Tšau käes on neljapäev ja Nova alustab. Täna saates katsetame mäesporti. Saame teada, kas muusika mõjutab meeleolu  ja kuulame uut musa. Lise pani suusad alla ja kiivri pähe ning läks katsetama,  kuidas tehtakse mäesporti ilma lume. Ta. Kui te arvasite, et suusatada saab ainult talvel,  siis te eksisite Nende saabaste jalga panemine oli väga raske aga nüüd olen  ma valmis minema suusamäele. Suusatada saab ju ikkagi lumega. Aga kuidas saad sa siin, suvel ja sügisel ilma lumeta  ka suusatada? Vot mina ka vanasti teadsin, suusatada saab ainult lumega,  aga nüüd Me panime sellise nõlva siia, et saab. Ka ilma lumeta suusatada ehk siis trenni teha,  sellel ajal, kui lund ei ole maa seest. Nii selle jaoks, et sa suusajalga saaksid,  siis paned suusanina, näed, sul on siin väikene ninaots seal kammis,  paned lihtsalt ühe siia kõigepealt nina siia nii-öelda pea  sisse ja siis vajutad kanna alla nina ilusti otse sisse  ja nüüd vajuta kanda ja vajuta kannast alla tugevalt. Tugevalt jõudu on. Tugevalt nägid nüüd? Tubli suusaasend on siis see, et pane käed rahulikult ette  või kuskil siia ette nõjatu ettepoole, hästi palju nõeatu  nagu kogu kehaga minu poole. Proovi mulle plaksu anda. Nägid sa, see ei kuku mitte kuskile, sa võid praegu  tahapoole ka nõjatada. Nii kaugele, kui saad, proovi, proovi, proovi,  julge, kindel, kindel. Näed, ei kuku välja. Julgelt, et suusad kannavad sind väga hästi  ja see tähendab seda, et kui suusatama hakkad,  sa tahad tegelikult ette nõjata, tahad raskus ette tuues,  tahad nagu mäest hakata alla ründama ennast  selle jaoks, et pidurdada, esimene sammus pidurdatakse  sellist asja nagu pitsapidur muret, väga ilus,  super, otsaks tagasi ükskord veel. Sai. Lihtsalt mõjus minu kõrvadel hästi, aga seal üleval oli  tasakaalus suhteliselt raske leida, aga no. Vähemalt õnneks mitte midagi, minuga juhtub. Mingi erinevus sellel päris lumel ja siis sellel uksemati rumel. Ütleme ausalt, et suht suur vahe on, et kukkumine on  kindlasti valusam. Aga kui päris lumi tuleb nüüd alla, siis kas sa pead kuidagi  ümber treenima või ümber harjuma? Ei ümberarjuda ei ole vaja, et päris rumal on pehme kukkuda. Kas te tunnete vahel hirmu ka, kui te olete näiteks mõne  suurema mäe peal või teil on mingi ohtlik tikke? Ikka tunnen, et alati, kui on, siis metalltorude peale minek,  siis on alati hirm sees. Ja ma ütleks ka sama, et kui sa läksid mingi suuremale hüppele,  siis alguses on ikka hirm sees. Kas te mäletate oma kõige esimest trikki  või mingisugust saavutust ja kuidas te, kuidas te ennast  siis tundsite? Minu esimene siis trikk oli siinsamas Nõmme lumeborgis seal  üleval mäel ja see tuli siis toru tegemine  ja see tuli mul väga hästi välja ja ma olin väga õnnelik endale. Ma siis sõitsin siin üleval mäel, sõitsin hüpet  ja esimese korraga ma kukkusin, aga siis tuli ikka välja. Kas varustus on täpselt sama nagu talvel,  lumega? Ja selle nõlva peal saab sõita täpselt sellesama varustusega,  millega sõidetakse lume peal. Võib-olla ainuke asi on see natuke õhemalt,  peab riidesse panema. Võib-olla need kaitsmed, mis, mis pannakse peale,  on, ei ole võib-olla päris samad, mis on talve kaitsmed,  sellepärast et, et see kukkumine võib-olla sarnaneb rohkem  rulluskudega asfaldi peal sõitmisel kukkumise mingi silisele asjale. Aga kas tunnetus on täpselt sama nagu talvel sõites? No ma peaks ütlema, et enamus lapsi, ma ise,  kui nad siin peal sõidavad, ütlevad, et see tunnetus on nagu  jää peal sõites, aga aus vastus muidugi psühholoogiliselt on  see täiesti teistsugune mägi, sest vat ise see ei ole valge,  see on roheline, lund ei ole, et peas on see raskem,  kui tegelikult on. Ma sain aru, et, et tänase päeva eesmärgiks oli sul see üks  okstaakel siin ära sõita. Võtame või? See siin. Ma arvan, et väga hea selle jaoks me sõidame  siis tõstuki ära ja sealt üles sõita ja siis saame sinna ba sõita. Kui siin nüüd peale sõidad, siis ei ole tee,  ühtegi pidurit ei tee, siis sõidad täiesti otse  ja õppus. Õppus ei tee, pidurid, sõidad alla. Ja kui sa oled seal alla teinud enne puid,  teed alles piduri käed põlve peal, täitsa otse ei ole üldse  pitsat otse otse otse otse. No kuidas see tundus? See oli väga lahe, ainult et selle libeda osa peal see  lihtsalt kuidagi sundisid minema niimoodi pidurisse kuidagi. See ei ole hullu, see on ju esimene päev  või esimesed 10 minutit nende suuskadel,  sa said super hästi selles mõttes hakkama väga tubli. Aga kui meil on kliimamuutused, siis kas te arvate,  et sellepärast me peamegi siin kogu aeg sellel suvemäel? Sõitma. Ma väga loodan, et ei pea. Ma armastan talve ja ma arvan, et Eestimaal talved ei ole  kadunud ja nad tulevad iga aasta meie juurde tagasi,  aga noh, kliimamuutused on reaalsed ja eks me iga päev vist  peame siis tegelema sellega, et meil ikkagi talve oleks. Et see ei ole asendus talvele, see on laiendus  või pikendus, talvele. Kas teil on ka mõningaid iidolid või eeskujusid sellel spordialal? Ja minu suureks hiid oleks San Kelli ja Henry Silder. Et mul on ka Kelly sildero, et isegi kui ta lumelauda ei,  seda, siis tema jääb ka mulle eeskujuks. Aga millised on teie enda eesmärgid või saavutused,  mida tahate saavutada? Ma sooviksin see aeg saavutada siis Eesti meistrivõistlustel poodiumikoha. Ja ma sooviksin näiteks trikkide alt kolm,  kuus midagi sellist teha, see on nagu 360 kraadi  ehk siis nagu sa teed terve ringi enda ümber ära. Kohe saame teada, kas muusika mõjutab meie meeleolu. Tere, Sandra. Tere, Klaus, kas sa saad mulle palun öelda,  et kui ma näiteks kuulan rõõmsat muusikat,  siis mul läheb tuju heaks, aga kui ma kuulan sellest natuke  kurba muusikat, siis miks mul tuju halvemaks läheb? Sageli on hoopis niiviisi, et sa juba oled mingisuguses  meeleolus ja siis vastavalt sellele meeleolule,  sa valid muusikaga, mida kuulata, ehk siis kui sa oled  rõõmsas tujus, siis sa pigem tahad seda rõõmsat meeleolu  hoida ja validki laulud, mis on natuke lustakamad. Kui sa oled aga sellises kurvas tujus, siis võib-olla valid  ka sellised aeglasemad ja rahulikumad laulud. Kindel on aga see, et aju muusika kuulamine mõjutab väga  palju meie aju. Just selles osas, et kui me kuulame muusikat,  mis meile meeldib, siis meie aju hakkab tootma õnne hormooni,  ehk siis see tekitab meis sellise hea ja koduse tunda. Ja näiteks sageli võib-olla ka niiviisi,  et me oleme mingis eluetapis mingisugust laulu kuulnud  ja iga kord, kui me seda edaspidi ka kuuleme,  siis meile tulevad meelde mingisugused olukorrad,  mis meil selle lauluga seostuvad või mis ajal me seda kuulasime. Ja sageli antakse näiteks ka vanematele lapsevanematele  selliseid soovitusi, et kui laps veel kõhus on,  et siis tuleb kindlasti klassikalist muusikat kuulata,  sest siis kasvab lapsest väga tark inimene. Aga kui emale endale see klassikaline muusika väga hästi ei  meeldi siis sellist efekti ei tekita, et  siis see võib hoopis tulevikus ka lapsele mitte  nii väga, võib-olla meeldida, aga see sõltub hästi paljudest asjadest,  sellest keskkonnast, kus me üles kasvame,  millist muusikat me lapsepõlves kuulanud oleme,  sest vanemad ise ka mõjutavad väga palju laste muusika maitset. Näiteks mina mäletan oma lapsepõlvest väga hästi neid laule,  mida isa näiteks kodus kuulas ja siiamaani mulle mõned  sellised laulud meeldivad ja tekitavad sellise hea tunde  natuke sellise nostalgia tunde ka. Ehk siis need laulud juba omakorda minus tekitavad eelneva  elusündmuste tõttu mingisuguseid emotsioone. Nii et muusika, jah, meid väga palju mõjutab,  aga tegelikult me vahepeal oleme juba eelnevalt mingis  teatavas meeleolus. Ja siis me lihtsalt püüame seda emotsiooni veel tugevamaks  saada seoses nende lauluvalikutega, mis me  siis teeme? Lõpetuseks vaatame Taylor Swifti kõige uuemat singlit. Selle nädalal noovad ongi vaadatud. Pühapäeval alustab jalka MM, aga teiega näeme esmaspäeval. Tšau.
