No nii pisike ei ole Saaremaa vist ühelgi talvel olnud,  kui tänavu ei ole ja vett on palju, me ise hoiame  ka ikka keset saart, kardame, järsku vajume kusagile ära. See on naljaga pooleks, aga kui palju veed kõrgemad on praegu? No ei oska seda veeseisu öelda, aga mina mäletan,  ikka ei ole, niisugust aegu on väga harva,  kui nii palju vett on metsades käidud, jahtides igal pool  kraavi on vett täis ja tohutu palju ikka vett. No jahimehed väga tähelepanelikult jälgivad loodust,  mille poolest tänavune talv üldse veel erineb? No erineb selle poolest, et talv on praktiliselt taeva  jäänud kui nii-öelda talvehari on murtud,  lund on küll mas küll, aga see ei ütle veel,  et meil on täielik talv. Esimesed lumepäevad alles. Aga mis ilmavalgust, mis edaspidi teie arust? Ma ei oska Vadim, selline moodi mees olla,  aga ennustas n ikka pehmet talve, üldiselt. No sel nädalal oli nüüd jahimeestel ja loodushuvilistel väga  tublisti rehkendamist, sest möödunud nädalavahetusel toimus  meie vabariigis talviti jätate veelindude loendus,  kui palju on linde tänavu Saaremaa vetes  ja kas see talv on lindude talvitumisele oma jälje jätnud? Lindudele on talv äärmiselt soodne, 16. jaanuar oli kesk  loenduse päev kui arvud mõningad aruanded on veel tulemata,  kokku loeme siiski ikka nii palju, ühelgi talvel ei ole  olnud meil talitatud veel endul, kui käesoleval talvel. No sinika parteisagil siin paari 1000 ümber kõike äärmiselt palju,  kaks, 300, nii võib öelda siis laukesi auli mere peal,  no neid on raske loendada, sest meri on praktiliselt lahti  ja mis me binoklitega jälgime, see on siis see põhimine,  aga tohutu palju väikseid teisi linde, vesipappi  ja kõike. Ja talv siiski lindudel on äärmiselt soodne. Kuidas suhtuda niisugusesse asjasse praegu me viskasime siin  paar leivatükki, et nad ilusti ligemale pildi peale tuleksid. Kuidas suhtuda lindude intensiivsuse söötmisesse? No me oleme praegu siin, kuidas nimetatakse suuresilla Tori  jõe kaldal, see on meie põhimine, partide talvitu,  sini, kael, partide talvitumise koht üldse igal aastal  ja siin paar toit, toitumiskohta, kus me neid toidame,  need on olemas. Isikliku arvamuse on mul nii, et kui on ikka karmid talved,  siis nii, kui nagu öeldakse, lisasööta tuleks anda,  kuid suhtun ikka sellesse, et Taaniga looduse lind  ja ta peab ikka loodusest ise leidma omale. Me peame mõtlema ka ikka nende järglaste peale  ja ongi niimoodi, et näete, pardimammad on paksud  ja neil ei ole enam järglasi, kui me liiga palju neid üle toidame.
