Kui sügis venib väga pikaks, nagu 2006. aastal,
võivad taimed sellest segadusse sattuda ja näiteks detsembri
kuuski õide puhkeda, mis pikemas plaanis
ja siiski saabuvate külmakraadide on taimede jaoks hävitava mõjuga.
Samas käesoleval aastal on sügis olnud parajalt soe,
niiske ja pikk, vajalikuks tasakaaluks sademete vaesele
suvele ja praegu ohtu, et ilm taimedele ninanipsu anda võiks,
ei ole. Vastupidi. Alla sadanud vihm ja plusskraadid aitavad taimedel
külmaperioodiks paremini ette valmistuda,
ütleb Eesti maaülikooli dendroloog ja metsa entomoloogia
kaasprofessor Ivar Sibul. Lõputud vihmasaju mõttes, mis on siin viimastel nädalatel olnud,
see on selle imepäästerõngas tegelikult puudele,
veel mitte külmunud pinnasele, need sademed on tulnud,
puu juured on need kätte saanud ja, ja see kõik valmistab
meid puid siis ette järgmiseks vegetatsiooniperioodiks,
nad lähevad tugevamana, talvele vastu ja kindlasti
järgmisele kevadele suvele. Kui püsivamad miinuskraadid saabuvad detsembris,
on see sibula sõnul taimede vaatest hea ja hoiab ära kõige
halvema ka metsloomadele.
Pigem seesugune soe sügis, sobib.
Kuigi karu hakkab talveunne minema ja jänes karva vahetama,
ei tohiks plusskraadid neid tegevusi sibula sõnul segada. Ja külm või siis soodsam temperatuur, seda võib noh,
ütleme, kiirendada või soodustada, aga, aga tegelikult see
sõltub ainult sellest ajusse minevast keskkonnainformatsioonist,
milleks on siis Yasse valguse vähesus ööpäevas
ja see siis tekitab selle protsessi. Kuigi tõsi, näiteks valgejänes halli maastiku peal on palju
silmatorkavam kui lumikate, aga, ja seesuguste loomade
ellujäämisvõimalus võib väheneda.
Üldisemas plaanis on siiski soe ja lumekate vaba aeg sibula
sõnul loomadele hea toit on paremini kättesaadav
ja näiteks Süraliste ellujäämine on suurem kui külmal
ja paksu lumekattega perioodil. Või kits ei suuda endale magamisaset maapinnani välja kraapida,
sest ta lihtsalt, et kui ta heidab sinna lume peal magama,
siis kehast tulev soojus selle lume seal sulatab karvad
muutuvad siis märjaks ja ei paku enam siis noh,
ütleme külmakaitset. Negatiivse poolena elavad paremini sooja sügise tõttu,
aga ka putukad nagu kooreürask, kes metsas palju pahandust
korda saadab. Kuuse-kooreüraski siis räägin, räägin, kes tavaliselt
talvitub pinnases, siis üha rohkem meid jääb sellise sooja
sügise puhul talvituma koore alla ja kui sealt külma pakast
talvel ei tule, siis nad elavad kõik kenasti seal Koreaal
selle talve üle.
