Vähk on üks inimkonna vanemaid vaenlasi ja  ka Eestis vähijuhtumite arv tõuseb igal aastal. Praegu näiteks on igal 20. inimesel see sõraline organismis olemas. Aga kui varem meenutas elusvahiga sellist suure kirvetööd,  siis nüüd meenutab see kõik pigem väga detailset nikerdustööd. Täna saates mis tundega vähiarst tööd teeb,  kuidas avastada kasvajat juba enne sümptomeid. Teadlased otsivad võimalusi vähirakke nälga jätta. Kui on haigus, siis tahaks rohtu. Kui on keeruline haigus, siis tahaks tarka rohtu. Heade mõtete linnas on õnneks ka häid ideid,  just nimelt vähiravi osas. Tambet Teesalu arendab koos tudengite ga nutikaid ravimeid On see vast labor, peaks ütlema. Tõepoolest, et tegemist on väga hea tasemega sisustuse ja,  ja väga suur just ja siin töötab meie poolt viis doktoranti  ja meid kokku on 15 inimest, kes siis kõik tegelevad  nutikate ravimite väljatöötamisega. Minu doktoritöö põhiülesanne on siis üritada teha  vähivastast ravimit võimalikult talutavamaks  ja võimalikult efektiivsemaks. Nagu teada on keemiaravi, mida tavaliselt kasutatakse väga  toksiline ja väga, väga vähe efektiivne see tähendab seda,  et vähi vähivastane ravim ei tee absoluutselt mingit vahet,  kas ta tapab nüüd tervet raku või siis seda vähiraku,  mis olekski tema nagu põhiline ülesanne. Mina tegelen makrofaagide sihtmärgistamisega,  mitte otseselt vähirakkude, sellepärast et kasvaja ei ole  ainult kasva, vaid seal ümber on keskkond. Makrofaagid on osa sellest kasvaja mikrokeskkonnast  ja need konkreetsed makrofaagid seal aitavad kasvaja kasvada. Nad moodustavad uusi veresooni, mis tähendab seda,  et kasvaja saab uusi toitaineid ligi. Nemad on ka need rakud, kes aitavad lõpuks kasvajal põgeneda,  sest nagu me teame, kasvaja metastaseerub üle terve keha. Lõppude lõpuks, kui see jääb ravimata või kui ei jõuta  raviga piisavalt kiiresti alustada. Meie eesmärk siis oleks lahti saada nendest makrofaagidest,  mis siis aitavad kasvajat. Väljakutse, mis meie püüame siin lahendada,  on see, et vaid tühine osa ravimitest jõuab haiguskoldesse  näiteks pahaloomulisse kasvajasse. Ja selleks, et ravimi hulka kasvaja poes näiteks suurendada  oleme välja töötanud teatud molekulid, mis on kullar peptiidid,  mis lihtsustatult öeldes on lühikesed valgujupid,  mis kleepuvad selektiivselt. Kasvaja koes üle esindatud molekulide külge. Ja nüüd, kui me nüüd kasutame selliseid peptiide ravimite suunamiseks,  on tulemuseks see, et rohkem ravimit jõuab haigus koldesse  ja vähem jääb keha kahjustama. Ja me ise nimetame seda ravimite nutikaks muutmiseks,  et me õpetame neile, kuidas minna sinna,  kus vaja ja mitte minna sinna, kuhu me neid ei Selleks, et need peptiidid saaksid endaga kaasa võtta  ravimeid või siis diagnostilisi aineid, mis aitavad kasvajat  näha või tuvastada. Selleks on vaja need kuhugi külge panna. Üks variant on nahaosakesed, näiteks metallsed nanaosakesed. Kuhu me siis paneme peptiidid ja ravimid külge. Süstime siis ideaalis inimesele lõpuks, et minu siuke  leivanumber on metallsed nanaosakesed, mis tähendab rauast,  kullast, hõbedast, niisugused tavalised elemendid. Sellest kogu kasvaja kogukonnast, keskkonnast võib mõelda,  nagu nagu on maffia. Maffia puhul on ka, sul on erinevad, erinevatel inimestel on  erinev eesmärk, samamoodi on kasvaja keskkonnas on  erinevatel rakkudel erinev eesmärk. Ja kui me lõikame läbi need liinid, mis toovad kõike head sisse,  kasva või siis maffia mõttes kõike head sisse. Kui me lõikame need läbi, siis maffia ei saa edasi tegutseda,  sest neil pole raha. Näiteks ja kasvaja puhul kasvas edasi tegutseda sellepärast,  et tal pole vastavat toitaineid, tal pole vastavat keskkonda  enam ümber, mis toetab seda. Mulle meeldib ka see väljend ravimi logistikat,  te võite mõelda poldile või voldile, kes toimetab meie  täpselt sinna, kuhu vaja meile maitsva pitsa  või just aga siin selle, selle termokoti asemel näiteks on  sageli nanoosakene kuhu on pakitud vähivastased ühendid või,  või mingid kontrastained või kombinatsioonid neist. Peale sellist esialgset sõelumist tuleb välja selgitada  ka mehhanismid. Need molekulid, millega meie peptiid seondub ja,  ja mis siis juhtub selle kompleksiga hiljem. Ja see määrab ka selle, et kui sobiv või mittesobiv on  peptiid ravimite suunamiseks, me muidugi mõistame seda,  et see aja raam on väga pikk mis, mis kulub ühe ühe ühe  kandidaadi viimiseks läbi ravimiuuringute näiteks peptiid,  mille Me avastasime 10 aastat tagasi. Siis kui ma töötasin Californias jõudis. Peale seitsme aastast arendust esimest korda patsientidesse. Et siin me räägime vähemalt 10-st aastast,  enne, kui kui meie avastused võiks aidata patsiente. Üldiselt öeldakse, et 10-st katsest üheksa kukub läbi. Aga see üks katse, mis töötab, see on nagu. Väga tänuväärt. Ma tahan inimesi aidata. Ma olen nii palju näinud inimesi, kes tõesti Tõesti peavad seda kõike kogema ja selle tõttu ma tõesti  tahan anda võimalikult suure panuse, et ikkagi inimesi. Et ikkagi ravi ravimit parandada ja kõrvalnähte vähendada ja. Mu pandi väila nimeks vähk, sellepärast et toonastele  teadmameestele tundus, et see haigus justkui ajab oma sõrad  inimese organismi laiali ja hakkab teda niimoodi ahistama. Kuidas tänapäeva teadmiste valgusel vähiolemust ümber  mõtestada võiks? Tiit Suuroja hoiab kätt nii patsientide kui vähiravi pulsil. Vähirakk on ka mõnes mõttes ühiskonna mõõdupuu. Vähirakk on, on see, mida, mida paljud indiviidid ühiskonnas  elades tahaksid, tahaksid olla või kogeda,  ehk siis täielikku vabadust. Ja täielikku naudingut elus olemisest ja vähirakk on  tegelikult organismi üksikrakkude soov tagasi püüelda  üksikraku ürgse elujõu ja ellujäämisinstinkti suunas. Hulgielu ehk siis ühiskonna analoogia puhul ühiskondlik  leping või ühiskondlik kooselu eeldab reeglina väga paljude  soovide ja väga paljude ürgsete ellujäämist tagavate tungide mahasurumist. Ja samamoodi on ka on ka hulgirakseorganismiga,  kus väga paljude rakkude ürgne võimekus vastu pidada  keskkonnafaktoritele ja kiiresti ja, ja efektiivselt paljuneda. Need faktorid on maha surutud just hulkraksorganismi üldise  hüve huvides. Ja vähirakk on teatud mõttes rakk, kes liigub arengus tagasi,  ehk siis ta Käitub mitmeid piiranguid eirates ja liigub tagasi suunas,  kus ürgookeanis üks üksikrakk kunagi oma ellujäämise eest võitles. Ehk siis selline atavistlik karjerist, kes vilistab kõige peale? Sõltub kustpoolt vaadata, ütleme siis, inimene,  kes inimene, või siis rakk, kes elab iseendal. Täielik nauding, ellujäämine, tugevus, vastupanuvõime,  ühiskonna või siis ümbritseva keskkonnafaktoritele,  et võib ka niimoodi vaadata, aga meie jaoks loomulikult  atavism ja ohtlik erand, see on samamoodi nagu me nagu me,  nagu me kurjategijad, paneme vanglasse kinni samamoodi,  me üritame vähirakuga hakkama saada. Kui lähedale arst saab patsiendi saatust endale lubada  ja kuivõrd sageli teil on endal mingi kõhutunne selles osas,  et kuidas see saatus täpselt minema hakkab? Ma ütleks nii, et mida rohkem ma töötanud olen,  seda rohkem ma usaldan oma tegevuses, intuitsiooni. Intuitsioon, võib-olla selle parimas mõttes igal inimesel on  vähk erinev, see tähendab ka seda, et vähiravi tulemused  suurtes piirides inimeste vastuvõtlikkus,  vähirakkude vastuvõtlikkus. Tegemist on klassikalise multifaktoriaalse süsteemiga,  mille käitumist on väga raske ennustada. Me saame üldist suunda määratleda, toetudes iseenese  ja ja ja teadusuuringute poolt saadud tulemustele. Aga igal konkreetsel juhul on suhteliselt raske ennustada,  kuidas asjad lähevad. Aga emotsioonid. Emotsioon on lubatud pigem inimestele või ma mõtlen siin  antud juhul vähihaiget ja tema tema omastele,  aga arsti asi on, on alati kusagil hoida ikkagi  ratsionaalset ja kaalutletud otsust, aga ilma emotsioonita  ilma tunnetuseta on väga raske haigeid. No ütleme siis teistmoodi inimesi ravida. Me elame väga paradoksaalsel ajal ühest küljest,  vähk on aina enam probleeme tekitav haigus,  teisalt, kui vaadata vähiliigiti, siis justkui juhtumid väheneksid. Millest see selline vastuolu tuleneb ja kuidas lähitulevikus  likult välja näeb? Ehki ka muidugi kusagile. Et see tuleneb tema olemuslikus loomusest. Et niikaua kui esinevad hulkraksed organismid näiteks  ka meie nende hulgas nii kaua on alati olemas veavõimalus  ja veavõimalus suureneb, suureneb sündmuste arvuga. Mida suurem on sündmuste arv näiteks hulgaks organismi puhul? Paljunemistsüklite arv, seda, seda suurem on tõenäosus vea  tekkeks ja kõik meie jõupingutused inimese eluea  pikendamiseks ja inimeste üldise elustandardi parandamiseks. Ei anna tõenäoliselt mitte kunagi täielikku võitu vähiüle. See tähendaks elu põhiolemuse kallale asumist,  kui meil õnnestus vähk võita. Aga kindlasti. On siin paslik tsiteerida. Võib-olla kasutamisest juba natuke kulunud väljendit,  et vähk on tõepoolest muutumas krooniliseks haiguseks. Ja see tähendab seda, et, et erinevate vähipaikmete keskmine elulemus,  ehk siis periood Mil vähihaiged püsivad peale selle, et nad on elus  ka elu ja töövõimelistena on kindlasti pidevalt pikenenud. Väga pikalt on vähki ravitud niimoodi, et ravimitega  rünnatakse kogu keha. Kas ja millal me jõuame selleni, et seda ei ole vaja enam teha,  et vähiravi saab olema spetsiifilisem? Täpselt konkreetse inimese konkreetse kasvaja. Elimineerimiseks vähendamiseks mõeldud ehk  siis kokkuvõttes, millal teie valdkonnas töö  ja leib otsa saab, millal ei ole vaja enam kirurgiliselt sekkuda? Teoreetiliselt on vähikirurgia lõpp võimalik,  alati jääb tõenäoliselt. Erakorraliste seisundite lahendamise vajadus  ka vähi puhul. Aga tõenäosus, et, et väga paljude paikmete osas võiks  vähekirurgia osakaal tulevikus langeda, see on suhteliselt tõenäoline. See on see, kus suunas me tegelikult püüdleme kogu aeg. Vähirakk ei ole tavaline rakk, ta on väle,  ta on võimas ja ta vajab kõigeks selleks  ka hästi palju energiat. Tallinna teadlased otsivadki võimalusi, kuidas vähirakk  nälga jätta, et tema tegevust kas pidurdada  või lausa peatada. Leenu Reinsalu tahab vähirakkude kraanid kinni keerata. Kuidas teie uuringud täpselt käivad? Meie oma laboris keskendume soolevähi uurimisele  ja me oleme tegelikult väga uhked selle üle,  et me tegeleme tõesti siis päris patsientidelt saadud materjalidega,  et me saame ühelt patsiendilt niisiis tükikese terves sooles  kui selle soole kasvaja ja lisaks uurime me  siis soolepolüüpe, mis on soolevähi arengus sellised  nii-öelda vaheetapp, need on küll sellised juba rakulised  moodustised soola seinas, aga nad veel ei ole pahaloomulised  ja meil on selline spetsiaalne masin, mis mõõdab  siis seda, kui kiiresti need kasvaja proovid,  hapnikku tarbivad. Ja kuna hapnik on vajalik energia tootmiseks,  siis me tänu sellele saamegi välja arvutada,  kui kiiresti siis vähitükk või kui kiiresti see terve  sooletükk endale energiat toodab. Ja masinasse me saame lisada erinevaid toitaineid,  mis siis aktiveerivad erinevaid radasid,  erinevaid energiatootmise radasid seal rakus. Et me siis saamegi selle järgi vaadata, et millised rajad on  kõrgemalt aktiveeritud ja millised võib-olla ei ole selles  vähitükis nii olulised. Rajad tähendab selles kontekstis, mida, See tähendab, kustkaudu või milliseid molekule kasutades see  rakk endale energiat toodab. Ja seal masina sees, siis lihtsalt mängitakse vähielu läbi  kiirendatud korras jah. Tema ütleme, energia tootmine jah, mängitakse sellises  kiiremas korras läbi. Kasutame vähist rääkides selliseid jõulisi termineid nagu  näiteks vohama või siis me räägime agressiivsusest. Kuivõrd õigustatud see on, kuivõrd vähirakud tavalistest  rakkudest erinevad? Ma arvan, et need kaks sõna tegelikult kirjeldavad vähirakke  päris hästi. Et võib-olla sellised põhilised asjad, mis vähirakku tervest  rakust eristavad, ongi see, et ta kasvab kiiremini. Ta jaguneb kiiremini. Ta võib tungida teistesse organitesse kehas,  mida terve rakk tavaliselt ei tee. Ja lisaks siis, kui me terved rakud ikkagi teatud aja tagant surevad,  siis vähirakud oskavad ka seda vältida. Ehk siis nad tõesti kasvavad kiiremini, nad levivad kehas  kiiremini ja seejuures nad suudavad vältida immuunsüsteemi  ja suudavad endale ise luua juurde või tuua enda poole toitaineid. Et kas vähirakud on siis põhimõtteliselt nagu osavamad  ja andekamad oma toitmisel oma elus hoidmisel,  nad on sellised triksterid, nad nagu jäävad alati vee peale. Jah. Tundub küll nii jah, et, et nad suudavad neid toitaineid  kuidagi kergemini ja kiiremini omandada sest neil on  lihtsalt vaja, nad kasvavad nii palju kiiremini,  et neil on vaja rohkem energiat. Seetõttu nad kuidagi läbi mingite meetodite on omandanud  mingid võimalused, kuidas nad saavad näiteks suhkru  siis võtta ära verest, enne, kui terved rakud. Aga milline on vähiravimite tulevik? Kui me nüüd räägime puhtalt sellest, millega mina tegelen,  ehk energiatootmisega, siis tegelikult praegu katsetatakse  väga palju seda ja arvatakse, et sellest võib olla väga suur  kasu vähiravis ja mis praegu on just selline Eriline asi, mida väga jälgitakse, on sellised  traditsioonilised keemiaravimid või või ravimid on  keemiaravis üritatud kasutada, aga mis ei ole õnnestunud. Nüüd kombineeritakse neid tegelikult siis erinevate dieedivõimalustega. Et on näidatud, et mingid ravimid võivad just seda energia  tootmist muuta. Ja kui me nüüd paralleelselt samal ajal paneme just  selle energiatootmise raja kinni, mida see ravim aktiveeriks,  siis see efekt, see raviefekt on palju suurem  ja samas kõrvalmõjude hulk on väiksem. Ehk siis me jätame vähirakud paastule. Jah, sisuliselt küll, et kui me natuke ise paastume,  siis arvatakse, et või öeldakse, et terved rakud suudavad  minna nii-öelda puhkealekusse. Kuna vähirakk tahab nii väga energiat, siis tema sinna  puhkealekusse ei lähe. Ehk siis selline nälja või paastu olukord mõjutab teda rohkem,  ta on nüüd nõrgem. Ja kui nüüd panna veel see traditsiooniline keemiaravi sinna peale,  siis see vähirakk on palju haavatavam. Vähk on nii suur teema, see tõesti puudutab väga paljusid inimesi. Ja internetis levib päris palju õpetussõnu inimestele  kellele on see diagnoos pandud. Kuidas inimene peaks aru saama, kas tegemist on kasuliku  infoga või pigem kahtlase asjaga. Ma arvan, et igal juhul tuleks rääkida oma arstiga. Et nagu ma juba ütlesin, siis millist näiteks  energiatootmist vähk eelistab, sõltub väga palju sellest,  kus ta asub. Mõni vähitüüp eelistab suhkrut, teine just rasvasid. Et kui nüüd inimene, kes tegelikult võib seda teaduslikku tausta,  ei tea, loeb kuskilt internetist midagi. Ta võib vastupidi, tegelikult soodustada seda enda kasvaja  kasvamist ja arenemist kehas. Ehk siis ta paneb ainult oma keha paastule kasvaja õgipedasi. Kes ennetab see, kaua elab, kas teadsite,  et paljude vähiliikide puhul saab riske alla viia puhtalt  tervislike eluviisidega aga geenivaramus tegeletakse lausa  vähi ennustusega. Neeme Tõnisson oskab nuukida lahti geenide  ja vähiriski seosed. Geenivaramu andmete põhjal on põhimõtteliselt võimalik  vähirisk välja selgitada juba enne seda,  kui inimesel sümptomid tekivad. Kuidas te seda teete? Peaaegu mudel sellisest maailmast, kus meil võiksid olla  geeniandmed iga inimese kohta olemas juba enne tema  haigestumisi ja me vaatamegi neid väiriske tema geeniandmete pealt,  et me võime vaadata selliseid üksikuid suure mõjuga  geenivariante mida me tavaliselt linnises töös otsiksime  pärilikku vähi kahtlusel. Aga me oskame nüüd ka vaadata väga paljusid,  väga väikese mõjuga geenivariante neid kombineerida riskis  koorideks ja siis me saame selliseid riskitasemeid arvutada. Kes neid arvutab, kas neid arvutab arvuti,  neid arvutab inimene arvutiinimene koos,  kuidas see nagu praktiliselt käib alates sellest hetkest,  kui inimene annab verd, mis siis edasi saab? No kõige olulisem on ikkagi see, et oleks üldse olemas need  geeniandmed ja kui meil on piisavalt suur andmekogu nagu geenivara,  siis on meil võimalik haigusjuhtude ja tervete isikute  võrdluses leida selliseid geenivariante,  mis on haigetel enam esitatud. Et selliseid uuringuid nimetatakse ülegenoomsees  assotsiatsiooni uuringuteks ja sellistes uuringutes  eriliselt olulist seost näidanud geenivariantidele on  võimalik või nende alusel on võimalik siis koostada  erinevaid mudeleid, kus nendele variantidele annaks erinev kaal,  selliseid mudeleid me siis vaatame kõigepealt,  kas see geenivaramu andmete peal töötab,  sageli võrdleme ka teiste biopankadega. Neid on ka päris palju avaldatud ja ütleme,  et vähi sõeluuringud näiteks rinnavähi sõeluuring on üks  selline uuring kus sellist mudelit oleks võimalik ilmselt  kõige esmaselt kasutada. Ehk siis, mis muutuks võrreldes praegusega. Praegu kutsutakse inimesi sünniaasta alusel uuringutele. Ja vastab tõele, et kõik senised Eestis tehtavad seuuringud eeskätt kaasavad teatud vanuserühmi,  et näiteks rinnavähi puhul kaasata se siis naisi alates  50.-st kuni 69. eluaastani. Et samas me teame, et teatud protsent vähijuhte on  ka juba nooremas eas ja teatud protsent vähijuhte tuleb  vanemas eas, et me saame eeskätt geeniandmete alusel hinnata,  siis. Keskmisest või otsida selliseid isikuid,  selliseid naisi, kellel on keskmisest kõrgem vanuserisk  keda oleks siis põhjust kutsuda sõeluuringusse tänapäevasega  võrreldes juba enne näiteks alustada seal uuringuid kas  siis 35. või 40. või 45. eluaastal, et meil on olemas  sellised mudelid, mille alusel on võimalik leida  siis see vanus, kus tema ennustatav vähirisk on sama nagu  keskmisel eesti naisel 50 aastaselt, kui selline lähenemine on? Välja töötatud, läbi mängitud, ütleme ühe vähipaikme põhjal,  et siis kindlasti on võimalik seda tulevikus laiendada  ka teistele vähipaiknetele, et meil on ka olemas soolevähi sõel. Uuring. Meil on tulemas tõenäoliselt meestel Eesnärme lähisõeluuring. Et ka selliste vähkide puhul ilmselt oleks võimalik  individuaalset riskitaset arvestada sõeluuringu. Ja nüüd hästi puust ja punaseks, miks see hea oleks? Hea oleks see, et kui me teame isikute Vähiriski siis me tõenäoliselt saame. Rohkem kätte vähijuhte varases staadiumis,  et sõeluuringute mõte on ju see, et läbi vähijuhtude varase  avastamise Vähendada vähi suremust, et me teame väga,  väga suur vahe on ravi tulemustes, et kas vähk avastas nüüd  algstaadiumis või juba hilisstaadiumis? Ehk siis praegu, kui see kõik käib puhtalt sünniaasta alusel  hästi väikeses segmendis, siis praegu võib juhtuda see,  et te teete kõne või kutse inimesele ja selgub,  inimene on juba vähki surnud, näiteks. Et on hiljaks jäädud, konkreetselt. Jah, see oleks nüüd väga, väga drastiline jutt,  et aga pigem on see, et kui inimesed kui ei kaasata isikuid  õigeaegselt se uuringutesse siis me teame,  et suurte hulkade puhul on rohkem neid hilisstaadiumi vähijuhte. Kui siis, kui me rakendajaks me suunaksime sõeluuringut  õigemini riskirühmadele Aga mida öelda nendele, kes teavad küll,  et nende sünniaasta näiteks on välja kuulutatud,  käivad sellest plakatist iga päev mööda. Aga ei taha julge, ei, ei suuda minna sinna sõeluuringule. Et see on tõepoolest veel teine mure, et Eestis on väga  leige suhtumine igasugustesse sõeluuringutesse,  et. Ma kindlasti soovitaksin osaleda kõigil kutsututel,  ka praegustes sõeluuringutes, mida me geenivaramas püüame teha,  on lihtsalt aidata uuringuid senisest veel täpsemaks muuta,  vaadata muuseas ka, milliste kanalite kaudu üldse oleks  mõttekas kutsuda, et tõesti see sõnum jõuaks senisest  paremini naistele, aga kindlasti geeniriskid aitavad  täpsustada seda hulka isikuid keda oleks vaja  siis uurida. Praegused, võrreldes juba varasemas eas Aga siis on vaja mingi uus uus sõna sinna juurde panna. Sõel. Uuring ongi nagu hästi lai ja selline,  et võtad ja kui rabista vaatad, kes pinnale jääb. Aga kui te hakkate nagu täpsemaks minema,  siis sõela metafoor enam ei kehti, mis siis võiks olla? Üks. See sõna on juba kindlasti olemas, et kasutatakse näiteks täppisennetuse. Väljendit. Mõiste täppis mõistet, noole noole uuring otse härja silma,  ehk siis see, et Eesti on nii väike, me rahvastik on väike,  kõik need proovid, mis me oleme teinud, need kokku,  moodustavad nii suure protsendi meie rahvastikust ikkagi,  et suured riigid põhimõtteliselt ei saa meiega konkureerida,  nii et nemad peavad ki uurima haruldase haigused. Meie saame nagu rahva tervise peale minna. Just nimelt, et meil on väga Soodne maastik Eestis, meil on. Rahvastik on laialt kaasatud geenivaramusse,  meil on olemas geeniandmed, terviseandmed,  meil on hea koostöö tervishoiusüsteemiga. Me oleme juba teinud mitmeid pilootprojekte  ja lisaks on meil väga hea haigekassa süsteem,  et see tõesti aitab siis geeni andmetel põhinevat ennetust  väga kiiresti. Tuua ka rahvatervisesse ja selle kaudu ka edendada Eesti tervis. Tervishoid Eestis. Nii et vähk peab siis värisema kuskil. Vähk on ikkagi kuskil olemas, aga võib-olla  siis meie ei pea vähi ees värisema. Teadmistes ei ole ainult jõud, teadmistes on  ka tervis, nii et rõõmsaid sõeluuringuid,  kaunist vähiennetust ja edukat ravi meile kõike.
