2030.-ks aastaks loodab Eesti toetuda põhiliselt taastuvenergiaallikatele.
Ilm on aga muutlik ning vajan pimedates ja tuulevaikset ekspäevadeks.
Tagavaraabi on välisühendustest paremini juhitud tarbimisest,
salvestusest ning juba olemasolevatest elektrijaamadest,
kuid puudu võib jääda juhitavast võimsusest,
mille saab käivitada minutitega.
Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo tõdeb,
et seega peaks kaaluma gaasielektrijaama rajamist. Kui see oli 100 megavatine jaam peas on 150 miljonit,
ma arvan, läheks vähemalt maksnud, nad on ikkagi suured
kallid investeeringuid ja noh, siis ongi see optimeerimisküsimus,
et kui palju selline jaam saab töötunde,
et see jaam, see investeering ennast ära tasuks. Eleringil on Kiisal kõrvuti kaks gaasielektrijaama,
mis pakuvad hädaolukorras 250 megavatti võimsust.
Gaasielektrijaamad sobivad selleks ülesandeks hästi,
sest neid ei ole vaja erinevalt põlevkivielektrijaamadest
kaua üles soojendada, selgitab Eleringi juhatuse liige Kalev Kilk. Põlevkivielektrijaam selleks, et sinna tekiks see pöörlemine turbiini,
selleks sa pead kõigepealt saama vee aurustada hästi kuumaks
seal meeletu maht metalli ja kõik need soojuspaisumise,
et kõik võtavad aega, seda katelt tavaliselt köetakse kisse
vanematel seadmetel kuskil 12 14 tundi, uuematel seadmetel
mõnedel õnnestub ka kuskil 68 tunniga. Ka ei ole gaasielektrijaamade jaoks mure pikalt järjest töötada. Täpselt sama tüüpi, kolm mootoritel põhinevat gaasikütusel elektrijaama,
nii nagu Eleringil on, selliseid kasutatakse mõnel pool
maailmas täiesti baasia elektrijaamana sama loogika järgi
näiteks siin Aafrikas, mõnel pool isegi Californias,
tegelikult sellised elektrijaamad, mis alguses mõeldud,
nad võib-olla töötavad seal võib-olla mõnisada tundi aastas
võib-olla 1000 tegelikult on kujunenud, et nad isegi
töötavad seal suurem osa aastast, et ei ole mingit probleemi. Eestis on gaasijaamad siiski vaid hädaolukorraks,
sest kaason kütusena põlevkivist oluliselt kallim.
Kui praegune gaasi puudujääke Ellengi toel laheneb
ning süsihappegaasikvoodi hind tõuseb siis kuna gaasijaamad
paiskavad õhku vähem heidet, ei pruugi see vahe paari aasta
pärast olla enam nii suur, kuigi Raine Pajo tõdeb,
et kindlat plaani Eesti Energial gaasielektrijaama
rajamiseks praegu ei ole. Siiski isa elektrijaamaga võimsuselt võrreldava jaama
rajamine on tõenäoliselt tulevikus mõistlik.
See võtaks samas aega. Me peaks koostama enne planeeringud, keskkonnamõjude hinnangud,
hanked, ehitus, sellist jaama ikkagi, ma arvan,
et selline kuue seitsme aastaga on isegi mõnikord hästi,
kui läheb, et pigem võib-olla seal seitse-kaheksa aastat
sellise jama päeval tegemist on, noh, mastaapse infrastruktuuriehitusega.
