Seisan siin Peipsi ääres meerapalu ühes väikeses lautris  ja meie tänaseks kangelaseks on selline kala nagu koha. Kohast on Eestis ikka lugu peetud, teda ei ole kaugeltki kõikjal,  teda on Võrtsjärves, teda siin Peipsi järves,  teda Väinameres eriti rohkelt Pärnu lahes. Veel aastas püütakse maailmas koha kokku umbes 20000 tonni  ja Eestis 700 kuni 800 tonni. Koha ongi meie tänase saate kangelane ja koos temaga on  nendeks veel Janek ja Uno Mertsina. Janek on kutseline kalur ja tema isa on ka kõva kalamees. Kaheksa klassi sai ära lõpetatud, tol ajal oli kaheksa klassi,  siis võttis paps juba mind niiviisi tihedamini ühes ja,  ja siis tuli see vene kroonu ja aga siis kuidagi kukkus  nii välja, et paps meelitas siia ära ja nii ma siia jäin. No 70.-st aastast. Janekil tuleb ka juba staa üle 20 küll. Aga ega sa järgi ei jõua. Põhitöö on nüüd ikkagi seal, Räpina kandis pa sit palkmaja ehitus,  hommiku varem üles, siis käid järvel ära,  jõuad lõunaks tagasi umbes padavai kohe sinna tööle. Ja, ja siis nii ta ongi ja vahepeal vastupidi,  õhtune aeg. Siis paned pimedani välja. Kõige hullem oli jah siis sinna on 15 aastat või,  või rohkem vast või? No ühesõnaga, kui alustasin ja vaatame, et tuleb niisugune  tohutu sinine lahmakas, järsku jäi tuul vait  ja siis tekkis vesipükse Tornado põhimõtteliselt see oli  kuskil 300 meetri kaugusel ja tuli meie suunas ja,  ja kaugelt on tunda, kui ta õhurõhk muutub,  et raske hingata ja, ja siis oli küll niisugune tunne,  et ei tea, mis nüüd saab. Ja siis, kui järsku lõi, siis lõi selle tormi lahti  ja hakkas möll pihta ja siis too asi kadus  ka nagu ära, aga oli ilusti näha, kui vesi läks kõik üles pilvedesse. Vaatepilt oli ilus, aga kogu kogemus oli nagu hirmus. Meeldib see, et tuled näiteks mõrra juurde  siis ju on nagu lotomäng, et palju seal sees on  või mis seal sees on ja üles tõstad ja siis see ongi nagu  see kogemus, et nagu õngitse jälgi, et kala otsib kala  ja kui hakkab võtma, siis ongi see adrenaniil siuke. Tänane kalasaak on suht suht kesine, mille pärast kehva on  maatuuled puhuvad. Viivad selle viimasegi kala minema. Põhimass ei ole veel kohale jõudnud, ei tea,  kas näeb pikka sügistoega kala, tunneb ränne,  jääb hilisema aja peale ja val. Tavaliselt eelmine aasta sel ajal oli kohal juba,  aga siin ja mõni aasta hilineb, mõni aasta tuleb parem jälle. Kuda neil tuju ja süsteem töötab? See on nagu naljaga öeldud, aga unes kui vahel ikka metsa  näed metsa tegemist palke või midagi siukest,  siis tasub juba mõelda, et saak on päris hea juba ette tulemas. Et noh, nii ta on, aga. Palju kordi on ikka paika pidanud see asi. Vähemalt mul. Ideaal oligi niiviisi, et poisi hakkavad kala püüdma  ja ma hakkan kalda pealt vaatama, aga aga  siis oli teise ajast lihtsalt siin kaldas oli nagu kala  ja siis elatasid ära. Ma juba seda juttu isegi juba eelmise aasta kaalusime,  et teeme äkki lõpu. No kaeme, hea küll. Saime selle aasta lõpuni. Nüüd on jälle aasta läbi, aga noh Selle aasta pean vastu, midagi pauku ei tule,  selle aasta ikka peab vastu. Siin on nüüd latikal neli. Raskusastet väga väike, latikas väike, latikas keskmine  ja siis suur. Et need tuleb nagu ära sorteerida, niiviisi. Mõnel on 50 grammi vahet, siis silmaga väga ei erista,  siis pead ikka üle laskma. Lõpptulemus oli täitsa normaalne, seal ilma suhtes ei olnud viga. Algul oli väga nigelaga, aga teine liin toetas. No nüüd poiss sordib ära ja siis kohe käru peale  ja siis läheb osaühistu lätikasse. 100 protsenti. See kala läheb müüki seal, jah. Tere, jõudu, jõudu annaks kätt, näe, saabki,  eks ole, tervist ja kanda missugune jah,  oleme rahul. Ja sellised kohad ja ma võtan neist kõige väiksema,  tohib vaatamiseks. Ma vaata, vaata selline kala. Ilus kala. Peipsi koha ta erineb natukene ju muust kohast  ja ja Pärnu koha on saledam, tal on ju siinkandis teine nimi  ka üldlevinud sudak, sudak ja väiksem on,  muidugi on arestant. Ja ja vautseriks ka kutsutakse veel huvitav  ja arestant on tal tulnud kunagi vene ajast kunagi ammusest ajast,  et keegi pisteti pakri tolle püüdmise eest. No ta on alt mõõdu. Siis aresti sai ja, aga tal on ju praegu  ka alammõõt, mõõduline on ta 46 saba otsani 40 on  siis ta. Liha otsa. Proovime neist midagi teha, aga proovime. Läheme, paneme käed tööle, teeme midagi maitsvat. Oleme jõudnud puhastamislauani ja proovime  siis selle asjaga kuidagi hakkama saada. Mul on selline riiv. Sul on, mul on sellised, ega neid riime võib olla  erisuguseid pudelikorkidest ja nii edasi. Hästi töötab nii, mina võtan selle selle,  kui tohib ta omale sealt ka siis ma võtan selle. Nii, aga nüüd üks asi, mida mina alati teen,  ma ei tea, kas sina teed, et kohal on need oga ohtlikud,  jube ohtlikud ja sellepärast ma soovitan vähemasti nendele,  kes ei ole profi Need lihtsalt ära lõigata,  sest verised sõrmed on väga tavaline asi nende uimede puhul. Need on nõelteravad tugevad. Siin on ka see esimene Väga teravad ja nii mis on järgmine etapp on soomus maha? Kas sina võtad ikka saba? Ja teisiti, mina lähen poolt ikka. No vaatame. Oh, kus lendab. Kui kala kuivab ära, siis soomus tuleb väga halvasti lahti  ja kui juhul ongi soomus ära kuivanud, siis soovitaks panna natukeseks. Aga meil ei ole ära kuivanud. Värske värk, meie saame muutusi, soomuseid laiali pilduda. Türgis tegemisega on ju see asi, et no näete,  kuidas neid vahepeal lendab. Aga siis võtke kilekott. Kuhu kala ja käed sisse mahuvad, ise ei pea mahtuma. Ja siis võib kilekotis seda asja niimoodi pool kinnisel teha,  siis, siis on soomused hiljem kõik seal kohal. Aga läheme selle kalaga edasi, siis niimoodi. Tal on nii kõva luu, ma ei saanud hästi,  siit rinnaimede vahelt läbi, kogun ja et  mis sina teed nüüd, kas siin fileed vaja või,  või, või? Ma võtan ka soolika välja ja püüan  selle selgroog selgroo ka välja võtta. Poolfilee jah, ja mina fileed ei tee, sest ma tahan  selle kala valmistada tervena tervena, aga sisemusi ma ei  taha temasse alles jätta, et kui tervikuna teha kala,  siis tal on veel selline asi siin kõhukoopas selgroo juures  nagu ujupõis. Ja no vahel jäetakse see alles niimoodi küpsetamistel tegemistel,  aga küpsetatult on ta selline tihke kui nagu kuivatuspaber  selline suus ja teda ei anna õieti hammustada  ega midagi. Nagu nätsukumm, et vaat sellepärast see põis on parem  reeglina välja võtta. Minu kala hakkab saama enam-vähem puhtaks. Nii. Kaelakohad on tal ka hästi kõvad. On, on. Nojah, sa, sa, sa võtad ju pea ära,  võtan, mina tahan alles jätta. Ma kuulsin, teil pidi õue peal olema üks väga eripärane,  üldse mitte moodne suitsuahi. Seda tahaks nagu ka näha. No aga see võimalus on. Ja isa tuleb, näitab seda ahju, tema on professionaal suitsetaja,  temal on omad nipid, trikid. Tema mõistab seda asja, selge, tema on selle asja nii-öelda isand,  tema tema valdus. Tere no tervis, tervist, eks ole, tulin vaatama sinu suurt suitsuahju,  siin on see väga vana ahi juba 30 aastat  ja selle kohta ikka kõrge. Kivist tehtud ja kas tal on keris ka sees,  sul keris sees? No ta on üsna suur, ma vaatan, need raamid on sul siin  kõrval ja ei, ta on piisavalt suur, nii et  ka kaks raami käib sisse. Ja palju kala mahub, oleneb kaladest, aga kui näiteks  latikad seal kilo pooleteiselised, siis teisi peale läheb  kuskil kuus tükki ja no seal on kaks varianti,  kui tahad lauluraamatu viisi, lõika seljast lõhki  või siit niiviisi vähe, siis läheb loomulikult vähe,  ruumi jääb vähemaks. Millise puuga sa kütad, algul teen kasega alla kuivaga viisi  ja siis lasen nagu ahju soojast ja siis panen jumala toorest  leppa toores, kuiva lepaga tükib nagu mustaks võtma. Algul mustaks jah, aga et kui ta nii toores on,  siis ta annab seda suitsu ja, ja niiskust ja,  ja siis muutub värv täitsa. Kas sul toorlepaga kala plögaks ei lähe? Ei taha, ei lähe, ei lähe. Mina olen kogu aeg ja, ja kõigile rääkinud,  ärge te toore puuga pärast ei. Aga kunst on see, et algul peab ahju ikka soojast lööma. Kui sa hakka külma ahju topid, siis võtab  selle pigi ja kvaliteet alla, arvestuse tuleb  ja siin on sul midagi tehtud. Täna siin ja mõned mõned ahvenad ja. Ma ei tea, kas sa mulle ka julged pakkuda ära seda suurt anna,  ma aina väike proovi väiksema see. No ega see nüüd nii väike ega. No näed, ristimuster on ilusti. Proovime aga proovi jah, ega see sool ka nii,  et. Ta Sa hoiad sool. Vees paljud räägivad, teevad kuiva soolaga,  aga mul on juba nagu traditsiooniks saanud soolveega  ja on ikka ilus, ei ole pärit, aga ajab asja ära. Siis ei ole. Ma ei taha väga rääkida, aga ahvena ei ole ju täna üldse  meie saate kange ja jah, aga see mööda minnes koha,  aga suitsu ei suitsutanud koha? Ausalt öelda ei mäletagi, kuna jah, mulle meeldib leemes  niiviisi ja, ja. Koha jälle piimakastmes, niisiis. Vihmasadu ajas meid siia võrgukuuri alla hoopiski. Toitu tegema, et mida sina siis nüüd hakkad edasi? Sul on kohati, need on juba, need on sooldunud juba,  jah, ja, ja siis ma üritan teha prae koha piimakastmes,  nagu kastan, tükid jahu sisse ja siis pane praepannile,  et see on see esimene ioon, esimene etapp. Selge hakka seda tegema, ma teen ka esimese etapi ära  ja sina tegema hakkad. Minul on plaanis teha kala Poola kastmes  ja ma võtsin koha jaoks vastu kaasa sellise poti aurutuspoti,  millel käib rest sees. Aga Ma ei pane siia ainult vett. Ma panen siia ka veel selliseid maitsevärke,  kõige põhja. Need auruga tulevad, annavad omad aroomid  ja maitsed juurde. Mitu ühes. Ja ja panen siia sibulat natukene ja porrut  ja loorberit ja pipart ja, ja siis panen vett ja,  ja siis panen koha ja koha on mul ka ära puhastatud,  ta on, sai siin soolduda vahepeal. Mul läks ka pann juba särisema. Sul hakkas pann särisema, no nii see, see on kena heli. Vihmasabinat ja pannisärgi ei saagi aru,  kas vihma või mis siin on, kuidas su sise? Kuidas sulle vihm meeldib, kuidas? Ei ole vihma vastu midagi ei ole, ei ole. Järve peal on see asi, et vihma karta ei tohi. Kui on mõrapüük, siis mõrapüügil. Vihm on halb tegur, ta tekitab ikkagi siukest hertsi,  tekitab, mis peletab nagu madalama pealt  selle kala kaugemale, jah. Et kui on vihmane viimane suvi siis on ka kehva. Vahepeal ma olen siia selle põhja nagu teinud,  panen siia selle reesti. Nüüd, eks ole, siis. Panen kala ka, see ma võtsin liiga väikse poti kaasa,  ma pidin saba ära lõikama ja veel jupi jupi ka,  aga peal põhimõtteliselt on nagu mõõdetud,  jäi jupikene, paneme sellega, ma ei raatsi seda,  seda kindlasti mitte ja nüüd valan siia põhja vett veel väheke,  et ja, ja, ja panen nüüd tulele ja hästi vaikselt,  niimoodi. Peab see asi auruma hakkama. Vot nii. No isa on sul ka olnud ikka aastaid ja aastaid kalamehe  ja värki pidanud, kas ta oli kutseline ka ja,  ja ikka ikka vanaisa vanavanaisa, vanaisa,  no ütleme, neljas põlv olema vanaemaanaema. Vanaema oli kalamehe vanaema, oli ka kala. Niiviisi jah, need asjad, et oligi nagu selline siitpoolt  see suguvõsa käik siis kalapüügiga nagu see ja. See piimakastmes prae koha, kus see retsept on võetud,  see on juba aegadest tulnud juba vanaema ja,  ja põlvest põlv on nagu seda asja nii-öelda toimetatud. Vanematelt vanematelt nud ja pereretsept. See piim annab nagu talle sisulise jälle sellise teise  omapärase maitse siis seda kui koha või kahven näiteks kui  teda praadida ja siis ta tundub niiukse magusa liha na. Mina sellises piimakastmes ei ole ausalt öeldes saanud  ja ma ei tea, äkki pakute mulle ka, kui valmis ikka ikka. Ma pakun siis oma seda kaupkauba vastu Poola kastmes värki,  eks ole? Kui ta siin nüüd ilusti juba pehme, miks on läinud  ja me ta sealt välja võtame, siis me paneme talle peale kastme. Selle kastme põhikomponent on või. Ja et ma panen siia kohe kohe tublisti võib,  või ka ikka toitu rannalt ära ei riku, see on vana õde ei riku. On asju, millega saab rikkuda. Või nende hulka ei kuulu ja selle ma panen nüüd juba sooja siia,  las vaikselt see, või hakkab seal sulama. Ja samal ajal. Munad selle kastme sisse käib rivitud muna,  ega siin versioone on, palju, tehakse ka näiteks riivsaia  pannakse hoopis selle või sisse ja puha ja mina panen sinna  muna ja siis panen veel tilli ja siis panen veel maitseks  natuke sidrunimahla ja soola, suhkur ja,  ja niimoodi ta kokku keerangi. Mina keeran nüüd siin viimase tüki ümber. Ja valan siis piima peale? Piima sees käivad veel ja. Las ta podiseb siin, siin on see jahu komponent  ka sees, siis piima, jahu oli eksole praetuna kalade küljes  juba ka. Piimaga on nüüd nii, et õigel hetkel ära võtma,  muidu ta aurustub siin ära. Ja nüüd valame ta siia. Valame ta siia siis juba ära. Kui sul pere koos on, palju sul lapsi on? Üks üks poeg. Aga naine ka ja isa ka ja mitu pannitäit sa pead tegema,  siis? Ikka kolm ikka. Ei söö korraga ära pärast, eks ka ikka. No täna on vähemasti üks suu teil veel juures lauas. Eks see oleks Või nagu enam-vähem ära sulanud selle või sisse läheb nüüd muna. See on see Poola kastme värk. Ja siis paneme Tiili, ma panen natuke hiljem,  ma panen ta veel. Et ta nüüd veel korra mul kuumaks läheks,  kõik see. Ja võta, võta seda, seda. Seda meil jätkub. Vana su poeg on 11 kalale tuleb kaasa, vahel. Kuidas ta ennast vee peal tunneb? Küsib koju või? Ei, ei algul. Kõige algul oli väiksed kartused sees, aga sellega harjub lõpuks. Kõige tähtsam, et merehaigust ei ole nii,  mina vaatan. Kui kaugel ja kuidas on lood siis selle koha endaga siin ta  on väga seda nägu, et on valmis. Siukene on see koha Ja see on nüüd see Poolakast. Millega ma selle kala üleval on, niimoodi? Lõhna head ja. Niimoodi vett ei tule ainult taevast enam. Aga me saame nagu ühele poole ja ja. Varsti võime mekkima hakata. Söögipalve asemel loen ühe luuletuse, mis sobib tänasesse päeva,  selle on kirjutanud Henno Käo, see on limerik. Kord kalal, see oli vist koha. Oli tuju nii pagana paha, pisut merevett,  jõi, viimaks sabaga, lõi, otsis mõrvast siis parema koha. Ja mõrrast jõudis ta nüüd siia meile ja. Küllaltki pikk teekond Pia ei olegi. Sööte te tihti kala kodus? Mitte iga päev, aga iga nädal siis ei söö. Aga, aga, aga kas saab vahel villand ka vahel ei saa küll  eriti kevadel, siis on nagu see valik suurem  ja kõik. Aga mis on lemmikkala? Värske kala vä? No aga hakkame pihta, siis ma väga midagi,  kui vaid tõstad, siis hakkad sealtpoolt pihta,  siis ma proovin seda. Hoiatama, et see on uus. Olge, süües ette. Ja kala on üks selline. Mida ei saa väga niimoodi ahmides süüa igaks juhuks,  luud on ohuks, luud on ja, ja tahad või ei taha,  sa pead aega võtma ja vaikselt nautima. Sööb söögi ja väga palju tühja kõhuga, väga ei tohi  ka väga. Väga maitsev. Siin peab poole suuga sööma, et teise poolega kiita. Tõesti, jah, see või, ja kõik annab niisuguse erilise maitse. Nüüd muidugi omavahel. Poola kaste ja piimakaste segunevad ja tekib uus süntees  ja täielik maitseelamus, uutmoodi, nii. Ja süüa. Nii. Ja ja näitas vahepeal uhaa sekka ja ja eriti luts panniga  praeahjus jälle hoopis midagi muud nagu leeme,  seest on ka jaga tehtud ja vesi peale maksa. Selle peal käib kaklus ju, kas oled? Aitäh kui lapsed kõik kiidavad seda, nii et seda võib  kindlasti uskuda, et kala järvest otsa ei saa,  niikaua, kui maa peal inimesi liigub, nii palju on järves  kala ka. Oleks aga? Muutub ka kalad vad peavad vastu nad kala grupeerivad ümber,  kui midagi seal otsivad, vaatavad, mis nägu me oleme  selle järgi. Aga mis peab veel mainima, kava lus on meil suur Meil  või kalade. Algul, kui hakati kalamees, siis ma mõtlesin ikka,  ma olen kaladest 10 korda targem ja nüüd pean valjuhäälega ütlema,  et ei saa sinnapoole. Tegelikult selle pika aja jooksul peab tunnistama. Meil siin veel juttu jätkub, aga ja aga meie saatesari  jõudis viimase saateni ja viimase otsani. Aga kalad ei ole järvedest ega meredest kadunud  ja loodetavasti ka kalamehed ei kao ära. Nii et. Minge kõik kalale.
