Eesti aastane elektritarbimine on ligikaudu kaheksa
ja pool teravatt-tundi, 2030.-ks aastaks tõuseb see
tõenäoliselt 9,5 kuni 10 teravatt-tunnini.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
asekantsler Timo Tatar ütleb, et kaheksa aasta pärast on
eesmärk aastas sama palju roheelektrit toota. Suvel kevadel on kindlasti suur roll päikeseenergial sügisel,
talvel, tuuleenergial, meil oleks umbes 1000 megavatti
maismaa tuuleparke vähemalt 1000 megavatti meretuulepark
praegu meil päikest umbes 500 megavatti,
ma arvan, et realistlik on aastaks 2030 on ka päikest eks küll,
1000 megavatti. Enefit Greeni tuuleenergiavaldkonna juht Lauri Ulm ütleb,
et kui pingutada, on see võimalik. Me ise nüüd ehitame Purtses tuuleparki, mis on küll väike,
et 21 megavatti, kuid lähiajal me peame investeerimisotsa
veel soppi Tootsi tuulepargile, mis on 230 kuni 250
megavatti ja see võiks anda umbes sama palju,
kui ma ei hetkel kõikides tuulikutest Eestis kokku toodame
ehk ka umbes 700 gigavatt-tundi elektrienergiat siis meil on
veel juurde vaja maismaale umbes 700 megavatt-tundi
ja merel üks meretuulepark. Kokku peab taastuvenergia allikatest elektrit tootma kolm
korda rohkem kui tänavu kuid sellest ainuüksi ei piisa.
Vaja on ka paremat energia, salvestust, välisühendusi
ning mingil määral ikka fossiilkütuseid. Ma olen hästi ühendatud juba Põhjamaadega,
kus on väga palju hüdroenergiat, mis tegelikult toimib väga
suure salvestussüsteemina ja kindlasti tulevikus nende roll
kasvab siin regioonis.
Ja teisalt ikkagi ilmselt mingil kujul jääb meile fossiilne kütus,
et olgu selleks näiteks gaas ja gaasigeneraatorit hästi
kiiresti tööle panna, et juhul kui ongi need tuulevaiksed
pikad perioodid samuti mingit rolli võivad hakata mängima
või kindlasti hakkavadki mängima näiteks ka elektriautod,
mis kodumajapidamises võib-olla salvestavadki mitmeteks
päevadeks näiteks vajaliku elektrienergia kodumajapidamine
iseenesest väga palju elektrienergiat ei vaja. Tatar lisab, et kui Elering peaks hindama,
et varustuskindluse tagamiseks jääb juhitavaid võimsusi
vajaka siis riik sekkub ja toetab nende juurde rajamist.
Siiski hindab tatar, et 2030.-ks aastaks peaks aastas olema
vaid kuu jagu päevi.
Kui fossiilkütuste põletamisele toetama peab. Kas on põlevkivi või näiteks tulevikus hoopis äkki
biometaangaasi turbiinidesse, noh, need on need valikud,
mida me peame siin lähiaastatel tegema.
