Tere, Maarja, siin unipea koolis, sa siis oled? Tere, Mikk. Mul on jah nii hea meel olla jälle koolis,  kus ma ise aastaid tagasi õppisin. Kas midagi on samamoodi ka nagu siis, kui sa kunagi siin õppisid? Tead, peaaegu kõik on samamoodi. Ma leidsin siit mõned oma vanad joonistused  ja ja mulle tuli meelde, kuidas me puid ja linde tundma õppisime. Tead, õues õppe juures ongi vahva see, et alati tuleb ära  kasutada seda, mis parasjagu hetkel juhtub. Kasutame ära sinu mälestuse ja õpime täna  ka puid ja linde. Väga hea ja puude ja lindude abil ongi ju hea õppida tundma kõike,  mis kevadel meie ümber looduses sünnib. Ja alustame muidugi siitsamast unipiha algkoolist,  õues õppe klassis, tutvumismänguga. Kas sina, Mikk, tead mõnda mängu, kus on tegelasteks  nii puud kui ka linnud? Üks mäng tuleb küll meelde, see on rikka  ja vaese puumäng. Sa tead vist ise ka seda. Tean küll, jah. Kas teie ka teate? Seal on siis tegelasteks rikas puu ja vaene puu  ja linnukesed. Ühesõnaga meil on vaja ühte rikast puud,  kes ei oleks Kriis on rikas puu ja vaene puu. Silla on vaene puu. Linnukesed teie olete kõik linnukesed. Aga mis hääli linnud veel teevad, mis häält metsvent teeb? Tubli ja ja mis lind ütleb sitsi, kleit. Tean õige ja, ja siis on veel üks lehmalüpsja lind,  mis häält tema silka. No nii, teeme nüüd kõik nende lindude siristamist,  kuidas see kõlab? Igaüks noh, teeme kõik koos. Nagu suur mets, räägime nüüd televaatajale,  kuidas rikka ja vaese puumäng on, et alguses on rikas puu  ja tema kõrval on kõik teised linnud. Ja nende vastas on vaene puu, vaesel puul pole mitte ühtegi lindu. Ja mida rikas puu siis teeb? Uhkustab ja läheb uhkelt vaese puu juurde,  ütleb mina, olen rikas puu lauluga ja kõik teised trambivad  uhkelt kaasa ja siis tuleb vaene puu vastu. Ja mida vaene puu teeb? Hakkab lunima linde ja kõik teised laulavad hästi tasakesi kaasa. Teeme ära. Nii, rikkad puud on siinpool. Mina. Olen rikas puu ki, kas sa linde täis? Või kas sa lits? Mina. Ma esi võtta esi kõige parem maalin. Niimoodi see mäng lõppeski ja nüüd võib uuesti otsast alata,  et rikas puu on vaene puu ja lähed lunima linde. See on nii nagu eluski, eks ole, Maarja. Vahel on üks rikas, vahel on teine. Nii see käib. Aga mina mõtlen, et meie jagunema nüüd kaheks,  et mina lähen koos osade õpilaste õpetaja Lembit Jakobsoni  ja meie saatekülalise Rein Kuresooga vaatama,  milliseid elupaiku linnud eelistavad ja kuidas teha  lindudele pesakaste. Aga mida sina, Mikk teed? Me võtame teised õpilased ja läheme õpetaja Eha Jakobsoniga  puid tundma õppima ja eriti kaske, vaatame,  mida kõike kases teha saab. Õpetaja Eha Jakobson, mis täna meil tunni teemaks täpsemalt on? Täna me räägime ühest puust, võib-olla ka kahest,  võibolla ka kolmest, aga kõige rohkem ikka ühest ühest  koduõue puust. Kellel on koduõues kask? No näed, sa kõigil on koduõues, kas, miks nimetatakse kaske  koduõuepuuks üldse, kas sina tead? Mina arvan, et ta on abimees ja sõber ja aitab sind  tegelikult kõiges, näiteks näiteks sa saad temalt mahla,  kui janu ja eks ole nagu siin meil tilgub. Siis siis saab tast veel palju kaseurbasid. Nii sa tahtsid ka öelda midagi. Üheksa rohtu on kasepuu, oi üheksa rohtu,  kujutad sa ette. Vii kase otsa saab kiigu ka teha, siis on kask rõõmupuu. On rõõmupuu, saab veel ronida ka kase otsas saab,  sina oled roninud. Onni ka ehitame onni, saab kaseotsa ehitada,  mis veel saab kasest. Kuulge, mis ehitis meil siin selja taga on? Kas kask aitab saunas ka midagi teha? Ja. Kas sauna? Sauna küt ja saunalaua peal saab olla, mis on tehtud  kasevihtu veaga, vea. Mis te arvate, kas kask on suve või talvepuu? Suve suvepuu õige, aga mis võiks talvepuu olla? Kuusk õige. Kuuske saab jõulu tuppa tuua, aga millal,  kas kaske ka tuuakse millalgi tuppa? Ja munadepühade ajal ja siis, kui on pulmad,  kaunistatakse pulmaväravaid kaseokstega. Ja kases saab ka veel pärg ja ehteid teha. Nii kuule, teil on mõned kaasas ka, vaatame,  tegime neid, on kasetohust, aga tüdrukud tegid endale ometigi. Aga kus sinu oma on natukene katki läinud,  aga tegelikult see on, see on pooleli, sellest saab teha  väga ilusa käevõru ja sellele saab veel kirjutada ka. Nii ma võtsin siit natukene kaasa, tegelikult on nii,  et, et vanasti kirjutatigi, sest eestlased,  eestlased ei teinud endale pärgamenti, eestlased kirjutasid  kasetahu peale ja sina kirjuta kohe üks väga ilus sõna kase  kohta ilus, ilus, iluta, ilus, ja mis sõna ilus on? Omadussõna on ilus, täitsa õigus, mis see kask veel on,  omadussõnana? Katsu teda. Krovein ja sama obe just nimelt, kas ta,  kas meie kask on vana või noor? See peaks olema. Nii, et see näitab ka omaduste, eks ole. Et näete, tegelikult kõigil asjadel on omadus  ka nagu kasel. Kui me nüüd kasemahla võtame, siis kas siin on vanamoodi  võetud kasemahla? Ja täitsa vanasti muidugi plekkämbrit ei olnud  ja sellist tooli ka ei olnud, aga aga muidu küll,  et tehti uks hästi suure puuriga, kuidas seda puuri nimetatakse,  teate? Oher just. Sellega keerati siis nii nagu siin on keeratud,  niisugune suur suur auk sisse. Niimoodi madalalt juure lähedalt tuleb hästi veerikas mahl  ja sinna pannakse, mis puusse tila või renn  siis pannakse sinna. See on küll lepast või lepa või, või kasepuu alla. Mõlemast. Ja siis ta niimoodi tilgub nagu seal. Aga. Mis te arvate, mis sellise Mahlavõtmise juures võiks teistmoodi olla,  et kas puu saab haiget ka, kui talle nii suur auk teha. Tegelikult vanasti ka teate. Ja küllap oleks siis ka inimesed teistmoodi mahla võtnud,  kui oleks vahendid olnud. Aga täna püüame, kuidas me saaksime niimoodi mahla võtta,  et puu vähem haiget saaks. Ühendame seda see vana moodi tegemisega ja kuidas me seda teeme? No kõigepealt ma arvan, et me peaksime otsima ühe puu,  kes on nõus mahla andma Kuule, kas sa annaksid meile oma mahla, palun sind väga. Nii võib kass kanda meile mahla, nagu inimesed annavad  üksteisele verd. Me tegelikult oleme puudega päris lähedased. Vaata, me tulime kase juurde. Nii nagu oleks kasel juured ja meil endil  ka juured. Aga nüüd võtame mahla niimoodi,  annan sinu kätte selle pudeli ja vooliku ga. Ja teeme niisuguse augu võimalikult kõrgele,  mida kõrgemale, seda magusam on mahl. Näete, see puur on enam-vähem sama jäme kui see voolik. Ja siis ma teen siia nii kõrgele, kui ulatab väikse augu. Ja näete, juba hakkas mahla jooksma, nüüd paneme siia  vooliku sisse. Ja näete, kuidas mahl hakkab kohe tulema voolikusse. Ja niimoodi ei saa puu üldse haiget. Muidugi pärast, kui mahl on käes, siis tuleb. See auk uuesti kinni panna, näete, kui ilusti mahla tuleb. Kohe jätkub tükk aega. Ometi tuleb järjest. Siit on hea näha kaseke, aitäh, kasekene. Tere, Rein Kuresoo. Mul on hea meel, et sa tulid meile siia appi unipiha  algkooli õues õppetundi juhendama ja meil on täna selline lugu,  et me tahaksime ühe kuldnoka pesakasti meisterdada. Et kuidas see siis käib. Noh, see on üks lihtsamaid asju tegelikult,  aga kui poisid väga palju meisterdanud ei ole,  siis on siin mõned asjad, mida tähele panna. Et esiteks on see küllalt täpne töö, meil on teada need mõõdud. Tavaliselt need antakse ette sellepärast,  et Et on oluline, millisele linnule me tahame pesakasti teha. Noh, me muidugi kõigepealt vaatame, millised lauad meil on olemas,  igal igas peres on mingeid lauajuppe millest,  mida kindlasti saab pesakasti ehitusel kasutada. Ja siis me mõtleme natukene, kellele need võiksid sobida. Sobiks meile? Jah, kuldnokk on selline lind, kellel on ikka kevadel  pesakasti tehtud, aga loomulikult tihasele tuleks  ka pesakasti üles panna ja kärbsenäpile. Ja ilmselt täna me teemegi kuldnokale ja kärbsenäpile. Pesakaste kuldnokk on suurem teatavasti ja see tähendab seda,  et see pesakast tuleb ka natukene suurem teha. Tavaliselt see kuldnoka pesakasti kõrgus on 35 sentimeetrit  ja enamgi. Ja siis on väga tähtis, on see lennuava,  see on siis kuldnokapesakastil, on siin? Viis sentimeetrit tavaliselt see läbimõõt  ja tihasel ja kärbsemeil on 3,2 kuni neli. See on sellepärast tähtis, et et tihane ei taha hästi minna  näiteks sellesse, sellesse kasti, kus on,  on suurem auk, see ongi kuldnokale ette nähtud. Ja kui kuldnokale teha liiga suur auk, siis on see liiga  lihtne oraval juurde saada. Nüüd me olemegi valmis, et ise üks kuldnokapuur kuldnokapesa  kast valmis meisterdada, et meil on siin üks laud  ja Rein, palun, et siis. Me kõigepealt vaatasime, et millised lauad sobivad nende  mõõtmetega ja siis ma olen üksjagu neid poistega neid  kuldnoka pesakaste teinud ja alati nad kipuvad tulema  sellised sellised natukene vildakad, siis peab tuul sealt  läbi käima, see ei meeldi, lindudele mitte. Ja sellepärast me nüüd mõõtsime nurkrauaga ära,  need nurgad. Ja vaatasime, et nad tõesti täisnurga all oleks. Me oleme siis ühe ilusa Täisnurkadega pesakasti laua valmis saanud,  see on siis pesakasti üks külg sellest samast lauast saab  teha ka edasi, kui siit mõõta ja täpselt välja saagida,  aga me oleme natuke juba eeltööd ära teinud  ja meil on üks peaaegu valmis pesakast seal teise laua peal  meid ootama. Sellel on puudu veel eesmine, laud ja katuselaud,  et tuleb siis peale panna. Aga räägi, Rein, mispärast ei ole see pulk,  mis ometi kõikidel joonistel on ja me teame,  et kuldnokk istub, eks ole siin selle pulga peale laulab,  et miks see pulk tegelikult kuldnokale üldsegi mitte  tarvilik ei ole. Noh, ammusest ajast on pandud seda õrtsi  ja et kuldnokal on siin hea laulu lüüa ja kuldnokale see  tõesti meeldib, aga aga vot siin on nüüd jagunevad need  arvamused kaheks ja mina olen ka seda meelt,  et see pulk on nagu liiga hea näiteks oravale,  et seal istuda ja selle selle pesakasti ava kallal õiendada  või poegade kallale minna. Et kui tal seda pulka ei ole, siis ta on natukenegi kehvemas olukorras,  et mina, mina soovitaks selle pulga, võtame,  lööme ta sisse ja siis lõikame otsast ära. Ahsoo ja. Poisid, tulge koputanud, aga jah, poisid tulid selle. Pärast lõikame ta ära, aga teie löögi ta siia. Vaata, kas ta jookseb ilusti sinna. Karl-Eerik sai nüüd ilusasti esimese laua meil siin kinni  löödud ja nüüd reededil on see au, et lüüa peale kuldnoka  kodu katus. Nii et see on meil siis nüüd kuldnoka pesakast,  aga siin laua peal on üks, teine veel mille lapsed on valmis  juba meisterdanud, et kellele see on mõeldud. See on nüüd väiksem, tema ava on tunduvalt väiksem  ja see on kärbsenäppidele ja tihastele. Ja selle paneme siiasamma õuepuu külge. Aga nüüd, et seda puud mitte piinata, siis selleks on mitu võimalust. Noh, esimene asi on, et ei tohiks mitte lüüa naelte  ega seda, seda pesakasti puu külge, et tavaliselt ikka  pannakse mingi traadist traadist linguga,  aga aga see traat hakkab ka puud pooma, puu kasvab ju tasapisi. Ja seda nüüd puule meeldivamaks teha, siis on kas panna siia  mingisuguseid sellised pehmendavad torukesed otsa,  nagu meie. Teeme jah, jah. Aga teine võimalus on ka panna lihtsalt. Noh, sellised klotsid traatide vahele kaks kahte-kolme kohta,  nii et ta puude pooks ja kui me selle nüüd puu otsas  niiviisi seome, siis mõne aasta jooksul me peaksime vaatama,  kuidas see puu ennast tunneb, et kui, kui,  kui on näha, et see hakkab pitsitama, siis tuleb seda jälle  lahti lasta ja ja natukene tagasi anda, sest nagunii tuleb  neid pesakaste puhastada aeg-ajalt. See kärbsenäpi pesakast on meil ka valmis,  aga temal on tarvis ka katus peale lüüa. Et Meelis, oled sa nüüd siis nii hea ka,  et sina siis kärbsenäpile katuse lüüa ja kare pool läheb sisse. Nüüd on meil need pesakastid peaaegu valmis,  aga nagu me rääkisime, oravale me seda head ronimise õrt ei jäta,  nii et me saeme sellega maha. Nii, nüüd oleme loku lauaga kõik kokku tulnud. Meie ring sai mõnusa kasemahla tehtud. Kas oli nõus meile head mahla andma? Mida teie saite valmis? No meie tegime kärbsenäpile pesakasti ja viisime  selle puu. See on nii mõnusalt pehmelt puu külge pandud. Ma arvan, et nüüd on aeg, et me peaksime kaskesid  ja saarepuid tänama selle eest, et nad nii mõnusalt meid  täna aidanud on. Ja selle jaoks on üks vahva laul, laulame koos  ja kõivukene tammekene vaher, valge puukene. Kõik. Valge puuke. Kõivukene tammeke kui meil tuure keena keeva Kõivukene. Kui tule Kõivu keene tamme keele manu, siis tulevad mahlaahtad. Kõivu ta kene manusiis tulevad majad. Kõivukene tammekene kõiv, siis hakkas kõnelema. Nii, ja kui mahl on mõnusalt paistnud, siis lähme tuppa sooja. Just, ja et me jagunesime niimoodi kaheks grupiks,  siis ma usun, on ühel teise käest palju küsida. Nüüd oleme soojas toas ja teeme päevas kokkuvõtte. Ja kuidas me teeme seda? Unipea lapsed on aastate jooksul harjunud tegema koos ühispilte,  näiteks siin seina peal on üks suur vana pilt,  kuhu nad on, üles on saanud kõik oma koerad  ja kassid ja sead ja majad ja nii et ma usun,  et ka tänase päeva lõpetuseks võiks koos teha ühe pildi sellest,  mis siis täna koos tehti. Ja teises laua otsas, mis me seal teeme? Jah, nagu meil täna terve päev oli, töö oli kahes kahes grupis,  siis need poisid, kes olid enne abistasakasti tegemisel,  et nemad joonistavad nüüd meil liikuvaid pilte. Lapsed, mida te täna teada saite, mida te enne ei teadnud? Mina sain näiteks teada seda, kuidas kasemahla võtta niimoodi,  et kasel valus ei ole. Muidu me oleme koolis kogu aeg võtnud, löönud toki kase  sisse ja ämbri alla pannud, aga täna ma nägin,  kuidas võtta kasest mahla niimoodi, et kask ise väga haiget  ei saa. Mina sain teada sellest, kuidas pesakast ehitatakse. Ja siin on tublidele õues õppijatele keelekastet  ja ihukasutus. Siin on komme jõhvika komme, mis on palju paremad  ja tervislikumad. Saatke see edasi. See suur hulk õunu Kõrvitsaseemneid neid on hästi mõnus krõbistada. Ja siis on igasuguseid porgandi ja astelpajumahlasid lisaks kasemahlale,  mida me täna saime. Ja siin on õpetaja Ehale ja õpetaja Lembitule. Niisugune ilus raamat tänuga mõnusa õuesõppe ees. Ka kõigile meie saate vaatajatele on meil küsimus. Mida saab kasepuust veel teha? Vastata saate nagu ikka, ETV koduleheküljel. Täname meie saatekülalist Rein Kuresood,  Unipüha algkooli õpetajaid Lembit ja Eha Jakobsoni õhinal  meiega koos õppinud toredaid unipiha, algkooli,  lapsi ja televaatajatele. Meie saadet on võimalik kommenteerida ETV koduleheküljel. Mina ütleksin, et kohtume nädala pärast täpselt samal ajal.
