Istun siin Sauga jõe kaldal. Sauga jõgi on tähelepanuväärne jõgi. Siia tekkis iidsel ajal juba imimasustus  ja siit sai alguse Pärnu linn. Pärnu jõel, aga vähekene kõrgemale reiul on leitud iidvanad  õngekonksud või pigem nagu landid, mis nendega tehti? Eks ikka püüti kala, millist kala? Seda, kes tuli kõige tõenäolisemalt tuli ahvena,  kuna tema ongi selline ablas konksuvõtja. Ja kui oli Eesti rahvuskala valimine, oleks võinud  ka ahven räime asemel selleks saada. Kui ahven ei oleks juba olnud soomlaste rahvuskala. Tänavu on aga Eestis ahven aasta kala. Ja just teda läheme me Pärnu lahele koos kutselise kaluri  Tarmo luksiga täna püüdma. Tere Tarmo oled ja mina olen Vladi, tere,  Vladi näed, kulus ainult 47 aastat, kuni me lõpuks kohtusime. Varem või hiljem. Nii et lähed täna ikka vee peale. Nagu kihnlased ütlevad, ilm on nii kena,  et peaks ikka tiiru ära käima. Lähme vaatame, mis me teeme, mis me soovi. Ja kohe. Istu, ma annan sulle ühe otsa kätte,  mul on vaja. Mul on tarvis üks, üks lipp merre viia. Sa saad selle siia külge panna. Minu lipu number on see viis. Jätan meelde ja mis sul seostub numbriga 95? Ilus number. Me muud midagi eriti 95 on ühest multifilmist,  see on pik ne mkvein. Ja siis ma tema logo panin oma lipu numbris. Ole hea, pane see siia külge, tuleb ka meiega või? Jumal jääb meid. Pane see nöör kõigepealt siia külge sõraga sõraga  ja siis pane ots uiga kinni, siis ta tuul ei kärista teda ära. Selle võtame ka kaasa. Lõhe nii pikk, eks ole. Teistpidi ahsoo ja siis ma pean kõik kalad,  mis me saame ära mõõtma või kontrollima. Igaks juhuks ma poisile selle eile andsin. Tegin tooriku valmis, andsin talle põletusaparaadi  ja siis ta. Tal oli tükk tükk tööd ja põle, see on mugav. Marker kulub ära. Aga kuidas, kuidas sa seni neid Mõõdupulgaga mõõtsid või? Mul omajagu ei olnud, ma kasutasin teiste oma. Ah soo, see. Iga päev käid merel või? Kevadel küll, aga sügisel niimoodi paar korda nädalas,  vahest juhtub, et on, kui on pidevad tormid,  siis saab ka korra nädalas, võibolla. Oleneb ilmast ka, eksole, ja täna me oleme suht hilised,  et siin keskpäev veel pole, aga hilisommik  mis kell sa tavaliselt lähed välja? Talvel ikka alustan jää peale minekut siis,  kui juba päike on tõusnud. Talvel püüad sa, millega seal paned Pärnu kirvega? Ei üldse ei pane selle. Ikka võrkudega ja alt. Ja, ja kevadel oleneb ju sellest. Et mis kellane, ütleme, kui räime püüame,  mis kellast sa pead kaldal oma saagiga olema,  sest naised tulevad ju tööstuses tööle juba kella kuueks. Ja kui sa oled esimene tol päeval nii-öelda graafikus,  siis see tähendab minu jaoks seda, et ma ärkan kell üks,  ütleme kell kaks, sõidame siit sadamast välja  ja kella kuueks peame me juba kalalastiga,  oleme kaldal, et et neil oleks tööd, neil oleks tööd suvel  puhkad ja kuskil ütleme jaanipäevast kuni poole augustini. Olen sellest eemal, sest Pärnu laht, see on selline madal  veekogu ja kui on ilusad soojad ilmad, siis,  siis noh, saab ega seal peale uhhaa vist midagi muud ei saa. Värsket vist ei saa, aga augustis hakkab ju koha tulema või. Me võime püüda, aga üldiselt on ikka, augustis on veel vesi  nii soe, et need püünised Kasvavad kasvavad ruttu ära, et niisugune nädal-kaks saab püüda,  siis pead juba välja tooma ja vahetama ja võrkudega me ei  saa püüda, sest me jääme. Olukord on nii, nii kurb see ka ei ole, aga aga kui lähed  hommikul võtma, siis sa oled juba teiseks jäänud. Minu moodi ja eks ole, kes vees ujuvad? Kui suvel oled puhata saanud mõni aeg, siis kas tuleb jälle  hirmus kihu sügisel peale, et saaks kalale? Eelmisel nädalal käisid mul Viljandi Gümnaasiumi  loodusklassi abituriendid siin ja siis mu käest nende  juhendaja küsis, et Tarmo, kaua sa veel merel käid? Ma ütlesin, et ma tean, kui kaua ma käin,  ma käin nii kaua, kuni ma tunnen, et ma,  et ma tahan minna ja siiamaale ma ikka kogu aeg tunnen,  et et ma tahan minna ja vaadata, mis sealt nagu tuleb sealt  vee seest. Sest see on iga päev on ju uus  ja eriline, sa ei tea, mida me täna ka ei tea. Mitut kala me sealt saame, kas on suured  või väiksed. Aga et sügisel kui ma alustan, siis ikka on selline ärevus sees,  aga kõige suurem tagantaitajad on ikkagi need kodused,  kes ütlevad, et kaua me seda vorsti ja liha juba sööme. Nii oleks juba kalakassa, siis ma pean minema,  hakkame toim ai. No nii, ma ei tea, noh, valmis. Kuidagi ta siin küljes on. Otsad on kinni ja enam-vähem loodame, et täna ära ei tule. Ma arvan, et võime minna, kastmõrd on sul sees. Ei. Teil on, lähme vaatame ääremõrdutena. Lähme vaatame seda korda. Nii, mina saan lippu kanda. Hurraa. Mis ajast sa merel hakkasid käima, kui vana sa olid? 95.-st aastast sellepärast ongi see 95. See on siuke mingi maagiline number, maagiline 95,  see teeb siis praeguseks nii palju, oli 21 aastane. Ega sa varem ei käinud isaga, oli selliseid hetki,  kus ma käisin kaasas isegi ükskord oli lehes kirjutas,  et et isa tahtis Tarmot üles ajada, aga Tarmo magas  nii magusat tunded, isal ei olnud südant poissi üles ajada  ja läks ikka ise üksinda ja poiss magama,  aga mõned korrad ma ikka käisin. Ja 95. aastal, kui ma kaitseväeteenistusest tulin,  siis isa ütles, et kas nüüd või mitte kunagi. Ahsoo. Siis ma mõtlesin, et ma proovin ja siiamaale proovin. Sul isa oli ka kalamees. Ma olen neljandat põlve, et ma olin ainuke ka,  kes seda traditsiooni nagu võis jätkata sellisel kujul,  ega siis mul muud üle ei jäänud, ütleme nii. Aga ma olen rahul, see ei ole nagu amet,  vaid see on elustiil. Nii ongi ja siit on meil nüüd näha juba seda Seda tänast saaki enam-vähem. No peab ütlema, et mitu kala on. Kui mitu see on iseküsimus ja sina, sina jääd meil mõõtmise peale,  eks ole, vaatame, et tööd, kui palju. Hakkab tulema kahvaga juba hüppavad välja. Ahvenad müdistavad täis ilus ahvena. Sina oled nagu see harrastuskalastaja. Nii sina räägid, kui suured sa saad. Aga mina räägin, kui palju ma saan. Kutseline, meil see vahe. Villuga, meil kõige kõvem päev oli, kui me tõime ühe päevaga,  see oli päris raske päev. Tõime välja. 58 tonni räime. Ühe ühe päevaga, siis tegelikult mitu korda ja,  ja nõutava ja, ja et see oli päris päris pikk  ja kurnav päev, lõpuks aga, aga, aga olime õnnelikud. Täna oli ju nagu nagu pilt, muinasjutt, tuleme merele,  ühel pool on purjeka, teisel pool medvasurfarid,  Loeme ega lained ei et ei ole, jänest pole kuskil näha. Aga iga iga päev vist nii ei ole. Ja veel, kui on ilusad tüdrukud kaldal, kui tagasi tuled. Sa jätsid ütlema, no need. Ja. Tegelikult see ei ole minu ilm. Mulle meeldib, kui tuleb ikka pussnuge ja on karvane  ja vihma sajab, siis on nagu selline väljakutse,  siis on nagu päris ja siis on nagu mõnus. Siuke. Lego lebo. Noored ütlevad lebo. No ei anna kahjuks. Ei anna enamusi ja läheb tagasi. Mine mine, sõbrake. Poeg tegi sul selle mõõdulaua, aga kas poeg ise kalal  ka juba sinuga käib? Harva harva, harva, tal on praegu igasugused muud huvid,  tal meeldib nokitseda ja meisterdada ja see on selline. Praegu ei ole tema jaoks veel, no ta on ka kaheksa aastane  alles ja aeg-ajalt ta käib niisuguse ilus oma sellepärast et  kas tuleb viies põlvkond ka kalureid, seda pead tema käest küsima,  see selgub, seda pead pärast tema käest küsima  ja aeg näitab, selles suhtes on sul õigus,  sest minul ei olnud ka sellist sellist mõtet nagu üldse,  et ma niisugust tööd hakkan tegema, aga näed,  siin ma olen ja seda tööd. Hea meel, et meil oli selline rikkalik saak,  ma mõtlen liigiliselt liigiliselt. On see nii, et saab, ise, saavad sõbrad ja,  ja, ja saab natukene natukene nagu müügiks ära anda. Aga, aga minu jaoks on saak, on siis, kui juba on  kolmekohaline number. Kõige üllatavam, mis oli minu jaoks, on kala,  keda mina ei ole varem püüdnud ja ei ole  ka käes hoidnud. Vint, räim. Ausalt öeldes ei oskagi mina temast midagi teha,  sina oskad isegi sõber guugel ei oska nagu ei oska,  ei ole retsepti. S sellega teha. Ja näiteks sile, hea rasvane kala ja isuäratav näeb ta välja küll. Aga see põhikala, mis tuli täna, see on ju ahven. Berka fluvia tillis kui eesti keelde tõlkida,  siis on ta jõe ahven. Eks ole, aga meil meil elab ta meres samamoodi,  sest ega meie meri pole teab kui teab, kui. Kui. Üks ilusamaid kalu, mis meres on, ma ütleks,  see värvide ja kõige poolest. Ta on ka ahun, ahnik ja nii edasi. Ta on ahne, ta on ablas. Ta on julge söakas siuke ja maitsev. Hea täna sööme ahvenat. Siin me nüüd oleme Tarmo, sinuga. Selle laua ees ja ja midagi tahame nendest avenatest teha,  et mida teha avenast? Minul on esimene mõte, on see, et vaata tühja kõhuga on väga halb. Süüa teha. Teeks midagi kiirelt, et teeks seda, ma võiks teha seda  maailmakuulsat rooga, mida igas riigis pakutakse  ja mis inglise keeles on siis? No Fishan sips, selge, aga lepime niimoodi kokku,  et teeme selle esimese poole. Ei, mul on kartuleid ka, me võime sipsi ka teha,  aga ärme sellele aega raiska just, eksole,  et siis fileerime ära. Jah. Lõikan niimoodi kaks poolt ja nüüd lõikan ära need. Ribid siit niimoodi ühelt filee poolelt siis teiselt filee  poolelt ja siis tõmbad naha küljest lahti,  millest sa taina teed, see on tempura, jahu,  mida me siis veega segame. Ehk siis võtame ühele, on jahu. Ja siis on vesi. Jaja segane ära ja on tainas palli. Viskame kohe niiuksed, mõnusad, parajad tükid siia taignasse. Ma viskan need taignaga tükid nüüd panko sisse  siis tulevad mõnusad. See on panko, jah. Nagu nagu riivsai, siis. No siis see pole enam väga sefisenti, seda  nii minu meelest ei paneerita eriti. See on minu stiil, sinust see minu stiil just. Ole. Meie kodus nimetame seda toitu garaaži kalaks. Miks? Mul on garaažis on niisugune üks ilus nurgakene,  kus mul fritüür. On ja siis lapsed ütlevad, see on nende lemmiktoit  ja et nemad tahavad garaaži. Õige ige kaug fritüüriga on ka see asi, et kui sa seda  korteris teed tükiks ajaks on seda lõhna majas,  eks ole. Ilusad kuld juba kähku tulevad ja, ja, ja. Ja nüüd ma hakkan veel maitsestama neid. See on mulle ostetud üks selline maitseaine  mida ma poomasid väga usalda, aga aga sa ikka väga julgelt  käituda nendega kuidagi natuke loksutama. See on nõrk. Just see, see esimene sõna, mis minu jaoks iseloomustas seda  suure ta on õrn, nõrk krõmps on, mulle tundub,  et seal on ainult üks viga. Vähe on. No nii, Vladislav, suurem nälg on meil nüüd ära peletad. Nüüd hakkame süüa tegema ahvenast ikkagi jätkuvalt  ja meil on ahvena üks paras hunnik. Just. Aga kuna ma ise hästi süüa ei oska teha,  siis minu naine Kai jääb nüüd sinuga siia süüa tegema,  aitäh. Jõudu tööle. Et. Täitsa tihti kale toite kodus ja teen mulle väga meeldib süüa,  mulle meeldib ja üldse ja süüa, mulle meeldib süüa teha ja,  ja kui on selline hea värske tooraine käest võtta,  siis ongi ja täna meil on ja veel hommikul ujusid. Oled sa ise käinud? Niimoodi vahel kalal kaasas ja olen ikka käinud ükskord,  kui oli peale mingit tormi kohe ikkagi häda oli käes. Ja mina olin ainukene Kes oli, oli võimalus kaasa minna, siis see oli päris  huvitav kogemus. Ja no mina neid täpselt ei teagi, mis asjad on need  mõrranõudmised ja muud asjad, et minu jaoks on see täpselt  üks kalapüüdmine, millega sa täna meid üllatad. Ahvena filee, kukeseentega, sibul läheb koos seentega pannile,  just et need lased läbi kergelt, eks ole,  ja siis läheb juustu, juustu, jahukoort,  koort ja kala läheb ka ikka kõik ja kõik panni peale ei  vormi sisse, vorm, selleks on see vorm siin  või kokku tehtud ja, ja, ja, ja, ja siis see vorm läheb kuhu  ahju küpsema. Et see on selline ahjuroog. Sinu suguvõsas ei olnud ju kala mehi? Ei, minu suguvõsas on olnud jahimehed, jahimehe,  jahimehed ja metsamehed, ütleme siis nii. Panen ühe, see tuleb jahu ja see tuleb siis nagu seenesoust  või alguse. Eks? Skoor muidu läheb see liiga, et võib-olla ongi. Natukene. Peab nüüd teema korraks minema ja läheb siis läheb. Tegelikult kaussi ja, ja siis tuleb ta ära segada,  kokku segada riivijuustuga juust ka ka veel. Ma hakkan tegema seda rooga, mille nimi on Ahvenapada. Et ma olen siin sibulaid juba koorinud ja väga rustikaalselt  laialt tükeldanud ja nüüd ma lõigun siia sisse,  kartulid veel. Ja siis me paneme selle värgi keema. Kuidas teie peres on, kes teil põhikokaks on? Kui Tarmo tuleb kalaga, siis tema ikkagi teeb põhiliselt tema,  puhastab kala ja fileerib, siis on mingid asjad kindlad asjad,  mis tema teeb, on seesama anger ja supp. Siis ta teeb lõhe tartarri, aga ülejäänud asju ikkagi mina  otsin jälle mingi uue retsepti ja jälle vaatan ja,  ja proovime, mõnikord ei tule välja ka ja. Mina panen selle seened ja koore ja ja juustusegu  ja siis läheb see asi ahju, siis läheb ahju,  aga seal ahjust on ainult 10 kuni 15 minutit. Üsna lühi aega. Just et ahven on kohe valmis, kala küpsebki kiiresti,  nii, mina lähen nüüd ahju juurde, eks ole,  ja mina jätkan siin. Ma lähen oma ahvenapajaga edasi, et et kartulid  ja sibulad on nüüd jämedalt, siin nendega polegi muud,  kui paneme tulele. Selle roa nimi on siis püha Urho Ahvenapada. Asi oli nii, et soomlased tahtsid ka saada  selle mõnda püha meest, soomlased, siis mõtlesid,  et mis võiks olla meie pühamehe nimi. Aga aeg oli sihuke, kus oli üks väga populaarne tegelane seal,  kelle eesnimi oli Urho. Tal oli küll kaks eesnime, teine oli Kaleva. Ja nemad hakkasid rääkima sellist juttu Urhost,  et kui Urho laulma hakkas siis kargasid kõik konnad kohe  mitme värsta kaugusele. Aga oma vägeva lauluhääle sai ta sellest,  et sai ahvenapada. Ja see ongi nüüd see ahvenapada ja see retsept soomlastelt  üle võetud. Mis, mis selle vägeva laulu hääle annab? Üksjagu kartulit, üksjagu sibulat ja üksjagu kala  siis on ideaalne see. Ja võid paneme veel. Kui nii palju häid asju kokku pannakse, no peab headele ja. Meeldiv võimalus koos lukside perekonnaga hakata maiustama  kala sööma, aga. Ma loen söögi palve asemel ühe luuletuse  mille on kirjutanud mu hea sõber Ilmar rull. Selle nimi on kalur, kaval ämblikmees. Kalur on kui ämblik mees, aga võrku hoiab vees. Noh ja kalamerevees on kui kärbes, tema es kaval kalur oma  paati vinna siputavad saaki. Hea, et kärbseid ta ei püüa. Me ei taha kärbseid süüa. Lapsed teie kärbseid, teid tahate süüa? Ei taha. Aga kala tahate? Sööte kala? Eks ole, mis kala nad kõige rohkem tahavad? Garaažikala. See garaažikala oli see mida Tarmo tegi meile filteeritul. Eks ole perenaine, millest me alustame, kas ahvena pajast,  aga meil ongi need taldrikud. Siin pole paar. Kui tahad, siis saad juurde, eks ole? Jätku kala. Jätku kala jätku kala. Maitseb sulle? Väga maitseb. Selle toidu, me võtame, laad omale menüüsse koju kindlasti. Lihtne ja geniaalne, lihtne ja seejuures milline bukett  sööta iga päev, kala või tee tuleb, tulevad pausid  ka sisse. Ikka tuleb pausid ka sisse, kui ei ole ikka värsket kala. No on olnud neid juhuseid, et on olnud kala sügavkülmas  ja siis ja samamoodi on tehtud garaaži kala  ja siis lapsed ütlevad, et seal on mingi imelik maitse. Ei ole päris see, eks siis me oleme rikutud maitsega ja. Nad saavad, saavad aru sellest, et kui on juba rohkem,  kui niimoodi, ütleme, kuu poolteist külmas,  siis nad saavad aru ja see ei ole, ei ole enam,  see on mingi teine kala. Proovime teist toitu ka. Mulle pane natuke seda kasti. Minule meeldivadki sellised puhtad ja ehedad maitsed,  et kui on liiga üle maitsestatud nagu toit,  et siis et kui ma kala maitset ei tunne,  siis minu jaoks ta ei ole kalatoitu kalatoit,  see ei ole enam kalatoit. Kuidas sulle tundub, kuidas mul välja tuli? See on hea kooslus, mis on praegu maitsev kooslus. No kukeseen on oma spetsiifilise maitsega  ja ta sobib kalaga. Ta sobib kaladega, et ega mul ei jäägi nagu muud väga ütelda. Suur tänu. Tänase päeva eest selle ilusa ilma ja eest,  nende kalade eest, selle mere eest ja nende roogade eest,  mis me oleme siin koos teinud. Ja vaatajatele tuleb ütelda, et me kohtume taas nädala  pärast ja kui hästi läheb, siis Peipsi peale.
