Logistikud jutt sellest, et Eesti ideedele võiks lubada
pikemaid kui 18 koma seitsme meetriseid autoronge,
on vähemalt 20 aastat vana.
Transpordiameti liikuvuse projektijuhi René Indrek Proosi
sõnul on ametis senised vastuargumendid toetunud teede
sildade kehvale seisukorrale. Et viimaste aastate jooksul on meie teede seisukord
paranenud ja on ka meie maja sees arvamus muutunud,
et suurtel trassidel oleks juba kindlasti täna võimalik
pikemate ja raskemate teostega liigelda,
nii et see oluliselt nii-öelda meie infrastruktuuri ei kahjustaks. Konkreetsemalt on jutt pisut enam kui 25 meetri pikkustest
auto rongidest.
Nende teele lubamise nimel on transpordiamet juba üksjagu
tööd ära teinud. Selleks kaardistasime trasse, kus transpordiameti hinnangul
pikemate raskemate veoste liiklemisel probleeme ei tekiks.
Kontrollisime nii teede, sildade, kandevõimet kui ka
piiranguid teede geomeetria osas. Sõelale jäid Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla
ja Tallinn-Narva aga ka osa Tallinna ringteest.
Nimelt veetakse just seda mööda suur hulk kaupa sadamatest
logistika keskusteni.
Neil terrassidel võiks Proosi sõnul käima panna pilootprojekti. Ja meie hinnangul võiksid siis pikemad raskemad veosed
teedele pääseda eriväelubadega ja siis kindlasti eriveoload
annaks meile nii-öelda kontrollmehhanismi
ja võimalusega vedude kohta täiendavat infot koguda. Roos rõhutab, et ohutuse kohta plaanivad nad põhjalikuma
analüüsi teha juba enne pilootprojekti algust,
osalt saab selleks abi välismaalt, nimelt on pikemad
autorongid vähemalt osadel teedel lubatud näiteks Soomes,
Rootsis, Saksamaal ja Taanis.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
liiklustalituse juht Margus Tähepõld rõhutab,
et kõige olulisem on ohutus. Kui see veok on oluliselt pikem, möödasõiduaeg pikeneb
ja seal ongi need ohud ja pluss meil täna need kaks pluss
üks maanteed, et kas seal kaherealine osa on piisav,
et jõuda nagu mööda mõistlikul hulgal autodel.
Et mis rivid sellest moodustavad ja mis tagajärjed sellel
jälle omakorda on, et, et need asjad tuleks nagu ennem
hinnata ära ei hakkaks nagu päris esmalt maanteel katsetama inimeludega. Transpordiameti usub, et pilootprojekti raames tuleks lisaks
autorongipikkusele kergitada ka lubatud massi.
Praegu võib autorong kaaluda kuni 44 tonni,
pilootprojektis kerkiks 60 tonnini, selleks aga tuleks muuta seadust.
Margus Tähepõld aga märgib, et kiiremini saaks
pilootprojektiga algust teha siis, kui autorongi lubatud
mass omaks jätta. Kui me räägime pikematest veokitest, selle piirangu
kehtestab määrus. Proos ütleb, et pelgalt autorongi pikendamisest jääks siiski väheks.
Nimelt on taolise 25 meetrise autorongi tühimass ligi 20
tonni ehk kaupa mahuks masinale napilt.
