Vikerraadio kuula rändajat, rännakud Põhja-Euroopas
ja Lõuna-Ameerikas. Rändame koos Henryga. Relvaga. Kuula rändajat. Tere, me oleme siin oma rännusarjaga parajasti kulgemas
Islandi saarel, see asub Eestist ligi 2000 kilomeetri
kaugusel kuskil seal polaarjoone lähedal Atlandi ookeanis
ja eelmises saates sai kõneldud nendest Islandi kõige
legendaarsemaid test hulkaanidest ja sellest Islandi rifti alangust,
mis on juba looduse ime lausa globaalses ulatuses.
Ja selles eelmises saates sai seletatud ka seda,
et õigupoolest on terve see Islandi saar kunagi ammu
sündinud maakera suurejooneliste vulkaanist protsesside
tulemusel ning need protsessid käivad seal praegusel ajal
täie hooga ikka edasi. Meil Eestis on ju hoopis teistmoodi, meil vulkaane ei ole.
Ja ma arvan, et eestlased on sellega väga rahul.
Päris kole mõelda, et ühel hommikul hakkaks näiteks meie
Suur Munamägi välja purskama tuld ja tuhapilvi.
Aga meil siis on nii, aga islandlased on harjunud oma
vulkaan idega ja siin saates ma siis tahan kõnelda mitte sellest,
kui ohtlikud need vulkaanid Island laste jaoks on,
vaid vastupidi kuidas nad on õppinud aegade jooksul sellest
päris suurt kasu lõikama. Ja kuidas nende ühiskonna heaolu just. Põhiliselt tuginebki, see on igavesti pikk
ja põnev teema, kui sellesse süveneda.
Ja ühte saatesse ta õieti ära ei mahugi,
nii et tänases saates keskendume peamiselt vaid sellele
mismoodi see islamlaste heaolu seal siis välja näeb,
kui sinna lähed ja sellest kohalikega juttu ajad.
Ja siis ka sellele, et see kuumaveeallikate energia,
et kuidas islandlased aegade jooksul on seda väga mitmel
viisil õppinud enda heaks ära kasutama. Siin kuuldus nüüd ühe sellise rippaja hoogsa laulu algus.
Laulu nimeks on jaajaa ding-dong ja kes neid sõnu kuulas,
siis need olid üsnagi klišeelikult ma ütleksin peaaegu et
paroodia piiril no umbes nii, et minu armastus sinu vastu
ajab üle ääre ja kasvab aina laiemaks ja pikemaks
ja nõnda edasi.
Aga see laul ise on Islandi saarega väga tihedalt seotud
ja sellepärast ma siia saatesse selle valisin. Ta nimelt pärit filmist, mis võeti üles Islandil
ja kus ongi siis sisu.
Selline, mis on seotud Islandlastega, nii et seal
peategelasteks üks mees ja naine.
Neid mängivad, tõsi küll, mitte islandlased.
Meesosatäitja on siis Ameerika filmistaar,
Will Ferell ja Rootsi popmuusik, mulli samm teen.
Aga film ise on selline üsna, ma ütleksin,
klassikaline Hollywoodi komöödiafilm, nimeks on Eurovisiooni lauluvõistlus. Tule saaga, lugu.
Ja sisu on noh lühidalt umbes selline tehe Islandi
väikelinna lauljate paar tahab kangesti pääseda
eurovisioonile ja selle ära võita.
Ta ja neil on seal siis igasugu sekeldusi
ja peaaegu ei õnnestu.
Viimaks läheb ikka õnneks noh, selline tüüpiline Hollywoodi
happy end on seal lõpus. Aga see film sai valmis täpselt aastaks 2020.
Ja kui raadiokuulaja mäletab, siis just see 2020. aasta oli see,
kui Eurovisiooni lauluvõistluse finaal ära jäetud.
Noh, põhjus siis covidi pandeemia ja see oli esimene kord
kogu Eurovisiooni lauluvõistluse ajaloos.
Lauluvõistlus oli ju kestnud aastakümneid,
niisuguseid asja veel ei olnud juhtunud,
äratas siis maailmas suurt kära ja kui nüüd siis see film
korraga just seal samal aastal välja tuli,
siis ka see äratas palju tähelepanu. Ja selle sisust ma praegu rohkem ei räägiks pärast tagasi
ütlen ainult seda, et see laul ise seal filmis on siis selline,
et seda laulab see paar seal kusagil baaris kuskil nädalavahetusel,
kui paar on islandlased tulvil ja nad on kangesti
lõbujanulised ja lauljad on surmani tüdinud,
sest nad peavad aina uuesti ja uuesti laulma
ja sedasama laulu.
Seda jaa, jaa, Ding-dong. Aga nüüd igaüks, kes ise Islandile läheb siis ta märkab üsna kähku,
et Island on kahtlemata heaoluriik, eriti selgelt teeb see
välja seal selles pealinnas Reykjavikis.
Inimesed on seal alati sellised lõbujanulised
ja rõõmsate nägudega ja ega nad eriti sealt oma kodusaarelt
mujale maailma ei kipu.
Ja tõesti Islandase igapäevane elu on ikkagi suhteliselt
mugav ja turvaline. Ja nende elatustase on Eesti omast ikka väga palju kõrgem,
see on isegi kogu Euroopa üks kõrgemaid ja et see jutt mul
ainult siin jutuks ei jääks, toon siia juurde ka mõned
ametlikud numbrid näiteks Island, laste keskmine palk,
see on siis vastavalt statistikale veidi üle 5000 euroga
kuus ja kui nüüd võrrelda siin meie eesti hindadega,
noh siis selline palk on meil ju umbes riigikogu liikmel.
Aga Islandil on see 5000, siis keskmine ja väga paljud
teenivad väga palju rohkem. Võtame siis teise näitaja töötu abiraha.
Islandil on siis nii, et iga töötu saab keskmiselt kuus,
3000 eurot jällegi selgesti rohkem kui Eestis.
Ja kui me nüüd Islandlastega sellel teemal kohapeal juttu ajasin,
siis nad tõesti ütlesid, et nii see on ja tegelikult saab
veel palju rohkem see töötu, sest seal on veel mingisuguseid
lisatugesid sellele töötu abirahale.
Nii et isegi siin Islandil kallite hindade juures elades
saab selle rahaga täitsa hästi hakkama ja selle tulemus pidi
olema siis see, et mõned ei viitsigi eriti tööl käia,
saab ju ka ilma hakkama. Ja kui me nüüd nende Islandlastega seal kohapeal ka neil
sissetulekut Ta ja tavalise elu teemadel jutt ajasime siis
tuli välja, et noh, nende jaoks palk üldse nii väga suur ei
tundugi sest väljaminekud on Islandil kahtlemata samuti
palju kõrgemad kui Eestis noh, näiteks toiduhinnad
või korterit, üürikulud ja muud sellised
ja kui veel keegi tahab Islandil hakata maja ostma
või endale uut maja ehitama siis eestlase pilguga vaadates,
need hinnad on täiesti kosmilised. Ja mida nad veel rääkisid seal kohapeal,
maksud pidid olema päris krõbedad.
Nii et keskmiselt läheneb maksudele oma 40 protsenti
sissetulekutest ja kui sa siis teenid veel keskmisest rohkem,
siis maksuprotsent tõuseb väga kiiresti veel palju kõrgemaks.
Nii et keskmisele Islandlasele seal kohapeal ei tundu mitte sugugi,
et ta rahas supleb.
Aga no seda nad küll rõhutasid, ega millestki puudust ka jala. Ja selles mõttes oli väga huvitav ajada pikemalt juttu ühe
Islandil elava eestlasega, ta oli seal elanud juba päris
mitukümmend aastat täielikult Islandi ühiskonda sisse elanud
ja tema oskas siis võrrelda. Kuidas siis on, et elu Islandil elu Eestis
ja kui palju ta ise siis ennast rikkamana tunneb siin elades,
kui tundis Eestis ja ta tunnistas avameelselt,
et, et ega ta Eestis ka kõige vaesem mees ei olnud.
Aga et ikkagi Islandil tuleb see raha inimesele palju vähema
vaevaga kätte kui Eestis.
Ja sellist vaba raha, millega sa võid teha,
mida iganes tahad, seda on Islandas seal käes pidevalt rohkem. Ja jõudeaega on istunud lastel ka rohkem kui meil siin Eestis.
Nii et, et puhtalt sellises materiaalses mõttes on kindlasti
Islandil elu selget lahedam kui Eestis, kuigi seesama
eestlane sellesse ühiskonda sisseelamine ei ole üldse lihtne
ja tema võttis aega ikka päris mitmeid aastaid.
Ja ta ütles ka ikkagi, seda ta mitte mingil juhul siia
Islandile ise elama jääda ei kavatse.
Ükskord tuleb Eestisse tagasi niikuinii. Aga nüüd siis ikkagi nende kuumaveeallikate kasutamise
juurde seal Islandil.
Ja siin võib veidi mõtiskleda üldse selle üle,
et kuidas Islandi heaolu ikkagi nii kõrge saab olla,
sest kui mõelda hinnalisi maavarasid neil ju pole.
Kõik elu tarvilik kaup tuleb vedada kaugelt üle ookeani kohale,
selle omahind on ju nii kõrge.
Teoreetiliselt peaks siis elukallidus olema ju üsna kõrge,
aga näe, ei ole. Ja siis hea elu saladus tugineb tegelikult sellisele asjale
seal Islandil nagu looduslik energia ja just selline loodus
like energia, mida nimetatakse geotermiliseks energiaks.
See termin geotermiline energia kõlab võib-olla väheke keerulisem,
aga seda saab öelda ka väheke lihtsamat.
No lihtsalt öeldes on see siis maasoojus
ja vaat seda maasoojust on neil seal maapõues väga palju
ja seda nad on õppinud pruukima väga erinevatel viisidel. Ja õieti ka need kuumavee allikad on ju tekkinud selle tõttu,
et mõne koha peal see maa puu on kohutavalt kuum
ja neid kumme v allikaid, noh, täiesti niimoodi otseselt
ja vahetult kasutavad islandlased siis kolmel põhilisel viisil.
Üks on siis need kuuma vee basseinid, teine on siis hoonete
kütmine ja kolmandaks kasvuhoonete soojendamine,
et seal siis kasvatada igasugu aiavilju.
Ja võtame siis need kasutusviisid siin nüüd ühekaupa järjest ette. Kõige vanem nendest on kindlasti kuuma vee basseinid.
Pole kahtlust, et kui esimesed viikingid Norrast siia üldse
elama asusid, siis nad avastasid õige varsti et seal kivide
vahel kusagil on mõned niisugused lombid,
mis on mõnusasti soojad ja jube lahe on sinna siis peitu pugeda,
selle kõleda ja külma Islandi ilma eest.
No järgmistel sajanditel õppisid islandlased paremini seda
kuuma basseinide asjandust korraldama ja praeguseks ajaks on
sellest saanud lausa omaette turismiharu. Nii et kui Islandil ringi sõidad, siis enam-vähem igas
Islandi nurgas on neid moodsaid mõnusaid kuumaveebasseine
mis saavad siis kogu oma soojuse Neist kuumadest allikatest.
Omamoodi eksootiline, kui sa tuled kusagilt muust riigist,
isegi Reykjaviki jõudes leiad sa siin juba üle 10 niisuguse vabaõhubasseini.
Ja seal Reykjaviki lähedal asub siis kase,
Islandi kõige suurem vabaõhubassein.
Selle nimeks on sinine laguun ja sinna mahub ikka korraga
suplema suisa tuhandeid inimesi. Ja just sellel aastal, kui ma seal viimati käisin,
siis võeti möödunud aastal 2021 avati seal veel teine,
väga suur ja uhke bassein Reykjaviki lähistel,
selle nimeks on Sky laguun.
Ehk taevalaguun tantsis, moodsam, mugavam,
kallim. Ja nad on väga populaarsed nii Island,
laste kui ka mujalt tulnute jaoks.
Ma pean tunnistama, et mina ei ole täiesti sihilikult neisse,
kumba, kes kunagi oma jalga tõstnud, sest mulle lihtsalt ei
meeldi sellised rahvarohked, supluspaigad,
see on muidugi maitse asi, mõnele just meeldibki,
kui on palju inimesi ja sagimist. Aga noh, mulle meeldib selline omaette olemine rohkem.
Ja kui ma nüüd mõtlen kõigi nende kuumaveebasseinide peale,
mida seal ümber Islandi olen külastanud,
kõige sümpaatsem kogemus on olnud üks selline bassein,
mis asub Ida-Islandil ja selle nimeks on vööki bassein.
Ja ta on siis selles mõttes tore, et tasub hästi üksildases paigas.
Ja tegelikult seal on hästi suur järv, aga selles järve ühes
nurgas on siis need basseinid ja ümber selle järve on
sellised väga võimsad põhjamaised, maastikud,
mäed, tundrut, mõned mäetipud on kaetud lumega. Ja selle vööki basseini nime kohta nii palju.
Et vec tähendab islandi keeles jääst vaba kokku.
Ja kohalikud siis nimetasid seda sellepärast niimoodi,
et seal kui mõni jahimees või kalamees ka kõige krõbedama
pakasega talvel sinnakanti sattus siis nägi,
et muidu oli järv jääs, aga üx järve nur oli alati jääst vaba.
Põhjus loomulikult see, et sealt tulevad maa seest välja
siis kuumavee allikad ja vot just sellesse kohta need,
need moodsad basseinid on sinna ehitatud,
neid on seal mingi pool tosinat erinevat suurustega erie
mõttesügavust ega igalühel on ümber puidust serv põhjas
puidust põrand. Ja seal sa võid siis liguneda, aga mulle meeldis just see,
et sealt basseinist võis ka üle selle rinnatisel ronida
ja minna ujuma sinna suurde järve.
Ja seal siis oli see efekt, et seal päris järves,
kus siis ei olnud mingit looduslikku soojendust.
Seal oli veed keskmine temperatuur kuskil 15 kraadi
ja siis ujutasin natukene, vaatad neid järve vägevaid
vaateid ja, ja lumiseid mägesid. Ja kui see otsa saab, siis ronid uuesti läher tagasi
ja jälle mõnuled seal soojas vees.
Et see oli see, mis mulle selle öki basseini juures väga meeldis. Ka siin kuuldus need juba järgmine lõik sellest laulust,
mille algus kõlas saate alguses.
Ja siin ma tahaksin nüüd natukene kõnelda selle laulu
taustast selles võtmes, et see film Olywoodi film,
tulesaaga lugu võti ju üles seal Islandil
ja see oli ühes väikelinnas nimega Hussavik.
Ja vot selles linnas olen ma paar korda käinud
ja käisin ka nüüd viimati aasta tagasi. Just viimati oli siis vahva jälgida, kuidas laul
ja see film on mõjutanud seda Hussovi Ki elu.
No kõigepealt, mis linn see usa veic on?
Niukene nunnu, mõnus Põhja-Islandi linna elanike veidi üle
2000 2000 Eesti mõistes ju vähe Islandi jaoks täitsa
korralik linn ja ta on väga ilusa koha peal.
Pool linna siis rohetavad mäekünkad, teisel pool sinetav
kookean ja üle lahe teisel pool kaldal, sellised kõrged
tumedad mäed, kaetud lumega ja seal osavikis on kogu elu
koondunud tegelikult sadama ümber. See on vana ajalooline sadam.
Praegu oli ta täis väikeseid laevu ja mootorpaate
ja purjekaid.
Ja osavik on nüüd see koht, kus turistid käivad,
et väga tihti vaalu vaatlemas nende väikeste laevadega.
Ja seal on ka väga tore vaalamuuseum.
Hästi sisukas ja põnev, seda me käisime ka vaatamas
ja siis mingil hetkel mõtlesime. Ma ütleks tassi kohvi ampsaks midagi ja siis hakkasime
vaatama neid söögikohti ja sattusime ühele paarile,
mille ukse kohal oli siis kirjutatud ja,
ja Ding-dong.
Aga paar ise oli kahjuks kinni, kõrval oli siis kohvik,
läksime sinna, lasime kohviku omanikuga juttu
ja siis arutasime seda asja, et mis asja,
et niisugune paar ja et, kuid kas on selle filmi mõjul siia loodud,
et ütles muidugi et pärast seda, kui see film välja tuli,
hakati palju rohkem musa vikis käima kui varem. Ja siis tuli üks nutikale mõttele, et panen oma paarile
sellise nime ja üldiselt ta on üsna laisk,
mõnikord ta ei viitsi seda paari üldse avada,
aga nagu ta paari lahti teeb, siis on see alati rahvast täis
ja usa vikis on ka üks kinosaal, kus siis näidatakse täiesti
regulaarselt seda Hollywoodi filmi.
Nii et linna jaoks oli see vägagi suur asi,
et niisugune Hollywoodi komöödiafilm ilmus. Aga nüüd kõnelen siis edasi sellest kuumaveeallikate
kasutamisest seal Islandil.
Ja siis just sellest, et mismoodi nad on seda hoonete
kütmist seal siis selle kuuma veega korraldanud.
Ja no üldiselt hakkasid nad selle mõttele tulema,
noh nii umbes 20. sajandi esimesel poolel.
Ja seal oli siis niimoodi, et, et just need farmerid,
kelle kodu lähedal oli mingi suur kuumavee allikas tegid
siis siukse triki, et ajasid sinna allikas toru otsast sisse. Siis viisid torud oma maja alt läbi ja enne imet korraga on
sul täiesti ilma rahata olemas põrandaküte missugune kogu aastaks.
Aga edaspidi hakati ehitama palju keerulisemaid,
kuumaveesüsteeme seal majade kütteks ja natukene saime me
sellest ka seal Islandil ringi sõites rohkem aimu jääks.
Esimene koht, kus sellest nagu pikemalt selgus sai,
oli üks selline paik seal Lääne Islandil,
nagu teil tan Tungu Ferr, hästi keeruline nime eestlasele
hääldada islandlased üle. Ja see on siis üle Islandi kuulus sellepärast et seal asub
kõige veerohkem kuumavee allikas kogu Islandil.
Ja seal oli isegi pisikene õpperada ja stend.
Ja seal siis seletati kogu seda asja ja stendil oli kirjas,
et see ei ole mitte ainult Islandi kõige veerohkem kuumavee
allikas vaid on lausa kõige suurem kogu Euroopas.
Ja kuidas ta siis välja nägi, omamoodi iseäralik küll.
Et seal ei olnud siis mitte ainult üks suur allikas,
mis maa seest välja tuli, vaid neid oli terve rodu. Ja nad kõik pressisid ennast välja kivise mäerinnaku seest
ja sinna allikate ette oli ehitatud selline kaitsebarjäär,
et mõni turist suures elevuses ennast sinna keeva veega ära
kõrvetama ei läheks.
Aga, aga kõik see mäerünnak siis nagu pahises
ja auras ja kõik need ojad, mis sealt välja tulid,
koondusid sinna mäerinnaku alla lõpuks ühte suurde jõkke
ja see aurav jõgi voolas siis määrinnakust kaugemale,
kuskile sinna kaugele tasandikele ookeanide poole. Ja siin stendil sai siis lugeda ka seda,
et sellest kuumast veest ühte osa kasutatakse kahe Lääne
Islandi kõige suurema linna, kes küttena.
Ja need linnakese, ta on siis Arcarnes ja polkurnes
ja seal elab kokku 7000 elanikku kokku ja nad kõik saavad
oma talvise sooja vee ja tubade soolse.
Et selle allika kuumadest vetest.
Ja see hiigeltoru, mis siit siis alguse saab. Nii oli stendil kirjutatud, selle pikkus on 64 kilomeetrit,
no mõtleme 64 kilomeetrit, see on umbes nagu Eestis
Tallinnast Lihulasse, nii et ikka täitsa pikk maa.
Ja stendil oli ka kirjas see, et see ongi kõige pikem
kuumaveetoru seal Islandil üldse.
Aga selle kuumavee keskküttesüsteemide noh,
siukse igapäeva seisuga sellesse enne me aimu ükskord,
kui mõnel teisel päeval veel seal Lääne Islandil bussiga
ringi tiirutasime ja nägime seal eemal lagedatel hiigla
kaugel ühte tohutut, et veeaurupilve üles kerkimas
ja esimese hooga arvasime, et see on võib-olla siis mingi
selline noh, kuuma vee looduslik allikas,
mis purskab maa peale tohutu jõuga, nii nagu nad seal
näiteks keisrite orus on. Aga meil oli siis kaasas kohalik giid, pettur
ja tema ütles, et see ei ole üldse looduslik,
vaid selle on teinud inimene.
Ja teinud siis niimoodi, et sinna maa sisse on puuritud
piisavalt sügav auk, jõutud välja sellise põhjavee kihini,
mis täiesti kuumusest keeb ja sinna lastud toru
ja sealt on siis juba sellest looduslikust juust hakanud
keev vesi ja aur välja purskama. Ja seda tehti õieti sellepärast, et saada kuuma vee,
keskkütte ühesse asulasse, mis asus sellest torust kuskil 20
kilomeetri kaugusel päris kaugel meeti need torud sinna asulasse,
kuid siis selgus, et auk oli saanud liiga suur.
Et sellest ees oli ära kasutada üsna vähe.
Ja siis ülejäänud lendas lihtsalt vastu taevast
ja siis hakati nuputama, et noh, et võiks veel kuidagi
kasulikult seda nüüd ära kasutama, kui toru on juba olemas. Ja siis kohalikud leiutasid niisuguse asja,
et hakkame müüma suvilaid Reykjavik ehkki
või mõne muu linnaelanikele ja peibutavad neid sellega,
et kui siia suvila ehitad, siis toome sulle majasse sisse
tasuta kütte ja sooja vee.
Aga see, meie pettur, oli üpriski skeptiline,
et kui palju selline meelitamine neid ehitajad siia kohale toob.
Sest tegelikkuses on niisugusi torusid, kust seda auru
ja kuuma vett välja purskab ja mida eriti ei kasutata
Islandil päris paljudes kohtades. Ja inimesed on harjunud, et seda palju ja nad on harjunud sellega,
et seda sooja vett ja talvist, kes kütet saab praktiliselt
ilma rahata.
No nii palju siis sellest odavast keskküttest
ja soojast.
Aga nüüd see kolmas võimalus vahetult ära kasutada seda
kuumaveeallikate energiat ja noh, need on siis need kasvuhooned.
Kui Islandil ringi sõidad, siis näed neid ka igal pool,
nad on tohutu niuksed, suured kompleksid. Ja seal siis kasutatakse just seda looduslikku,
kuuma vett kasvuhoonete kütmiseks.
Ja sedasorti nüüd kuumavee kasutamine Islandil on üsna
lühikese ajalooga, sest kasvuhooneid hakati siin alles
ehitama kusagil ütleme sadakond aastat tagasi.
Kuigi enne seda olid juba need vanad viikingid avastanud,
et mõnede lappide peal seal rohumaadel on maapind palju
soojem kui mujal ja kui sa sinna midagi kasvama paned,
siis seal see soe aeg kestab aastas palju kauem kui muidu
saad mitu kuud endale nii-öelda suvesoojustaimede jaoks
juurde ja selletõttu saad sealt ka häid saake. Aga noh, see kasvuhoonet värk muidugi, see tõi nüüd kaasa selle,
et kui sinna viidiga nüüd sisse siis valgus,
alaline valgus ja muud vajalik, siis sai seal kasvatada neid
aiavilju ju aasta ringi ja kogu see kasvuhoonete süsteemsel
Islandil on pidevalt laienenud.
Nii et praeguseks ajaks on niimoodi, et ligi pool kõikidest
neist juurikatest ja, ja lilledest ja aedviljadest,
mida Islandil kasvatatakse, need on pärit siis just Islandi kasvuhoonet,
sest ja islandlased ise eelistavad vägagi just seda
kodumaist võrreldes sellega, mida on siis toodud sealt
kuskilt kaugelt mere tagant. Muuseas, seal saab kasvatada isegi viinamarju
ja banaane, sest noh, põhimõtteliselt on ju selge,
et kui sul jätkub soojust ja sul jätkub valgust,
siis sa võid seal kasvuhoones kasvatada mida iganes.
Nüüd siia saate lõppu ma tahaksin kõnelda sellise seiga
seoses Islandi kasvuhoonetega, mis on täiesti selline
isiklik kogemus.
Ja see niisugune elamuslik, kokkupuude Islandi kasvuhoonete
rõõmudega on pärit õieti sellest esimesest korrast,
kui me seal Islandil üldse käisin, see oli siis aastal 1995
ja sel korral meil raha eriti ei olnud, mingi rendiauto
üürimine ei tulnud kõne allagi. Nii et liikusime siis liinibusside ja autodele hääletamisega
edasi ja vahepeal lihtsalt matkasime jala.
Ja ükskord siis olime teel sinna kuulsasse keisrite orgu.
Maali pik, kümneid kilomeetreid.
Ilm oli täiesti koerailm, ladistas tuul lõõtsus
ja vahel siis saime mõne auto peale, aga enamasti pidime
lampima jala.
Ja kui me nüüd mõtlesime, et õhtuhämarus tuleb,
on vaja üles panna siis see tundus väga õudne,
sellepärast et kui sa paned vihmaga telgi üles,
siis saavad ju sul enamik asju märjaks ja kui järgmisel
päeval edasi minema, siis neid asju kuivatada ei ole mitte
kusagil väga ebamugav. Ja siis nägime korraga selle hämaruses kaugel mingit tuld,
muidu ümberringi oli pime, mingit asustust seal ei olnud
ja läheme lähemale ja siis selgus, et see on niisugune kasvuhoone.
Ühtegi inimest ei ole, ükski koer ei haugu,
noh, täiesti niisugune välja surnud kasvuhoone on
ja siis proovisin must ukse praokile võtta,
piilusime sisse, tuli välja, et see oli niisugune,
kas siis mahajäetud parajasti remondis olev kasvuhoone,
nii et seal mitte midagi kasvatatud mulla peal oli hästi
palju võililli ja mingid umbrohtusid. Ja seal sees oli siis väga mõnusalt soe ja siis
langetasimegi kiire otsuse, et siia me täna ööseks jääme.
Kasvuhoone oli ikka röögatult suur, noh,
umbes nagu teatrisaal.
Nii nagu nad seal Islandil on.
Ja mis seal ikka, tegime priimusel söögi valmis,
natsime oma madratsit ja magamiskotid sinna pehmele mullale,
mis on pealegi veel soe ja heitsime magama,
uni tuli väga hästi, sest me olime väga väsinud
ja see vihma trummeldamine sinna klaasi peale pea kohal
mõjus nagu kõige parem unelaul. Ja hommikul tegime silmad lahti, selgus ilmunud,
täpselt samasugune nagu enne ikka, sajab täiega.
Aga edasi tuli minna.
Aga siis me leidsime sealt kasvuhoonenurgast mingisugused kile,
palakad, noh ma arvan, lihtsalt sellised jäätmed,
kilejäätmed ja nendest me siis meisterdasime,
sellised keebid hästi avarad, nii et kile alla mahtus ka
tervenisti seljakott. Ja see kileulatus maani välja täiskaitse vihma eest
ja hakkasimegi sealt siis nüüd keisrite oru poole edasi minema.
Ja südames oli meil väga siiras tänu Islandi kasvuhoonele,
ta päästis meid külmast ja märjast ja oli ränduri jaoks nagu
üks tõeline taeva kingitus. Siin kuuldus nüüd juba viimast korda üks jupp sellest
rippast laulust.
Jaa jaa, Ding-dong Hollywoodi menukomöödiast
ja siinkohal saab meie tänane saade otsa saade Island laste
heaolust ja sellest, kui mitmel kombel on nad osanud seda
oma loodusliku kuuma vett ära kasutada.
Aga millest tuleb järgmine saade seal, tahan ma siis seda
teemat õieti laiendada ja kõnelda sellest,
kuidas maasoojus on sobinud väga hästi üliodava elektri
tootmiseks ja mis nad siis selle elektriga seal peale osanud hakata,
kui seda nii kole palju käes on. Kuula rändajat, rännakud Põhja-Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Teravmäed Kolumbia. Rändame koos Henryga. Relvaga. Kuula rändajat.
