samas tal on fikseeritud elektrienergiapakett,
on ju, et siis tal on mõistlik see maagaasikütte maha keerata,
võib-olla kütta elektriga hoopis sellel hetkel,
et kui tal on mingil hetkel väga soodsalt see
elektrienergiapakett fikseeritud, et et selliseid mõistlikke
lahendusi võib alati mõelda. Aga need ei ole jälle samas pikaajaliselt jätkusuutlikud,
et võib-olla tuleb jah. Mitte võib-olla keskenduda nii nii lühiajalistele lahendustele,
et no loomulikult lühiajaliselt on häda käes,
kui seal tunnil on ikkagi elektri hind mitu 1000 eurot,
siis hutu hunt tuleb kuidagi üle elada.
Aga tuleks ka vaadata, mis on nagu pikaajaliselt jätkusuutlik,
et kütteviisina tõenäoliselt on see ikkagi kaug
ja ja jahutusena siis kaugjahutus, mis esiteks võimaldab
paindlikult kasutada erinevaid allikaid,
et tegelikult kui, kui näiteks üks kütus läheb kalliks,
teine läheb odavaks kaugsuures kaugküttesüsteemis on
reeglina mitmed soojusallikad, et on võimalik vabalt
lülitada ühe pealt ühe pealt üle teisele. Ja mis puudutab, ütleme sellist biokütustega biokütuseid
kasutavaid kaugkütet, siis tegelikult tuleb ka selline
tarneahela ja julgeoleku aspekt, et täna me vaatame hästi
pidevalt seda hinda.
Aga veebruaris, kui sõda algas, siis vaadati,
et kas üldse üldse energiat on ja kui me vaatame siis
näiteks Tartu kaugkütjad, kus see kütus tuleb umbes 50
kilomeetri raadiusest ja, ja seda tehakse metsas raiejäätmetest,
siis tegelikult see tarneahel on hästi kindel,
et see ei sõltu Hiinasse. Kui Venemaast rakettidega metsas oksahunnikuid rünnata on
ilmselgelt ka vaenlasel liiga liiga kallis,
et tegelikult võiks, võiks vaadata seda tarneahela
ja julgeolekut ja sellist hajutatuse põhimõtet ka. Head külalised, head kuulajad, meile antud aeg on tänaseks läbi.
Tänan saatekülalisi Eesti energia, uute teenuste juhti,
tyypaka lobaaliad, gren Eesti juhatuse esimees Margo
Külaotsa ja Tartu abilinnapea Raimond Tamme.
Suur tänu teile südamest, et leidsite aega,
mina olen saatejuht Mirko Ojakivi uute kuulmisteni. Reporteritund.
