Kuigi erinevad kriisid on kliimaeesmärkideni liikumist takistanud,
kinnitas keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi ristkokk,
et see liikumine toimub ja suund on õige.
Hanneli kupri keskkonnauuringute keskusest rääkis
prognoosidest eri valdkondades.
Kuni aastani 2050.
Energeetikas vähenevad heitkogused umbes 75 protsenti. Kõige suurem, et kogu see langus on energiatööstuse
kategoorias ja see ongi seotud Enefit elektrijaamade
põlevkivi tolmpõletuse lõpetamisega.
Et hetkel on prognoosides arvestatud ka auvere õlitehase ehitamine,
põlevkiviõli tootmine läheb ka energiatööstuse alla. Transpordis on vähenemine veel suurem, üle 80 protsendi. Maanteetranspordil on kõige suurem mõju transpordisektori
heitkogusele ja siis see heitkoguse langusest tulenebki
treikasutamise soodustamiseks sõiduautodest,
bussides ja biogaasi kasutamisest, soodustamisest,
raskeveokitest ning raudteetranspordi arendamisest,
et siin on just seda Rail Balticut samuti arvestatud. Tööstuslike protsesside osas on peamine langus mineraalitööstuses. Mineraalitööstuse puhul vähenesid, rikkusid juba tegelikult
20 20 aastal, kui tsemenditööstus lõpetas klinker põletamise,
sest et see ei olnud lihtsalt majanduslikult otstarbekas.
Ja siis sellest tulebki siia väga kõrge hüpe paiku,
kus alanemise poole ja see tehas ei näe ka ette,
seda minnakse tagasi selle põletamise juurde. Põllumajanduses on prognoosid üsna stabiilsed,
aga seal toimub pigem mõneprotsendine tõus.
Jäätmete osas on langus üle 40 protsendi. Kui me arvestame ka seda, et Iru jätkab olmejäätmete põletamist,
peame arvestama seda, et jäätmete ilma energia
taaskasutuseta teine jäätmete põletamine lakkab aastaks 20 30.
Meil on arvestuses erinevad reovee käitlemise süsteemid.
Vähenemine tulebki peaasjalikult sellest,
et me võtame rohkem jäätmematerjali kasutusele.
Me suurendame ringlussevõtu, vähendame prügilatesse
ladestatud biolagunevate jäätmete hulk. Metsanduse osas on arvestatud, et mitmed parameetrid jäävad
samaks aga kui ka raiemaht jääb 11,5 miljoni tihumeetri peale,
siis tuleb heidete osas 114 protsenti tõusu,
mis mõjutab ka üldtulemust. Koos luulus Zoppiga väheneb heitkogus summaarselt 64,6
protsenti ja ilmal hullus sepitanud 46,5 protsenti.
