See kõik on tingitud sellest, et Praegu kehtiva korra kohaselt toimub kõik väga pikka  perioodi ette. Näiteks me juba praegu töötame välja mudeleid,  mida me hakkame müüma alles 84.-ks aastaks. Samuti on see riidega lood. Tavaliselt on kord niiviisi, et me iga aasta algul see  toimub veebruarikuu sees, kutsume kokku kaubanduse  kellega koos siis arutame läbi, milliseid kangaid näiteks  84.-ks aastaks osta. Pahatihti on ka niiviisi, et meil ei ole nagu informatsiooni,  milliseid uusi kangaid toodetakse. Tavaliselt see valik toimub ikkagi meie oma proovi albumite  alusel siis tekstiiltorgi albumi alusel,  aga nii päris uusi riideproove me teame küll,  et mõni vabrik tekstiiliettevõte toodab uusi kangaid küll  aga meil ei ole nende kohta proove, me ei tea,  mis see artikkel endast kujutab, kas ta sobib üldse meie  kleidile peale panna või ei sobi. Vot sellest tingituna tulevadki niisugused probleemid  vastavalt nende väljavalikutele, siis me esitame oma  tellimuse endi ministeeriumile. Ja selle alusel muidugi esitatakse tellimus  siis juba. Edasi. No ja on ka niiviisi, et kuigi me seal oleme mõnda artiklit  väga tahtnud ega alati meil seda ei õnnestu saada  ja kui me juba laadale läheme, siis meil on teada kindlad hankijad,  kus kohas, kui missuguses koguses, missuguses artiklis  artiklite osas me neid kangaid siis osta saame. Kui me läheme laadale, siis muidugi juhtub niiviisi,  et näeme seal vahest palju ilusamaid kangaid,  kui meie oleme tellinud, tahame neid ka väga saada,  aga tihtipeale meil see ei õnnestu, kuna nende  ja need kogused juba ära jaotatud ja meil lihtsalt ei ole  võimalik juurde anda. Oleks muidugi ideaalne variant see, kui me läheme laadale  ja noh, et meil on eraldatud ettevõttest tekstiiliettevõttes  fond ja me saaksime nagu selle fondi piires  siis seal ise kangaid nagu artiklite lõikes valida. See muidugi vist niipea nagu elujõudu ei. Saa.
