Milline see auto elus? Istud Sova peal ja vaatad aknast välja. Et, et tavaliselt on jah, need välitööd langevad hästi  tihedalt sellisesse lühikesesse ajavahemiku,  et siis on nagu kahju kodunt ära minna. Enne kodus lapsed jäävad üksi omaette, et tahaks nendega  võib-olla midagi rohkem, võib-olla siin tegutseda. Mõnikord ongi nii, et elad nagu autos päris palju aega ja. On niisugune nipernaaditakt ja valgel ajal Eestimaa peal  umbes niimoodi. Täna oleme geoloogia lainel ja sõidame teadlastega  välitöödele kaasa. Reisime tuhandeid aastaid minevikku ja kümneid aastaid tulevikku. Kas teadsid, et Pirita valge liiv on tegelikult pärit  sisemaalt või et vanad eestlased küttisid pringleid? Kõigepealt aga läheme pangodi järve põhjast mägesid otsima. Vaga vesi, saladuslik põhi. Meil läheb vaja massinaid ja nendega oskab eriti hästi toimetada. Sten Suuroja. No need on tegelikult instrumendid, mis on mõeldud eeskätt  merepõhja uurimisteks, aga ega siis järvel  ja merel suurt vahet ei ole, et võib-olla sügavusel vahe  ja nüüd me oleme kogu oma mere uurimise paratuuri tõstnud  siia väikesesse. Noh, võiks olla uurimispaati. Me uurime järve põhja nüüd helilainetega,  et mõõdame neid helilained, kuhu nad lähevad  ja siis neid tagasi peegelduvaid kihte, mis võiksid  siis erinevate etteistide olla. Ja miks meil nii neid palju on siis üldtõde on niimoodi,  et mida madalam sagedus, seda kaugemale ta levib  ja mida kõrgem sagedus, heli, seda täpsem ta on  ja sellepärast me oleme kombineerinud siin vist üks,  kaks, kolm erinevad, siis sagedusega helilaine tekitajat. Ja siis on meil veel instrumendid, mis näitavad järjepõhja  lateraalsed pinda. Ehk siis külgvaate sonar, mis on üldtuntud uurimisvahend. Aga me loodame, et me võime järve põhja näha võib olla kuni  50 meetrit heal juhul, mis seal all on. Et kõik need erineva ajastu settekihid, mis on sinna setinud,  võiksid siis meie kuvaril olla nähtavad. See on meie lootus. Ja noh, rannas on meil näha siis osa nendest aparatuur is,  mis meile laevale taha tulevad, me pukseerimine neid  siis vees. Et see valgete patt toonidega on kõige madalama  sageduse instrument, mis näitab kõige sügavam settekihti  ja see hõbedane näiteks on siis külgvaatesonar,  mis näitab järve põhja pilmist setite iseloomu. Mis tundega lähete tema järvele? Tuul puhub, et merele kindlasti sellise ilmaga ei läheks,  aga, aga kuna siin oleme madalal järves,  et siis loodame, et, et siin see tuul meid ei sega. Et see on, see on see eelis, et saab ka järveuuringuid teha,  niisuguse kehvema tuli silmaga. Mina olen Atko Einsalu, Tallinna tehnikaülikool,  geoloogia, instituut ja minul on selline töörühm,  millel on ilus nimi. Pärast jääaja jä jätuma töörühm. Ja nagu nimigi ütleb, siis meie uurime looduskeskkonna  ja kliimamuutusi, mis on toimunud peale seda,  kui jääliustik Eestimaal taandus. Meie töö ei piildu ainult Eestiga. Meie töö on Põhja-Ameerikas Siberini või teravmägedest Antarktikani. Atko Heinsalu kahtlustab, et Pangodi järve põhjas võib-olla  põnevaid üllatusi. Mida me siis kasutame, et teada saada, mis? Mineviku looduse ajalooga on toimunud. Meie jaoks on olemas üks raamat. Need raamad on siis veekogu setted ehk siis järvede puhul järvemuda. Miks pangad, järv, uurimist väärib. Ilus järv siin Otepää kõrgustikul ja kogu Eesti ala tuleb ju  ära katta, et me ei saa piirid tud ainult Tallinna ümbruse uurimisega,  et me tahame võimalikult laia territooriumi siin. Mul on väga ilus ja et see mineraalpind on seitsme  ja pangodi järve Uurisime siis paar aastat ära ja siis selgus selline  kurioosum et paar 1000 aastat on sellest looduse raamatust  välja rebitud. Ja. See on nüüd põhjus, miks me tulime täna siia koos erinevate  sonarite ja sete profilaata orite selgeks saada,  et mis siin järve põhjas toimub. Veekogudes on nii, et ei toimu ainult igal pool sättimine on  võimalik ka see, et setted liikuvad või isegi seteid  kulutatakse veekogu põhjas. Ja ilmselt ongi juhtunud seal niimoodi, et see proovipõtupunkt,  kust me oma järvemuda, läbilõike võtsime,  et mingil põhjusel, siis viimased paar 1000 aastat seal  settimist ei toimu. Ja meil on siin mingisugused kahtlustused needsamad mäed,  mida me näeme siin ilusad mäed, mida me pangodi järve ümber Näeme, et need osa nendest mägedest on siin  ka järve põhjas ja ilmselt need, et künkad seal järve põhjas  tekitavad siis spetsiifilise vee liikumise,  teatud kohtades võib hakata toimuma selline protsess sätted  ei moodustu. Ja täna me kaardistame siis kogu selle järve ära,  siis me näeme täpselt, kus on kõige paksemad setted  ja siis me tuleme siia üks päev tagasi ja võtame uue proovi. Vaga vesi, mägine põhi. Pangode järv on mõõdumehi näinud ka varem. Vabadussõja ajal Tartus, päev enne jõule oma kodus vene  soldati püssi läbi mõrvatud baltisaksa loodusteadlane Max  von der üle jõudis oma enneaegselt katkenud elu jooksul  Eesti kalanduse jaoks nii mõndagi teha. Muuhulgas ka just nimelt siin pangodil. Sonareid tal küll polnud. Temal oli ilmselt talvine aeg jääkatte ja talupojad,  kes siis Kujutan ette, surusid pikka kuuselatti Järvepõhja, et ehk siis ta tegi siin päris korraliku järve  veesügavuskaardi ja proovis ka. Mudapaksused ära kaardistada, ehk siis tänase õhtu lõpuks  siis loodame teada saada, et kumbad meetodid on täpsemad. Aga ma võin juba ütelda, et ma loodan ikka tänapäeva  tehnoloogia arengule ja. Vot siis sellised põhjused, miks me täna siin oleme  ja terve päev sõidame selle järve läbi ja  siis oleme õhtuks targemad. Oma uurimismeetoditega. Olen sattunud tegelema. Mineviku tsunamidega meteoriidi kukkumistega. Tormidega maavärinatega, et järvesetetest võib igasuguseid  ja meresetetest igasuguseid huvitavaid loodusnähtusi üles leida. Ja muidugi need lõputud välitööde päevad kaunitel järvedel. Neid jääb kauriks kahjuks natuke vähemaks,  elu läheb rohkem arvuti taha, aga õnneks õnneks  ka vanamehed mõnikord saavad sealt töökabinetist välja tulla  ja ja nautida looduse ilu ja mõnu. No täna on igatahes kolm meest paadis. Koerast rääkimata. Kui me siin saaksime ajas 5000 aastat tagasi minna,  mis siin oleks ja kas sinu jaoks ka nii palju rahvast? No ja see oli üsna üsna asustatud paik kusagil 4000 905000  aastat tagasi ja sellest me teame arheoloogiliste kaevamiste alusel,  et siin olid aastal 2008 olid ühed Ühed suurimad Eestis tol ajal arheoloogilised kaevamised  ja siit tuli välja kahe poole meetri paksuse kultuurkihi alt,  kus on siis keskaeg ja uusaeg koos tuli tulid välja  meresetted täiesti rannarannaseted ja rannasetete sees  kiviaegne kamkeraamikat, kultuurkiht, kellel oli  siis kelle varustust oli maha jäänud, õngekonksud ja,  ja muud muud püügiriista. Aga ka näiteks hülgeluid, krööni hülgeluid on leitud siit  päris päris mitmeid ja, ja pringliluid. Nii et see oli üks selline ranna rannaasula liiva liiva  rannas ja kui me vaatame sinna Jaani kiriku peal,  siis, Meie palerekonstruktsioonid näitavad, et kusagil kusagil  sellel joonel seal võib-olla kiriku, võib-olla kiriku taga  siis oli, oli tollane rand ja kultuurkiht  siis ja asula asulapaigad siis kusagil kusagil siin selles vööndis. Ja kogu see elu oli siis kolm meetrit halb. Ja ütleme, et kaks, kaks pool meetrit on siin peal,  sellist nooremad, noorem on siis keskaeg ja,  ja tänapäeva või siis uus aeg uus ja. Kultuurimaterjal. Alar Rosentau jaoks on meie jalge all olev maa nagu kihiline kook. Peamiselt ongi siis olnud see maatõus, see,  mis on toonud selle ranna nii, nii. Sellisele kõrgusele, nagu ta praegu Kui palju Eestimaa tõusnud on? Et noh, Tallinna Tallinna kandis siin siin praegu kusagil  alla kolme millimeetri 2,8 millimeetrit on selline aastane  aastane aastane mõõdet. Jah, tõus, aga lisaks sellele tegelikult on meretase  ka olnud olnud pidevas muutuses ja ütleme,  et, et, et nii maapind tõuseb, kui, siis  ka mere meretase tõuseb ja vahepeal on olnud meil  ka Eesti ajaloos on selliseid episoode, kus,  kus meretase on, on tõus, on kiirem olnud kui maapinna tõus,  Pärnus me näiteks väga selgelt ka setete kaudu näeme. Näeme seda siis, kui vana vanad mullakihid,  maa vana maapind on siis kaetud meresetetega täiesti nii,  et. Aga kas Tallinnas on mõni koht, kus on võimalik näha seda minevikku,  näha seda vana pinnavormi, näha seda kõike,  mida me oleme kaotanud või ütleme, mis on muutunud tundmatuseni? Ja et võib-olla neid vanu rannamoodustisi vanu rannavalle,  et kui me sinna äkki Pirita poole liigume et  siis seal on näha päris mitme mitme kilomeetri raadiuses,  on, on need, need, kuidas just rannajoon on jooksnud,  jooksnud järjest järjest madalamale kõrgusele,  suuremal kõrgusel olevad rannavallid on,  on vanemad ja nooremad on siis järjest madalamal madalama s absoluutkõrgusel. See rand siin Pirita, aga mõned teised Põhja-Eestis. On on kujunenud vanade ürgorgude kohale ja siin ütleme,  tleme selle ranna seal pigem natukene. Tagumises otsas, et siit jookseb tegelikult vana suur  ja sügav org läbi, kuni 100 meetrit on pinna katte liivasid  setteid täis. Ja, ja kui nüüd Meri setitab neid vanu jää ja liivasid ümber  siis tekib materjali, mida saab meil randa randa kuhjata. Jõest muidugi tuleb ka siit setet aga jõeseted on sageli  sellised väga-väga-väga peeneteralised, et nad ei moodusta  selliseid häid, häid rannaliiva. Me räägime sellest ürgorus siis, kui vana see ürgorg on,  mis on ürgne. Ja no siit on viimase jää liustiku ajast jäänu jah,  jah, ja, ja varasemast ja sellest sellest ajast on meie,  meie need ürgtäited ja siin on kõikvõimalikud kruusad liivad  isegi liustiku sete, mida nimetatakse meniks,  on, on kirjeldatud siin erinevates puuraukudes  ja selle ümbersetitamisel saab siis saab  siis sellist rannaliiva teha. Eestimaa on üha kerkinud ja veepiir kaugenenud  ning ka Tallinn on need mere suunas innukalt laiendanud. See pidu ei pruugi aga enam kaua kesta. Ja me oleme ka siin mõned. Prognoosid. Teinud Eesti Eesti ala kohta et, et kui nüüd kliima  soojenemine jätkub, siis. Siis siin Pirita kandis võiks kusagil kuni 55 sentimeetrit  tulla meretaseme tõus aastaks siis 2100. Et see on siis kõige nagu halvem ja pool meetrit,  mis tähendab seda, et, et tormid mis on ka varasemalt siin  käinud ja purustanud, metsa hakkavad käima. Võib-olla kaugemale? Ja viivad ja kannavad seda liiva minema siit rannast. Eriti, kui on soe talv ja see rand ei jäätu,  eks ole. Jah, jah, seda ka või on suured sügis, sügistormid ja,  ja, ja siis on vajalik ranna tagasitäitmine inimese poolt  ja seda on möödanikus ka tehtud. Et näiteks enne olümpiamänge oli, oli siin suurem projekt,  kus sisemaalt toodi, toodi liustiku liustiku liiva siia,  et toita seda randa, jah, täpselt seesama liiv  ja on toodud tegelikult mais maismaal paljuski. Mõnda randa me tahame hirmsasti kaitsta ja hoida,  aga mõnda teist sugugi mitte. Hea näide on härjapea jõgi, mille me oleme täitsa oma silme  eest pagendanud. Kunagi oli härjapea jõgi, Tallinna tööstuse häll. Selle äärde kerkisid paberivabrikud ja papivabrikud,  veskid ja naha parkimistöökojad. Ja nad kõik võtsid sealt oma kolm tilka vett  ja andsid mitte nii head kraami vastu mistõttu see aastasadu  läbi linna südame hoogsalt rutanud jõgi hakkas sajand tagasi  lehkama ja toona ei osatud probleemi muudmoodi lahendada,  kui silma alt ära. Kõigepealt lauad peale, seejärel suunati aga juba kogu vesi  pidulikult kollektorisse. Kui vanasti teati sadama kandi tänavaid lookleva jõe  ja kanali tõttu Hollandi ja Uus-Hollandi na  siis täna oskavad märke kunagisest tuiksoonest näha vaid teadjad. Me asume praegu Poolamäel ja meie all on väga,  väga põnev org härjapea jõeorg. See kõik see, mis praegu tenniseväljakute all on,  see ongi härjapea jõe org. Kunagi voolas siin härjapea jõgi, et ta tuli ülemistest ja,  ja suubus Läänemerre ja kui me vaatame nüüd tagasi kiviaega,  siis kiviajal oli meil rannajoon oluliselt sisemaa poole  oluliselt lähemale sellele paigale ja miks see võib olla  oluline on ka kultuuripärandi seisukohast. On see, et need kiviaja asulakohad sageli paigutatigi jõgede  suudme aladel, kus jõgi suubus siis merre. Et selliseid näiteid on meil mitmelt poolt Eestis,  siin Narva piirkond, Pärnu kant, Jägala ja,  ja, ja, ja veel teisigi, miks mitte te tulevikus ei võiks  siit leida selliseid Vabaduse väljaku tüüpi suuri? Ehk siis, kui Juhkentali tänaval oligi see vana rand,  vana kiviaegne rand, nüüd me siis kõnnime mööda jõesängi ülesvoolu. Mööda härja pea jõge jah, täpselt kivi ajal oli ta  siis nagu siis selline natuke ranna rannamaastik ja,  ja siis 100 100 aastat tagasi, siis oli,  oli jõemaast. Aga kuidas sealt ülemistelt alustas ja, ja juba Juhkentali  tänava kandis merre suubus, ega ta siis väga pikk jõgi ei olnudki? Ja täpselt üsna kiviajal oli ta üsna lühike,  ta tuli Ülemiste järvest, tegi oma käänakud siin  ja suubus suubus merre, finispaist tollasesse Läänemerre,  mis oli soolasem, kui. Kui, kui täna Eesti nii kerkib kui ka mureneb mõnikord  ja mõnes kohas nii teinekord ja teises kohas naa. See kõik on aga seotud kliimapuslega, mida üritab lahendada  ka Hannes Tõnisson. Tema leiab märke marudest, mis räsisid Eestimaa näiteks 6000  aastat tagasi sest just need on võtmeks Eesti kliima  tuleviku ennustamisel. Lisaks Eestimaa teedel ringi rallimisele on Hannes juba  aastaid olnud Hyundai tiimi liige ning kõik  maailmameistrivõistluste rajad enne piloote läbi sõitnud. Võimalikult täpselt anda informatsiooni selle kohta,  et, et millised ilmastikuolud ootavad ees  siis katsetel, kuhu ralliautod lähevad. Ja, ja siis samas püüan ka nagu välja mõelda seda,  et, et mis seal nende teeoludega niisuguste ilmastikuolude  puhul võiks nagu juhtuda, et et, et kas kas läheb mudaseks või,  või läheb rööpasse või või kas ala, kui kas talvel on  kusagil läheb jäässe või, või lumiseks või sulab kuskil  hoopis lumi ära või midagi sellist või, või kas jääb kusagil  tolmu õhku rippuma või ühesõnaga hästi palju erinevaid,  selliseid erinevaid faktorid, mis ette tulevad,  et kas tuleb udu või madal pilv või nii-öelda halb nähtavus,  et. Et, et see peaks olema nagu see, mille eest ma peaksin kogu  meeskonda siis hoiatama või teavitama, et,  et võimalikult vähe nii-öelda ilmast lähtuvaid üllatusi  tuleks ette. Paari päeva pärast peab Hannes selleks tarbeks sõitma  Aafrikasse Ott Tänakule ilma tegema. Ma lähen rallile juba ka nädala alguses kohale  ja sõidan kogu sellesama trassi koos inseneridega läbi,  kes siis nemad vaatavad siis, millised on nagu teeolud  siis mina vaatan ka, milline on tee ja, ja milline,  mismoodi see ilm selles piirkonnas nagu käitub  siis jälle tagasi siia. Üldiselt küll jah, et tavaliselt ma olen aru saanud,  et ta kaardilugeja koha peal väga ei tahaks istuda. Kõik rannad on nagu aegade raamatud, kus tead  ja silm ja labidas muistseid tõdesid otsivad. Liiva sisse võib kirjutada nimetähti. Liiva sisse võib jätta jalajälgi, aga liiva enda sisse on  ka kirjutatud põhimõtteliselt kogu planeet,  maa ajalugu. Mida te siis liivast järeldada võite? Esiteks. Kas iga liiv on oluline? No ütleme niimoodi, et, et kui meil on siin selline karjääriliiv,  et, et siis see on kindlasti oluline tee-ehituse jaoks,  aga, aga teadlase mõttes võib-olla see nii palju infot meile  ei anna, oleneb, mida muidugi uurida, vähemalt minul ta  mitte midagi ei anna. Aga, aga mind huvitavad kõige rohkem just rannaliivad  ja vanade rannamoodustiste liivad, mis siis,  mis siis sisaldavad nendes väga palju informatsiooni meie  ütleme siis viimase ütleme viie-kuue 1000 aasta kliima kohta  ja ja tormisuse kohta. Kuidas te selle info sealt liivast välja loete? Kui me kujutame ette, et, et mis meil tormi ajal Eestimaa  rannas juhtub, on see, et meil tavaliselt meretase tõuseb  tormi käigus, et, et õhurõhk langeb, tuul surub Eesti  rannikule vett rohkem kokku ja siis tavapäraselt sellistesse kohtadesse,  kus meil kuhjuvad liivavallid ulatub ka vesi  ja ta natukene erodeerib seda liivapinda sealt minema,  see tähendab seda, et kantakse ära siis peenemad liivaterad  kantakse ära, kergemad liivaterad ja mõnikord peale tormi  näete rannas sellist tumedat sellist kihti. Ja veidikene jämedamaid selliseid liivateri,  et see on nagu põhimõtteliselt see erosiooni pind. Aga siis, kui see torm otsa saab, meretase läheb uuesti  tagasi sinna, kus see tavaliselt on ja, ja  siis hakkab tuul vaikselt sinna peale uuesti liiva kandma. Ja sellest tormist jääb see jälg matub sinna kusagil liiva  alla ja kuna meil Eestis maapind kerkib ja niimoodi kerkinud  kiiremini kui meri viimased 6000 aastat siis kõik need  minevikus toimunud tormid, tormiperioodid,  võimsad, sellised tormisündmused, need on kõik kusagil metsa  all vanades rannamoodustistes ilusti üles kirjutatud. Aga kui me näiteks tahame teada, et millal see torm seal toimus,  siis me peame saama sealt põhjast ka kusagilt  selle liivaproovi, ehk siis liivaproovi siis sellest  nii-öelda erosiooni pinna pealt, et millal sinna peale  siis uuesti see tuul selle uue värske liiva sinna peale puhus. Selleks, et see liivaproov kätte saada tuleb tavaliselt  kaevata sinna juurde siis auk ja, ja siis nii-öelda sellest  augu seinast siis võetakse siis juba sellise tuubi sisse  siis liivaproov mis meil siis võimaldab näiteks määrata  täpselt selle vanuse, kuidas te määrate vanust,  et, et kõik see liiv, mis meil on, on veidikene radioaktiivne,  liivaterakeste sees on siis nii-öelda selline kristallstruktuur,  aga igasuguses kristallstruktuuris on alati natukene  mingisuguseid selliseid vigu sees, et ei ole ükski asi  looduses täiuslik. Ja siis nendesamade nende kristallstruktuuri vigade  ja selliste struktuuri nii-öelda ütleme nii-öelda nurgakeste  vahele jääb see radiatsioon sinna vahele kinni. Ja nii kaua, kuni see liivaterakene päikest ei näe. Nii kaua see koguneb ja koguneb ja koguneb seal nüüd,  kui me suudame selle proovi võtta siseselt,  nii et, et me talle päikest ei näita. Viime ta laborisse ja mõõdame siis selle koguse ära,  et kui palju sinna seda radiotsiooni on kogunenud,  siis me saame öelda, et millal seda liivatera viimati  päikest nägi, ehk siis millal tuul selle sinna hunnikusse puhus,  ehk siis millal selles kohas oli rannajoon. Kas te saate seda liiva siinsamas Eestis mingis oma laboris  testida või on vaja pöörduda väliskolleegide poole? Et tänapäeval on nii, et, et kui sa teed nüüd suurema koguse,  siis on mõistlik minna sellisesse laborisse,  kes nagu väga palju teeb neid proove ja kellel on nagu väga  suur kogemus ja siis meil on koostöö Jaapani  geoloogiateenistuse laboriga Jaapanis just et et  kes siis on nagu väga kogenud selles valdkonnas just nimelt  vanadest rannamoodustistest selliste liivasteliste  vanusemäärangute tegemisega. Nii et kaevata liiva välja, panete kapslisse,  saadate Jaapanisse? Jah, et üldiselt me peame selle ise ka kohale viima,  et, et kogemata keegi pakki vahepeal lahti võtta,  sest see ei tohi päikest näha. Sest et muidu läheb, ütleme, et kogu see vaev läheb nurja,  et, et kujutate ette, et kusagil keegi kaevanud kümneid  ja kümneid auke mitme meetri sügavusel käsitsi,  siis võtnud seal proovi, käinud väli tööl  ja siis nüüd keegi teeb selle lahti valel ajal. Sest ta ongi sama väärtuslik kui see Siis ta on umbes meie jaoks sama väärtusega nagu see liiv  siin jah, et ega ta muud enam. Ohtlik värk. Aga miks seda kõike vaja on, miks teil on vaja teada,  kui vana on mingi liiv, miks teil on vaja teada,  kas 4700 aastat tagasi oli Eestimaal torm  või mitte? Põhimõtteliselt, mis on ranna juures, on  siis hästi oluline, et me peame teadma ka,  kuidas see rand nagu funktsioneerib. Et meil on selliseid väga õnnetuid näiteid,  kus lihtsalt teadmatuse tõttu oleme ise tekitanud olukorra,  kus kohas me oleme nii-öelda kaotanud selle algse väärtuse,  mille pärast me üldse kusagile mingisuguses piirkonnas randa läksime. Et näiteks üheks selliseks Õnnetuks näiteks on Pärnu lahe ääres valgerannas olev  Doberani kohvik ja 2005. aasta torm siis hävitas  selle täielikult. Aga et siis selle asemel, et, et natukene seda maa poole ehitada,  ehitati see täpselt sama koha peal üles ja tehti sinna  suhteliselt võimas rannikukaitse siis mere poole,  et aga kui sa näiteks liiva randa ehitad sellise kõva tugeva  kivist kaitse, siis juhtub seda, et et lainetus hakkab  tormiga selle vastu põrkama, kui meretase tõuseb meil tormi  ajal ja, ja siis nii-öelda mere poole tagasi liikuv vesi  uhub sealt siis selle merepõhjas oleva, selle liiva järjest  minema mere poole, mis tähendab, et iga järgnev laine On  järjest võimsam, siis ta tuleb päris sügavamas vees,  see protsess järjest kiireneb ja kiireneb. Ja, ja tänaseks me oleme olukorras, kus kohas meil see maja  ja seal selle maja ümber olev selline puhkeinfrastruktuur on  kõik väga hästi kaitstud selle kivi seina poolelt. Aga, aga miks see infrastruktuur sinna tehti,  oli sellepärast, et seal oli ilus liivarand. Aga tänaseks seda liivaranda enam selle seal ei ole,  sellepärast et sinna sai see kaitsemüür ehitatud,  et me nagu ühel hetkel nagu unustasime ära,  et miks sinna nagu üldse tuldi, hävitasime selle,  mis nagu oli selle koha väärtus ja see on lihtsalt puhtalt teadmatu,  sest et ega ega siin muud ei olegi, et meie töö  siis ongi see, et selliseid olukordi vältida,  et et ei teki niisuguseid teadmatusest. Tekitatud kahjusid Eesti rannikul. Ja et ka tulevastel põlvedel oleks võimalik teha midagi  nii nii triviaalset ja samas toredat nagu oma nimetähtede  liiva sisse kirjutamine.
