Suvel, kui Euroopa keskkonnaministrit teiste seas meid
esindanud Urmas Kruuse leppisid kokku metsanduse
ja maakasutuse kliimaeesmärgid, kõlasid ühelt pool
puidutööstuse mure hüüded ja teiselt poolt
keskkonnaministeeriumi rahustavat sõnumit,
et midagi pole veel kindel, arutelud lähevad edasi.
Nimelt oli läbirääkimiste teine pool Euroopa parlament palju ambitsioonikam.
Läinud reedel pandi otsused suures plaanis lukku
ning suured numbrid ei muutunud tunud. Endiselt tuleb Eestil Lutzefi ehk metsanduse
ja maakasutuse sektoril jõuda 2030.-ks aastaks nii kaugele,
et seotakse 2,5 miljonit tonni süsihappegaasi.
Võrdluseks, 2020. aastal paiskas sama sektor 1,3 miljonit
tonni CO2 õhku.
Küll kärbiti läbirääkimistel pisut võimalusi eesmärgis
leevendust saada, räägib keskkonnaministeeriumi
kliimaosakonna nõunik Mart Kiis. Liikmesriikide kokkuleppes oli sees ka see põhimõte,
et kui looduslikud häiringud toimuvad ja siis need
konkreetsed maa-alad, kus need looduslikud häiringud toimuvad,
et need me saame tõsta piltlikult öeldes maakasutussektori
kliimaeesmärkide arvestusest välja, et neid siis ei arvesta
heite ja sidumise arvutamisel. Seda põhimõtet enam sees ei ole, küll aga jääb võimalus
mingisugust kompensatsiooni ehk sisuliselt CO2 kvooti
Euroopa Liidu ühisfondist küsida.
Nüüd hakatakse sisuliselt arutama, kuidas 2,5 miljoni
eesmärgini jõuda erinevaid uuringuid, analüüse on selle
kohta küll tehtud, kuid Mart Kiis ütleb,
et nüüd käib veel üks analüüs. Ja ühel hetkel, kui see nii-öelda tervikpilt on kokku pandud,
sealhulgas hinnatud ka juurde sotsiaalmärk mõju,
et siis on oluline nii-öelda poliitilisel tasandil. Dokument, kus erinevad valikuvariandid kirjas,
peaks kiisi sõnul valmis saama tuleva aasta esimeses
kvartalis talis ehk hiljemalt märtsis.
Sisulised valikud jäävad tõenäoliselt järgmise valitsuse teha.
Lähipäevil peaks keskkonnaministeerium Aga tutvustama
Keskkonnaagentuuri hiljutisi arvutusi, mis näitavad,
et võimalike valikute raamid on seniarvatust kitsamad.
Õhtuleht on neid numbreid juba osaliselt kajastanud
ning nende järgi suudavad meie metsad siduda oodatust hulga
vähem süsiniku. Sisuliselt viitavad Keskkonnaagentuuri numbrid sellele,
et metsade raiumist tuleks senisest palju rohkem piirata. Sellise hinnangu andmiseks täna on vara,
kui me ei ole sektorite üleselt kõiki võimalusi,
mis meil eesmärgi suunas liikumiseks on üle vaadanud. Nii näiteks paiskab turba kaevandamine igal aastal õhku ligi
miljon tonni süsihappegaasi näitlikult, kui see ära lõpetada,
turvasmuldade peal viljakasvatamise asemel püsirohumaid pidada,
hoiaksime nii palju süsinikku kokku, et metsaraiet kuigivõrd
vähendama ei peakski.
