Eesti jahimeeste selts on juba paar aastat läbi viinud projekti,
millega varustab Valgust tõke reflektoritega maanteelõike,
et peletada eemale metsloomi.
Projekt on olnud edukas reflektoritega, maanteelõikudel
toimub umbes 2,5 korda vähem õnnetusi kui reflektorite Ta lõikudel.
Siiski on tegemist pilootprojektiga.
Igale poole reflektorid ei jagu.
Eesti Jahimeeste Seltsi liikme ja ulukit eelprojektijuhi
Urmas Salmu sõnul hukkub Eesti maanteedel iga päev umbkaudu
14 metskitse nii nädalas umbes kolm traja kolm metssiga. Kõige rohkem juhtub metsloomadega õnnetusi suurimatel
maanteedel alati pea Salmu sõnul olemas,
selleks aga metsavaheline tee. Kuigi metsa siin ja seal on maha võetud ka maanteede ääres,
soovitan kindlasti neid jälgida, eriti kus on täna Traie
lankidega maantee ääres.
Raielank on näiteks põtradele niisugune toidulava,
sest külmal ajal on haab tõsiselt hea maiuspala seal nagu
kompvek peaagu põdrale.
Ja, ja tahes-tahtmata nad üritavad ka seal maanteed ületada,
nii et tähelepanu autojuhtidel peaks olema mitte ainult
maanteel ja mitte ainult oma telefonil vaid kindlasti ka sellel,
mis tegelikus ümberkaudu toimub. Mis saab aga siis, kui kokkupõrge on liikleja
ja uluki vahel toimunud, kui inimkannatanuid pole,
peaks sellest ametlikult teada andma riigi infotelefonile
üks-kaks neli seitse, siin on üks, aga kui häirekeskuse
number on positsioneeritav, siis riigi info telefon
positsioneeritav ei ole.
See tähendab, et kui kokkupõrge on toimunud hämaras
või pimedas näiteks metsavahelisel teel ja liiklejal pole aimu,
kus ta täpselt asub siis jahimehel võib sündmuspaika
jõudmiseks kuluda kaua aega. Nüüd soovibki jahimeeste selts, et ka riigi
infotelefoninumbrile helistajad oleksid vajadusel positsioneeritavad. Oleme ausad küsimust taandubki positsioneerimisele.
Kui nüüd teha kõne üks üks kaks numbrile,
siis sealne operaator kuulates ära selle teema sisu,
suunab inimese edasi üks, kaks, neli, seitse numbrile.
See tähendab, et siis ta saab oma jutu küll uuesti rääkida,
aga ta selleks hetkeks on juba positsioneeritud
ja teatakse tema asukohta.
Nii et mina soovitaks tänase seisuga, see on nüüd võib-olla
küll natukene üle pingutatud, et mina soovitaks teil
helistada numbrile üks, üks kaks ja rääkida seal oma lugu
ära ja las nad suunavad edasi. Jahimeeste seltsi liige Salmu ei ole ka rahul sellega,
et kui liiklusmärgile otsa sõites peab sellest teatama,
siis metsloomale otsa sõites sellist kohustust tegelikult Te
ei ole. Soomes ja Rootsis on liiklejatel kombeks anda
metsloomaga toimunud liiklusõnnetusest teada märkida
metsloomaga toimunud õnnetuse koht ja seejärel,
kui soov on edasi sõita sal mu sooviks, et ka Eestis selline
praktika üle võetaks. Soovitus täna võiks olla selline, et kui selline koht
kusagil on, kus sõidetakse metskitsele otsa näiteks ja,
ja teatatakse nüüd vastavalt siis kas üks,
üks, kaks, üks, kaks, neli, seitse, siis võiks markeerida ära,
et ma jätsin selle koha peale kilekotipuuoksa külge,
noh näiteks siis oleks kindlasti suureks abiks jahimeestele täna.
