Hei-hei käes on esmaspäev ning Nova alustab  selle nädala esimese saatega. Täna saates lähme vahvale kunsti näitusele. Vaatame, kuidas on läinud Madli ja Fredi vaimse tervise vitamiinikuur. Ja teine asi, mis mulle aitab lõõgastada,  on demain. Ja soovitame raamatut lugemiseks. Elisa käis Fotografiskas näitusel lemmikud. Kohe näete, milliste lemmikutega ta seal kohtus. Tere, täna tulin ma Fotografiskasse vaatama lemmikloomade näitust. Nagu see nimi ütleb, on tõesti kõik kohad lemmikloomi täis. Et ma näen, et siin on sellised vanemad fotod,  et kas nendega on mingi lugu ka? Ja nendega on tegelikult hästi eriline lugu,  sellepärast et kui me tänases päevas mõtleme,  et loomade pildistamine on, noh, see on nagu igaühe hobi,  võiks öelda, eks meil on, ma ei tea, sotsiaalmeedia on täis  ägedaid loomavideosid ja pilte siis see fotograaf teda võib  julgelt pidada esimeseks maailmakuulsaks kassi fotograafiks  või laiendame siis ütleme loomafotograafiks  ja mis on eriline selle juures on see, et need pildid  pärinevad seal kuskil teise maailmasõja lõpujärgsest ajast,  et kuskil 1945 ja peale seda ehk siis tol hetkel noh ei,  arvas, et võib-olla see oli kõige olulisem teema  ja mis ta veel teeb eriliseks, selle siis see konkreetne härra,  kes on siis see fotograaf, ta oli eelnevalt olnudki teises  maailmasõjas rindefotograaf. Nii et nagu pildistada sõjakoledusi ja siis otsustada,  et mind tegelikult köidab loomade pildistamine,  et see tundus mulle nagu väga eriline Ma olen kuulnud küll, et omanikud ja nende lemmikloomad  näevad päris samasugused välja, et kas see ongi siin pildil kujutatud. Ja sa tegelikult hammustasid täpselt lahti  ja Gerard Ketthingus, kes on selle nii-öelda fotoseeria autor,  oleks praegu väga rõõmus, sest tema nii-öelda soov oli teha  midagi nii-öelda keeleliselt universaalset  ehk siis midagi sellist, mis sa vaatad ja saad kohe aru. Ja tõepoolest öeldakse ju omanikud lähevad oma lemmikloomade  nägu või siis või lähevad siis lemmikloomade omanike nägu,  et see ongi hea küsimus, kas sul on mõni lemmikloom endale? Väga luu ka, no kas sa oled oma kassiga ühte nägu,  oled sa mõelnud nii? Nii jah, olen ausalt öeldes küll. Mõtlen no vot ja seda tegelikult täpselt see fotoseeria illustreeribki. See nüüd on tõeline selline fotograafia ja kuulus mees  ehk siis Elio Turvit keda ilmselt kõik suured  fotograafiahuvilised kindlasti tunnevad ja teavad,  ja tema kohta öeldakse hästi armsasti, et Elia Turvitile  meeldivad lapsed ja loomad kõlab nagu väga lihtsasti,  aga see on tegelikult tema piltidelt ka koheselt näha. Ja tal pidi olema selline minu jaoks natuke naljakas komme,  et kui ta jalutab mööda linna, tihti ta on kas Pariisis  või teistes suurlinnades, siis tal on kaasas oma jalutuskepp  ja selle küljes väidetavalt selline kell. Ja siis, kui ta märkab, et keegi jalutab oma koera,  siis tal on komme kas ise haukuda või siis seda kella tilistada,  mille peale siis tavaliselt need loomad tekitavad mingi noh,  ehmumis reaktsiooni ja seda reaktsiooni siis ta tihtipeale pildistabki. Minul muidugi tekkis küsimus, et kas see nüüd on väga  armastav suhtumine loomadesse, teised ehmatavad  ja kargavad nii-öelda tardunult püsti, aga tuleb tunnistada,  et pilt on seda olnud väärt. Siin tunduvad need pildid kuidagi kurvemad. Et kas midagi on siin juhtunud või midagi. Ja jällegi, sul on täitsa õigus, sest et see fotoseeria  tõesti on pigem kurb. Ja selles mõttes on see tore, et see näitus ei ole ju ainult sellest,  kuidas lemmikloomad on hästi nunnud ja kõik see pool,  et tegelikult ju loomadega käib kaasas alati  ka see. Me hoolitseme nende eest, nad sõltuvad mõnes mõttes  meist ja tihtipeale muidugi meie ka neist,  millest me võib-olla nii palju aru ei saa,  aga see lugu konkreetselt, see ilus pildiseeria räägib sellest,  kuidas Hispaanias kasutatakse sedalaadi tõugu koeri jahikoertena. Ja kahjuks on niimoodi, et iga hooaja lõpus peaaegu 100000  koera Sa mõtles, on ikka väga palju jäetakse maha  ja miks nad siis maha jäetakse, ei ole mitte see,  et hooaeg sai lihtsalt läbi, vaid tihtipeale on see see põhjus. Need koerad on kas jäänud natuke vanemaks  või nad ei ole enam nii kiired, ehk siis nad ei jõua oma  jahimeest justkui õige noh, õigesti abistada. Aga see muidugi ei õigusta kuidagi nende koerte mahajätmist  kahjuks niisiis jah, tõesti need 100000 koera peavad kas  lõpetama oma elu või nagu nendel koertel õnneks on õnnestunud,  siis on palju päästeorganisatsioone nagu loomapäästegrupid  ja organisatsioonid, kes siis aitavad neid koeri nad päästa  ad nad ära ja annavad siis uuesti nii-öelda adopteerimise,  et siis loomad saavad endale uued kodud ja loodetavasti  palju paremat kodud. Ma näen, et siin pildi peal on mingid arstid  ja koerad ja ma täpselt isegi ei saa aru,  mis selle mõte on. Et kas sellel on ka mingisugune huvitav lugu. Ja võib-olla isegi üks kõige huvitavamaid lugusid tegelikult  sellest sellest näitusest ja alguses alt öeldes,  kui ma alguses selle nii-öelda tekstiga tutvusin,  siis ma mõtlesin, et kas see nüüd on utoopia  ja selline fantaasia lugu, et keegi on selle välja mõelnud,  kuniks ma sain aru, et see on päris lugu  ja see lugu on siis selline. Lõuna-Koreas on olemas selline kliinik, kus sul on võimalik  enda lemmikloom kloonida. Ehk siis see tähendab seda, et kui sul näiteks on vai vana  ja haige koer ja sa tead, et ühel hetkel teda enam ei ole,  siis sul on võimalik teha temast identne koopia. Ja see on ühest küljest ma saan aru, et see võiks olla  suurepärane lohutus, kui sa hakkad oma loomast ilma jääma,  aga teistpidi on see ka ikkagi selline koht,  kus tekib väga suur eetiline küsimärk, et kas sellist asja  üldse peaks tegema. Aga see lugu on selles mõttes põnev, et see sai alguse sellest,  et Lõuna-Koreas oli üks väga hea ninaga politsei koer,  Quin kes aitas leida imekiiresti oma heale lõhnatajule tänu  üles kõik, keda oli vaja leida ja nii otsustati,  et seda nina ei saa nii-öelda nagu raisku lasta  ja siis otsustati teda kloonida. Lise sul oli kass, eks ju, kas sa tahaks,  et sinu kass oleks ka siin näitusel? Tahaks küll, no vot, sul on täitsa võimalik seda teha,  meil on selline tore sein nii-öelda kuulsuste sein,  kus siis on võimalik omaenda lemmikloomapilt saada ülesse  ja selleks ei peagi midagi keerulist tegema. Saadame eile lihtsalt kasutades meie hashtag i postitusena  pilt oma lemmikust, sa võid ka ise seal peal olla,  aga noh, lemmik võiks olla fookuses ja siis me saame  selle välja printida ja siia seinale üles panna  ja siis sa võid oma kassi kaasa võtta, kui ta tahab muidugi  välja tulla sinuga kodust ja tulla siia seda vaatama. Mõnda aega tagasi nägite meie saates lugu peaasi.ee vitamiinikuurist,  mida Fred ja madli läbima hakkasid. Kohe näeme, kuidas neil see läks. Kui ajad on keerulised ja me tunneme väga erinevaid tundeid,  tugevaid tundeid, siis on väga oluline, et pöörata just  tähelepanu enda vaimsele tervisele. Juba teist aastat teeme vaimse tervise vitamiinikuuri  ja meie siis peaasjade poolt. Anname nippe igal nädalal, kuidas oma vaimse tervisele  rohkem tähelepanu paremat tähelepanu pöörata? Nüüd me hakkame madliga tegema viienädalast kuuri läbi,  et kui see kuur on läbi, siis saame näha,  mis see meie eeluurimise peaasi võtab märtsikuus fookuses  viis vaimse tervise vitamiini, aga mis need vaimse tervise  viis vitamiini siis on, need on siis head suhted. Hea toitumine uni ja puhkus. Positiivsete emotsioonide enda ellu juurde toomine  ja liikumine. Aga sellel nädalal me räägime just suhtlemisest. Tere, selle tal vitamiini kuri teema olid head suhted. Hakkasin jälle oma sõpradega suhtlema, kellega viimane kord  sai suvel suheldud. Tahaksin öelda seda, et see vitamiinikuur sel nädalal pole  mulle midagi rasket ja see tegelikult tõi mind sõpradega  jälle natuke rohkem suhtlema. Selle nädala tervisekuri teema oli toitumine,  selle nädala ülesanneteks oli oma lähedaste inimestega koos  söömine ja teha kellegile mingi toidu näol kingitus,  kes võib end praegusel ajal üksinda tunda  ja vanadekodus mu vanaisast järgmine tuba on üks vanem proua. Kuna tal ei ole ühtegi nagu sugulastega,  siis me otsustasime, et võiks talle teha koogi ise  ja ma ütleks nii, et see nädal poolt ka mulle mingi midagi rasket,  seega jah. Tere. Käesoleva nädala teema oli uni ja puhkamine. Mina lugesin puhkeaegadel raamatut. Joonistasin või lihtsalt lugesin. Minul on olnud iga päev sel nädalal peale kooli tulen koju  ja lihtsalt viskan diivani peale pikali ja teine asi,  mis mul aitab lõõgastada, on tema asi, ta on minu lõõgastuskoer. See tervisekuur on mulle neist kõigist praegu kõige rohkem meeldinud,  kuna seal ma sain lihtsalt puhata. Selle nädala teema oli head suhted. Tuli kirja panna kolm head asja mida märkasid kas enda  sõprade või pereliikmete või klassikaaslaste juures. Seda teemat oli lõbus jälgida, sest sai meelde tuletada kõik  toredad asjad, mis päeva jooksul juhtusid. Tere, selle nädala tervisekuri teemaks oli liikumine  ja selle ülesandeks oli koristada prügi,  samal ajal kui sa kellegi sõbraga koos liigud. Mina käisin enda emaga suitsukoni korjamas. Pole varem midagi sellist teinud. Ma ütleks nii, et liikumisega on mul väga hästi välja tulnud koristamisega,  no ühel õhtul käis, oli sõpradega, siis koristasin. Terve see tervisekuur on mulle üsna lihtsalt välja arvatud  nüüd see viimane ülesanne, kus pidi prügi korjama. Ma soovitaksin kindlasti seda ka väga teistele,  kuna, mis oli väga lõbus läbi teha ja ma pakun,  et ma võimalik, et isegi jätkan sellega. Mul on au osaleda selles Kohe näete ühte raamatu soovitust tutvustada teile raamatut  nimega 35 kilo lootust. Tutvustan raamatut 35 kilo lootust. Raamat 35 kilo lootust andis teistmoodi lugemiselamuse. See oli nukker ja kaasahaarav. Raamatu peategelane on poiss nimega Greguaar. Greguar on 13 aastane ja õpib viiendas klassis. Ta on jäänud kaks korda istuma. Tal ei lähe koolis hästi, või noh, tal ei tule õppimine  üldse välja. Kui ta teeb kodutöid koos emaga, siis hakkab ema nutma. Kui ta teeb kodutöid koos isaga, siis hakkab ta ise nutma. Et vähem probleeme tekitada, jätate pooled kodused ülesanded  päevikusse kirjutamata, sellepärast visatakse ta koolist välja. Ometi on ka sellises täiesti lootusetuna näivas olukorras  olemas lahendus. Prantsuse keelest on raamatu tõlkinud Indrek kohv. Ma õppisin raamatust, et alati on kõigele olemas lahendus. See autor kirjutab minu meelest hästi kaasahaaravalt. Aitäh vaatamast ongi selle nädala esimene saade läbi. Kui tahate meid järele vaadata, siis seda saate teha  nii lastekraani kui ka Jupiteri lehel ning otsige meid üles  ka Instagramist, kus leiate meid noortesaade Nova nime alt. Näeme juba homme. Tšau.
