2020. aastal tõusis Euroopa Liidu riikide riigivõlg
protsendina SKP-st kokku üle 10 protsendi.
Eesti puhul tõusis sama näitaja kaks korda,
üheksalt protsendilt 19-le protsendile, räägib Eesti Panga
ökonomist Katri Urke. Kui me vaatame riigi võlaarenguid üldse sellisel pikemal ajaperioodil,
näiteks Lääne-Euroopas ja ütleme alates 1960.-test aastatest,
siis paistab silma selline seaduspära et iga järgnev kriis
tõstab võlataseme suhtena SKP-s taas uutesse kõrgustesse
ja seda me nüüd nägime ISIS ka 2020. aastal koroonakriisi ajal. Sinna juurde laenude kallinemine tähendab,
et uues kriisis on riikidel eelarveid keeruline koostada.
Tõdeburge. Mis võiks muidu olla siis võimalik anda näiteks majanduse toetamiseks,
siis kulutatakse võla teenindamiseks? Kiire SKP tõusu tõttu on küll riigivõlg suhtena SKP-sse
vähenevas Eestis näiteks tänavu teise kvartali lõpuks oli
see juba 16,7 protsenti samamoodi Euroopa Liidu riikides,
kokku on see suhe langenud eelmise aasta 91-lt protsendilt
87 protsendi peale.
Siiski ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina,
et sellest ainuüksi ei saa järeldada, et kindlus oleks kasvanud.
Langus on olnud marginaalne ning energiakriis sunnib riike
kulutusi suurendama. Näiteks juba eelmise aasta sügisest saadik kuni nüüd selle
aasta sügiseni on siin ainuüksi Saksamaa energiakriisi
kompenseerimiseks nii majapidamistele kui ka ettevõtetele
teinud otsuse toetada siis neid, et isegi rohkem kui 260
miljardi euroga, mis on siis nende SKP-st 7,4 protsenti,
et kui siia kõrvale panna näiteks Eesti,
siis Eestis on praeguse toetuste osakaal vaid 0,5 protsenti SKP-st,
Lätis veidi üle kolme protsendi. Leedus oli vist üle kuue 6,6 protsenti SKP-st,
need riigid on see pilt väga erinev. Mertsina tõdeb, et kui tõenäoliselt uuel aastal osad Euroopa
majandused langevad, tekib vajadus juurde laenata.
Seega, rõhutab Mertsina, on Euroopas vaja plaani,
kuidas tasapisiriigivõlgade kasvu ohjeldada.
Ettepanekut, kuidas seda teha, avaldab Euroopa komisjon täna.
