On päris kõva. Virumaa kivides on säilinud ürgse elu jäljed. See on kella Praegusel hetkel on alustatud kriminaalmenetlust. Otsime ööpimedusest, jõevähi, rööv. Püüdjaid sellised sillaalused on, on head kohad,  kuhu, kuhu siis on hea kiire mõni mõrd sisse panna. Vanades rähniõõnsustes seab ennast sisse pisike värbkakk. Me oleme tulnud Kirde-Eestisse Ontika rannale,  et otsida siit Virumaal leiduvaid ürgse elu jälgi. Virumaad võib Eestis pidada mitmeski mõttes selliseks,  ütleme geoloogiliseks tulipunktiks kasvõi sellepärast,  et siit on läbi aegade maavarasid ammutatud. Aga missuguseid ürgse elu jälgi meil siit leida õnnestub? Virumaal ongi väga-väga-väga palju fossiile  ja üks põhjus, miks ta niimoodi tuli, õun meil mõnikord siin on,  ongi see, et meil on siin fossiilsed kütused Meil on siin  erinevad kihid, meil on siin põlevkivikiht,  mis on fossiilne. Meil on siin kratitariliit jällegi fossiilne,  meil on siin fosforit, see on samamoodi käsijalgsete  karpidest tulenevad fossiilid ja see aine ongi seal karpide sees. Et see, see on lihtsalt metsikult hästi säilinud fossiilne keskkond. Aga siit rannast, kus me praegu oleme, me suudame leida  tavaliselt niisuguseid keskordoviitsiumi ajastu fossiile,  need on umbes siis 460 470 miljonit aastat vanad asjad. Ja need on siis pigem lubjakivis, et need ei ole  siis seotud kuidagi meie fossiilsete kütuste ga,  vaid on tavaline Eesti rahvuskivi. Proovime leida kivistunud jälgi veeloomadest,  kes elasid ordoviitsiumi ajastul umbes 460 kuni 470 miljonit  aastat tagasi. Eesti ala paiknes Baltikumi osana, siis suures maailmameres  ekvaatorist lõuna pool enam-vähem sellisel laiuskraadil,  nagu praegu Uus-Meremaa. Siin rannas tegelikult väga kaua ei pea otsima,  et siin fossiilid tulevad sulle ise sõna otseses mõttes kätte. Näiteks siin on meil kaks ürgset biofossiili  ja neid on siin rannas tõesti tõesti palju. Erikule vaata kas see on mingi kivistis või? Kahtlustan küll, jah. Aga mis see võiks olla? Ei palju õnne. See on grilovidi saba. Sabakilbi tükk, näed, siin on isegi natuke kitiinkesta veel näha,  natuke ilma naljata, saba siis siia, see ongi sabakilbi siin osake,  et keha ja pea tuleks siia otsa siis. Ja ilma naljata, see on vist üks suurimaid sabakilpe,  mis ma üldse elus näinud olen. No need ordoviitsiumi otsinguid igatahes siin Ontika rannas  kandsid vilja ja siin on siis selline bukett ülevaade  ürgsest elust, kes sellel ajal elas. Just täpselt, et siin rannas ei pea tegelikult pikalt otsima,  siis nad tulevad ise sulle kätte. Peaaegu. Meil on siin näiteks leida nautiloid  ja kõige rohkem ja kõige paremini leitavad loomad siinkandis. Kui suured nad maailma meredes toona olid? Noh, Eesti isendid kõige suuremad Tõenäoliselt olid niisugused kolmemeetrise maailma meredes. Tol ajal ma arvan, et olid pigem niisugused kuue kuni  seitsme meetrise loomad, isegi. Päris päris pirakad. Siit leiab ka palju erinevaid triloobid. Neid on nii suuri kui väikseid siin aga nad on kindlasti harvemad,  et neid ei leia tervikuna ja leiab tavaliselt lihtsalt  killukesi sabakilde. Tavaliselt. Miks on siin selle kivi peal jäänud jäljed kohe nagu  trilobiitide surnuaiast, neid on siin nii palju. Tükikesi, kui vaadata seda kivi nüüd siin tõesti üle 10  trilobiidi saba kokku sattunud ja selle kohta on mitu  erinevat arvamust, tegelikult et üks variant on see,  et trilobiidid on olnud tõenäoliselt siis karja käitumisega  loomad ehk siis nagu tänapäeva koorikloomad nagu krabid,  näiteks kes käivad ju kestumas üheskoos,  et noh, numbrites on jõud, kui on vaja ennast kaitsta,  siis nad teevad seda tavaliselt karjaga koos  ja arvatakse, et grillopildid tõenäoliselt tegi midagi sarnast,  sest on leitud ka näiteks fossiile samast ajastust,  kus ongi niimoodi näha, et trilobiidi on üksteise järel  niimoodi roomanud ja siis neil on muda peale varisenud  ja siis nad on üheskoos niimoodi sinna ära ära kivistunud. Teine variant võib-olla natuke lihtsam on see,  et need ongi lihtsalt trilobiitide kestab,  et trilobiit on ära kestusud, kasvatanud uue,  kesta peale, aga vana kest peab ju ka midagi tegema,  et siis lihtsalt ongi lainetega näiteks need kuskil kokku. Kogunenud ja seal ongi lihtsalt nende kestad  ja need kestad ongi siis ära kivistunud sinna. See on tõesti trilobiit, minul õnnestus ka eelmine aasta  leida enda jaoks esimene terviklik trilobiit  ja see oli Saaremaal, aga see loomakene oli väga pisikene,  siin ma vaatan, Virumaa rannikul on trilobiidid oluliselt suuremad,  kas neid oligi siis nii palju erinevaid ja  siis need liigid olid ka erinevas suuruses  ja erinevad. Absoluutselt siin on, kindlasti tuleb meeles pidada  ka ajastute erinevust, et Saaremaal on siluri ajastu,  mis on natuke noorem, ta on 420 miljonit aastat vanad asjad,  umbes seal. Siin on neil kindlasti ürgsemad, nad on 460 470 miljonit  aastat vana ja noh, see on 50 aastat 50 miljonit aastat evolutsiooni,  see on tegelikult metsikult pikk aeg. Noh, kui me mõtleme imetajat evolutsiooni peale,  siis samamoodi hiirekesest kasvas välja inimene  põhimõtteliselt 50 miljoni aastaga ju, et see on samasugune  aja skaala. Aga sa oled siia välja pannud ka sellise kivistunud plaadi,  mis siin on? See usu või ära usu on umbes pool miljardit aastat vana merepõhi,  ehk siis kui sa näed, siin on need väiksed vaod  ja soonekesed, ehk siis vesi on voolanud nendes soonekestes  siin sees ja siin tõenäoliselt peal on olnud selline,  see kutsutakse mikroobimatiks, ehk siis ongi siuke kiht  baktereid ja muud sellist süanabakterid,  näiteks sinivetikaid niimoodi koosluses elanud  siis vesi voolas nende all. Valaste juga Ida-Virumaal siinsamas Ontika pankrannikul  teatakse ikka sellepärast, et see on Eesti kõige kõrgem,  juba vähem on vist tähelepanu pööratud sellele,  et siin on võimalus näha ka maapõue sisu. Siin täpselt avaneb. See minu jaoks on Eesti üks ägedamaid kohtasid tegelikult  jällegi on juga on ilus, on tore, aga kui me vaatame nüüd hoolikalt,  siis me näeme väga palju erinevaid kihistusi  ja ma arvan, et see on üks detailsemaid kihistusi,  mis on tavainimesel võimalik põhjarannikul Eestis leida. Me näeme siin umbes 50 miljonit aastat Eesti ajalugu. Et kui me tuleme nüüd näiteks ülevalt, hakkame pihta. Seal on meil ordoviitsiumi, kesk ordoviitsiumi ajastu lubjakivid,  see on see kiht, kus on fossiile kõige rohkem,  mida me tavaliselt saaksime leida. Tuleme allapoole edasi, me näeme seal gilii. See on siis see kiht, kus on meil näiteks meie uraanikihid  ja meie haruldased muldmetallid. Tuleme natuke veel allapoole, paar meetrit seal on fosforiidikiht,  ehk siis see, mis oli see fosforiidisõda Eestis kaheksakümnendatel,  seesama fosforiit, mille pärast vist nüüd tegelikult  maailmas nõudlus väga suur on just täpselt,  sest et fosforiiti ju kasutatakse väetiseks väga palju  ja ega Euroopas ei ole vist suuremaid fosforiidivarusid  kuskil mujal kui Eestis, et Maroko vist on praegu meil lähim suurtootja,  et Eesti tegelikult kui ta seda kasutama hakkaks,  oleks tegelikult siis väetisemaailmas suur tegija,  aga see on rahva otsustada muidugi, ja kui me tuleme nüüd  allapoole välja, siis algavad juba kambrimajast kivid. Ehk siis kõige vanem aeg, mis meil Eestis paljandub  kus on ka fossiile tegelikult sees, aga need fossiilid siin  on väga-väga harvad, et pigem meil toimub see eluotsing just  nendes ülemistes kihtides. On üksikuid näiteid, minu teada ka natuke varasemast ajast  ei tea karaajastust, aga need on väga, väga,  väga, väga harvad juba kambrimajast, st veel natuke midagi  annab leida. Ja näiteks on meil Eesti sinisavi seest leitud sinisavi,  mida leiab meil näiteks Kunda kandis või  siis näiteks Muuga sadamas Tallinna lähedal. Sealt on leitud trilloa ja veel mitte niisama trilobita. Aga need trilobiidid on maailma ühe vanimad  ja seal on ühel isendil isegi säilinud silm sellisel kujul,  et ta on maailma kõige vanim silm üldse ükskõik,  mis loomad me kunagi leidnud oleme. Et niisugune kõige-kõige vanem on täiesti esindatud Eestis. Leidsid? See vist ikka kedagi sees. See on okilöödi tükk jälle. Kuidas ma nüüd teen, et ma teda ära ei lõhu? Kindlasti ei tohiks panna meisrit. Omale liiga lähedale ja me peaksime tegelikult tahtma teda  siit välja põrutada, pigem kui lihtsalt jõuga välja peksta. Siit mööda seda joont. Tuleb juba aga juba lõhun või ei, ta läheb pooleks. Aga see paratamatus, seda juhtub sageli. Ka juba vist? Nautiloidid olid sellised mereelukad, kuidasmoodi nad siin  ringi ujusid ja mismoodi nende ütleme, organism toimis. Nautiloidid on siis tänapäevaste kaheksajalgade  ja kalmaaride sugulased, ehk siis nad on limused kombitsatega. Ja tänaseks nad on kõik välja surnud, nautiloid ise oli röövloom. Ta oli kiskja tol hetkel meres, ta sõi tõenäoliselt  trilovita ja muid selliseid koorikloomasid,  kuna ta on niisugune kaheksa jalaga seotud  või kombitsatega loom, siis tal oli vaja seal kuskil elada. Tal oli eraldi elukamber seal kojas sees eesotsas  ja siis ta tuli, see pikk sirge koda ulatus kaugele välja  ja siis selle pika sirge koja abil ta sai kontrollida endal  kõrgust vees, kas ta läks kõrgemale veetasemes  või madalamale veetasemes. Ja noh, väga lihtne tal on siin keskel on selline organ  sifoon siis selle sifooni abil. Ta oli võimeline pumpama endal sinna kambritesse sisse,  kas siis õhku või vett pumpas endale õhku sinna kambritesse  sisse ja tõusis vees. Kui ta pumpa sinna vett sisse, siis ta langes vees. Me oleme nüüd põhimõtteliselt kotikive täis ladunud,  aga kuidagi saab ju tegelikult veel neile täpsemalt sisse  vaadata ja midagi veel juurde leida. Just täpselt, et nagu väga paljud kivistised,  mis me siit leidsime, nad on tegelikult selles üldises  lubjakivis paekivis kinni, et äkki me saame  siis neid natuke lahti lõigata, lahti lihvida,  isegi natuke sealt, siis me näeme seda siseelu  ka seal ja see aitab meil näiteks paremini tuvastada  selle liiki või siis lihtsalt näha paremini neid väikseid peeneid,  detaile, mis loomadel mõnikord esmapilgul  või märkamata jääb. Järgmises saates viime oma kivististe leiud Tallinna  tehnikaülikooli särghaua õppekeskuse laborisse. Ürgne elu avab endast uue külje. Kui puhastame fossiile ja vaatame ka nende sisse. Värskelt ju käidud on, et kuna täna on küll sadanud hommikul,  siis siin on värsked siin on täiesti värske jälg. Et ilmselgelt on siin nüüd peale sadu ja  siis meie siia jõudmise vahepeal ikkagi keegi keegi jõudnud  ära käia. Jõe vähki, kes on Eesti looduses väga hapras seisus,  võib püüda ainult augustis ja sedagi väga rangetel tingimustel. Mina tulin täna juuli lõpus siia Saaremaale vaatama koos  keskkonnaameti järelevalveinspektoritega. Kas jõevähi püügikeelust on korralikult kinni peetud  või leiame tänases öös ka röövpüüdjaid? Mina leian ka siit selliseid päris toredaid radu,  mis lähevad jõe äärde välja ja täiesti ja see ei ole selline  kalamehe koht ilmselt ei, tüüpiline kalamehe kohta kindlasti  ei ole ja, ja kindlasti ei ole tegemist ka loomarajaga,  et kui me vaatame ka vastaskaldasse, siis teiselt poolt  sellist rada ei lähe. Eks me oma iga iga kontrolli käigus üritame ikkagi  ja võimalikult. Võimalikult nagu vaadata seda, kus, Kus siin mõni mõni nöör võib olla mis muidugi ei välista seda,  et et keegi on ka pannud ilma Ilma nöörideta neid vähimõrdu püügile. Sul on selline spetsiaalne riista. Puu siis ja selline tõeliselt kodukootud,  et aga väga hästi teeb oma tööd. Et kui ikka siia otsa midagi haagib, siis välja me saame ta  alati sikutada ja. Ja sellega. On neid mõrdu võetud omajagu siin. Et märga saab nii nii salapüüki kui ametlikku püüki,  et aga, aga ta on jah, selles mõttes selline passiivne püügivahend,  sa saad ta jätta püügile ise jalutada minema. Homme hommikul tuled järgi. Et kui läheb õnneks, läheb õnneks et ja see,  see meie põhitöö ongi, ütleme, selle vähi jõevähi püügi  järelevalve käigus ikkagi siis tuvastada need ebaseaduslikud  püügivahendid ja need siis püügilt eemaldada  ja mõrras olevad jõemaid siis tagasi lasta,  et see populatsioon ikkagi säiliks, et see ei satuks kusagile. Kusagile kellegi toidulauale, mis siis on ebaseaduslikult  saadud või siis veel hullem kusagile turule? Eestis osteti selleks aastaks 1805 vähipüügikalastuskaarti,  neist 536 Saaremaale. Keskkonnaameti järelevalve avastas juulis  ja augustis 43 püügivahendit, mida keegi omaks ei tunnistanud. Röövpüügi tõttu on alustatud 18 väärteomenetlust. Sellised sillaalused on, on head kohad, kuhu,  kuhu siis on hea kiire mõni mõrd sisse panna. Aga see jõgi, kui me vaatame jälle, et see ongi selline ehtne. Eks ta on ehtne või vähijõgi, aga tegelikult  mis on võibolla kõikide meie jõgede üks selline häda,  et eks nad hakkavad täiskasvama ja et kui kunagi noh,  ikka aastakümneid tagasi oli ju, igal jõel oli oma jõevaht,  kes siis käis ja puhastas jõekalda, puhastas  ka jõge seest siis sellist asja enam täna tänasele,  kellel ei ole ja eks see tulemus ongi see,  et ja nüüd on ka see koht, kus kõik need vähipüüdjad,  kes siis siia hordide kaupa kohale tulevad,  eks nendel on siis hea võimalus endale kohad sisse teha,  kes, kes käib vikatiga, niidab endale koha sisse,  kes, kes siis käib ja tambib seda, seda rohtu ja,  ja kasvusi siin jões. Et saaks siis korralikult kas mõrra paigaldada  või siis juba annata. Püüdkeskkonnaameti järelevalvega teevad koostööd  ka vabatahtlikud kalakaitsjad, kes on inspektoritele  nii-öelda lisasilmadeks. Tänu nende tööle on röövpüüdjate vahelejäämise tõenäosus  veelgi suurem. Eesti kalasta selts, vabatahtlik kalakaitse. Te ostate siin rööpüüki. Ja palume teil püügivahendid välja võtta. Selle jõe ääres siis eelmisest aastast tegelikult noh,  umbes sama koha peal on, on üks selline seik ka,  kus kaks härrasmeest juba enne jaanipäeva üritasid  siis oma oma vähimaitset rahuldada. Nende põhjendus oli väga lihtne, nemad leidsid kotitäie  vähki siit jõe äärest, et siitsamast roogudest. Kui vaadata tänast pilti, siis üsna keeruline on lihtsalt  leida siit midagi, et et jällegi koht, koht  ja näide nagu sellest, et noh ei, ei leia sa midagi niisama,  et sa ikkagi tuled teadlikult siia ja ja tegutsed nagu  teadlikult selle nimel, et sa endale mingisuguse hulga hulga  neid seda delikatessi siis saad. Praegusel hetkel on alustatud kriminaalmenetlust. Teile anname võimaluse praegu kirjutada puht südamlik  ülestunnistus et teie püüdsite, kus kohas püüdsite  mida püüdsite, kellega koos püüdsite, millega püüdsite Nüüd on tõeliselt pimedaks läinud. Ja hämarad teod hakkavad nüüd selgemini paistma,  sest inimesed just pimedas neid hämaraid tegusid asuvadki tegema. Õnneks nad suudavad oma hämaraid tegusid valgustada lampidega. Aga igaks juhuks tuleb kaugemalt vaadata juba üle. Ja et mine, mine tea, et äkki on keegi kusagilt ikkagi sinna  jõe äärde juba jõudnud ja, ja selleks, et et mitte ennast  kohe näidata, siis, siis teeme, teeme natuke distantsil kontrolli. Aga te olete need tegevused ka niimoodi tabanud ootamatult,  mis nad siis ütlevad selle kohta, mis nad seal teevad? No meil on igasugu jalutajaid õhtuti õsiti jõe ääres olnud,  et, et noormehed käivad seal jõe ääres jalutamas. Et ega ei saa ju kellegile pahaks panna seda. Tegelikult sellesama pika sirge peal siin,  mis on minu rekord, on korraga siit mingisugune 36 mõrda  välja võtta siitsamast ja ahsoo. No vot seda ei usu, ski jah. Vaata, siin nad roninad mööda mööda seina. Kas vähke on, nagu ka aja jooksul kuidagi kas nende arv on muutunud,  on neid vähemaks jäänud, on need rohkemaks läinud? Kui puhtalt ka oma isiklikust kogemusest Siis mina julgeksin öelda, et on pigem vähemaks jäänud aga  see sõltub kindlasti ka veekogudest, et,  et ütleme, see veekogu, kus kus mina olen käinud,  siis ma julgen, julgen väita küll, et seal on vähki vähemaks jäänud,  eriti viimase kusagil kolme kolme aastaga. Ja see põhjus võib ju olla. Ei tea, millest täpselt suure tõenäosusega ikkagi põhjuseks  saab ikkagi pidada seda püüki, et, et noh,  lõppkokkuvõttes ju kuu aega on küll see periood,  aga kõik tahavad ju midagi saada. Et, et noh, sellist olukorda nüüd, et me,  me nagu 100 protsenti kõikide inimesteni jõuame  ja neid ka kontrollida jõuame, milline on nende saak,  et kas seal on alamõõdulis sees noh, seda isegi mitte ei maksa,  ei maksa nagu loota, et ja, ja teine, teine pool kindlasti  on ka see seesama ebaseaduslik püük, siis  mida ka sellist nulltolerantsi nagu saavutada on ikkagi pea võimatu. Selge on see, et kui, kui seal kuu algul ikkagi see suurem  vähk välja tuleb ja inimesed, kes siis oma lubadega tulevad,  selle selle endaga kaasa võtavad, siis järgi jäävad  väiksemad ja, ja lõpp, lõppkokkuvõttes sellel viimasel  päeval oleval inimesel peaks ka kotis midagi olema. Aga noh, selle selle ohjeldamiseks ja tegelikkuses on  ka tehtud nüüd piirang, et 24 tundi, mis on  siis sinu kalastuskaardi kehtivus, siis selle 24 tunni  jooksul on sul õigus püüda 75 jõevähki, mis on mõõdus. Et inimesed ei püüaks rohkem jah, täpselt,  et ja, ja selle arvu põhjus on ka tegelikkuses see ju,  et. See inimese tarbimine ei olegi tõenäoliselt suurem,  et see 75 nagu igati mõistlik tarbimine selle harrastuspüügi puhul,  mida ju täna jõevähi püük on, et ja isegi kui sul on selline  10 inimesega seltskond, siis 75 vähki on igati okei. Nii et inimesed, pidage, pidage, pidage piiri. Täpselt jääb ka tulevikuks ja jääb ka nendele,  kes siis kes siis seal kuu lõpus on oma püügiõiguse soetanud. Suvises vääriselupaiga uidates kohtasin üht ääretult julgelt  ja uudishimulik väikekärbsena kes oli mõnel juhul minust  isegi mõne meetri kaugusel. Selle pisikese kärbsepüüdja raiuva laulu kõrval kostus aga  aeg-ajalt kõrvu ka suur kirrähnide tõredavõitu kilkamine. Küll ei meeldinud miski seal pesitsenud suur kirjurähnidele,  siis aga metsvintidele. Häälekatele metsaelanikele lähenedes hakkas silma rahulikult  puul istuv värbkak. Viimasele jäänud muud üle, kui lähedal asuvasse haava lennata. Selgus, et pisike väike kärbsena jagas elupaika mitte üksnes  rähnide ja teiste värvulistega vaid suisa leevikese mõõtu värbkakkudega. See mitmekesiste nurkadega vääriselupaik pakkus  nii toitu kui pesitsemisvõimalusi paljudele sulelistele. Ning pesi leidus pea kõigil metsakorrustel. Värbkakud olid kasutusele võtnud varasematest hooaegadest  pärit rähnide korteri. Kuna värpkakud on pisikesed, siis passivad neile suur  kirjurähni tahutud pesaõõnsused hästi. Sestap ei tasu imestada, et suur kirjurähnid olid  igapäevaselt murelikud et nende läheduses toimetasid röövlinnud,  kes saanuks vajadusel ka nende praegusesse korterisse tungida. Ühtegi rähni tibumaa värbkakkude küüniste vahel ei tabanud. Küll aga tassisid nad poegadele, keda haavatükkes oli kokku  neli pidevalt rästa ja tihasetibusid. Õigemini oli põhiliseks kütiks isaslind,  kes saagi manguvale emaslinnule ulatus pärkaku,  mamma aga vedas peamised linnupojad pesaõõnsusesse  ning tõenäoliselt ka tükeldas neid pisut. Sel ajal, kui tema enda tibud saagil hea maitsta lasid,  koristas hoolas ema pesaõõnsust nii puulaastudest,  räppetompudest kui sulgedest. Mõnikord võttis säärane tegevus tal aega suisa kümmekond minutit. Pärast toiminguid suundus värbkakumamma lähedal asuvale  kõrgele oksale ning asus end korrastama ja isas linnu  järgmisi palu ootama. Värbkak on üks neist kakkudest, kes peab jahti valdavalt  päevasel ajal. Vaatamata sellele, et nende menüüsse kuuluvad  nii närilised, suured putukad, konnad kui teised  tiivulisedki ei näinud ma kordagi, et nad oleks himustanud  selle metsa mets, lehelinde, metsvinte või suisa väike kärbsenäppe. Ma olen seda märganud eelnevatelgi aastatel,  et need väikesed kütid ei kipu kodu lähedalt murdma. Küll võib põhjuseks olla, et koduümbruse sulelised on  mõeldud kehvadeks päevadeks, kui mujalt ei õnnestu linde küttida. Kuid ka see, et närilisi või saamatuid linnupoegi on mujal  hõlpsam püüda. Aga värbkaku naabrid täidavad ju turvamehega rolli,  andes märku teistest röövloomadest või lindudest,  kes võivad vabalt ka värbkaku tibusid ohustada. Ärevamaks muutusid ajad siis kui värbkaku tibud otsustasid  pesaõõnsusest ümbritsevat maailma avastama asuda. Oma toidusoovist andsin märku sama häälekalt kui pesa valgi turnides. Seda toidumangumist kuulates jäi mulje, et kõik neli tibu  olid lakkamatult näljased. Esimestel lendudel sattusid tibud nii maapinnale kui  madalamatele puudele kuid ajapikku õppisid  ka kõrgematel metsakorrustel navigeerimise ära. Nii sattusid nad metsa ülejäänud nurkadessegi ajades ärevile  kõik pisemad sulelised. Väike kärbsenäpid jäid aga isegi värbkakkude lahkumise järel puutumata.
