Linnuvaatleja Tarvo Valker rääkis, et sooja novembri tõttu
on praegu siia jäänud tavapärasest rohkem neid veelinde
ja seemnetoidulisi värvulisi, kes rändavad talvituma Eesti
lähiümbrusesse pikaajalist mõju liikide rändekäitumisele
üksikul soojal hilissügisel.
Walkeri sõnul siiski ilmselt pole.
Mõned veelinnud, nagu näiteks kühmnokk luiged lahkuvad alles siis,
kui veekogud jäätuvad, jätkab Tarvo Valker. Noh, näiteks veelindude osas me teame siin paari aasta
tagant talve ju, kus külma ei tulnudki.
Merelahed jäid lahti ja veerinud linnanudki meilt ära. Eestis talvituvate lindude jaoks on soe hilissügis toidu
otsimise mõttes soodne.
Kui lumi maapinda ei kata ning külmakraade pole,
on nende looduslik suremus väiksem.
See tähendab, et söögimajasid ei tasu veel aeda üles riputada,
jätkab Tarvo Valker. Mida võib-olla nüüd inimesed küll peaks silmas pidama,
et kes kibeleb aialinde toitma, et praeguse soojaga seda
kindlasti tasuks edasi lükata, et oodata esimeste suuremate
külmade nii ja alustada siis väikelindude toitmisega siis
ja kindlasti veelind ei tohiks üldse toita. Kui arvukalt Eestis talvituvad linnud asulatesse kogunevad,
sõltub sellest, kui krõbe või pehmed tuleb talv.
Tarvo Valker. Mis soojal ajal on iseloomulik, et üldiselt koondub
linnadesse sellistel talvedel linde oluliselt vähem kui
näiteks külma talve kohal, et külmal talvel paljud tihased varaslased,
et tulevad just loodusmaastikust linnadesse,
sest et toit on seal nii palju paremini kättesaadav. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.
