Endal on hirmus kahju mesilast. Aga noh, loom on loom ja Karude mainet rikuvad üksikud nuhtlus isendid. Oi-oi-oi, siin on tõesti käinud kõva tuuseldamine selgelt  hästi hiljuti murtud, eks ole, täiskasvanud lammas. Ida-Virumaa tuhamägedes on peidus tohutu potentsiaal. Siin me tuhamäel toimub, puurimine annab  ehk lootust, et need tuhamäed hakkavad. Lõpuks vähenema. Viimastel aastatel on räägitud meie aasta looma karu arvukusest. See on jõudnud 1000 isendini. Karusid kohatakse rohkem, nendega seotud kahjud on kasvanud  ning leidub arvamusi, et mesikäppasid võiks vähem olla. Oleme läbi kahe aasta jälginud Eesti karude tegemisi,  kelle teed on ristunud inimeste majapidamistega. Uurime ekspertidelt, kes on probleemkarud  ja kas suurem karude küttimine on ainus lahendus. Olen Järvamaal on maikuu lõpp ja siin on ühe tau juures neli  mesitaru ümber lükatud õigemini laiali pekstud mesi koos  kärgedega on välja võetud ja siin on nagu näha  ka hukkunuid. Aga näiteks siin selle raami selle karkassi peal on mõned  mesilased ka alles. Ja ilmselt nad on üsna löödud, et nende kodu enam pole. Tulime kasvuhooned püsti panema, siiasamas  ja siis vaatasid, isa õigemini ütles, et  mis juhtunud on korpused ümber. Ja siis tulin vaatama, siis oli ikka ehmatus,  oli päris suur. Aimasite siis seda, et kes selle töö taga võib olla. Esma mulje oli, et kuna ma kärgesid ei leidnud üks üks kärg  oli ainult seal kundamendi vahel, siis ma arvasin,  et kahejalgse loomaga on tegu lihtsalt, et on jäetud mulje,  et korpused on laiali loobitud. Aga siis pärastpoole vaatasin metsa all hakkasid paistma  kärjed ja siis juba aimasin, et tegemist on neljajalgse  sõbraga hoopiski. Ja siiasamma talu kõrvale metsa alla ongi karu vedanud  mesilaste kärjed ja lõhkunud siis neid mesipuu raame. Ilmselt tal on väga mõnus söömaaeg olnud. Mesilased on äärmiselt pahased ta peale,  et nende kodu on lõhkunud. Aga nii on, eks siis see toit oli karule väga vajalik. Mis tunded siis tegelikult ühte mesiniku pärast sellist  laastamistööd valdavad, olete te pahane selle metsaoti peale  või tegelikult püüate teda ka mõista? No mis mul siin pahane olla on, et? Endal on hirmus kahju mesilastest, aga loom on loom  ja eks me, mina pean midagi ette võtma, et tema siia sisse  ei pääseks. Kuidas hoida oma mesilastarusid võimalike karu rüüstete eest? Igasuguseid hirmutid kasutatakse küll, küll on paugutid,  pannakse küll, pannakse valgussignalatsioone anduritega signaale,  aga noh, ikkagi üldjuhul tundub, et kõige tõhusam on ikkagi  elekter kus ehitada üks korralik Nii-öelda kisketõrje aed seal nelja-viie elektri karjuse raadiga,  üldiselt need peavad muidugi siin pere õuedes on nendega häda,  kui on lapsed, noh siia ei taha seda elektri karjustus edasi panna,  et lapsed sisse ei lähe, et noh, eks siin oma oma probleemid  sellega on, aga, aga kõige kindlam vahend on ikka see Me oleme jõudnud Harjumaale muuksisse, kus karu  või mitmuses karud on käinud lambaid murdmas. Siin on sattunud kokku tegelikult üks väga loodusesõbralik  ja ja selline traditsiooniline majandamise ja,  ja lambakasvatuse eluviis mitmes lähipiirkonnas asuvas talus. Ja paraku on nüüd siin siin lähikonnas tõenäoliselt  ka sündinud ja tegutsev ja elav kar karu perekond,  ehk siis ema paari pojaga on saanud signaali,  et see on normaalne, kui nad käivad aeg-ajalt siin karjamaal  matti võtmas, kui palju siis praegusel hetkel neid murtud  lambaid on olnud kokku? No praegu me teame selle kõige värskema leiuga,  et tõenäoliselt vähemalt 19 on, siin on siin kuu poolteist  jooksul karu kirja läinud. Oi, oi oi, siin on tõesti käinud. Kõva tuuseldamine ja no mitte tuuseldamine  või jah, et siin on üks söömas käidud selgelt,  hästi hiljuti murtud, eks ole, täiskasvanud lammas  ja ja, ja me näeme ka veel muidugi seda,  et see murdmise koht on seal natukene eemal. Ta on seda siin vedanud ja tal ei ole võib-olla sobinud see  aia lähedus seal või, või mis seal ei ole sobinud,  ta on selle korjuse siiapoole ära sikutanud ja. Paistab, et me oleme leidnud ka selle koha,  kust kaudu karud tulid. Nimelt on aed siin just lükatud väljapoolt sissepoole  ja me näeme ka siin ju seda seda tusasust  ja seda, seda seda kraabitud. Kraabitud, või hammustatud jah, et kui see tüki ostja aed ei  ole järgi andnud, et siis siis on siin ikka mitut moodi seda  pahameelt ja oma jõudu nagu üles näidatud. Jah. Aga ütle Tõnu, kuidas siis peaks tegelikult üks karukindel  aed välja nägema, sest no tõesti, see aed,  karu ei pea ju. Loomulikult see aed, karu ei pea aga selle aia parendamisel  ja mis soovitusi me ikka alati nendele kahju saajatele kanname,  siin on tegelikult suhteliselt lihtsad asjad siia väljapoole  panna kaks, kaks elektriliini ja võimalikult,  kui, kui see konflikt ja selline tüli tekib,  selle peaks üritama lahendada või seda nii-öelda,  seda omandi omandi suhet ja, ja seda peaks võimalikult ruttu  juba teatama, sellepärast kui eks me teame nüüd jällegi väga  inimesekeskselt seletades, eks me peame inimühiskonnas samamoodi,  et kui juba halvad kommed, kombed kipuvad krooniliseks  minema või niimoodi korduma siis see ümberkasvatamise töö on  palju raskem ja eks see metslooma puhul on täpselt samamoodi. Niisiis võivad karud tekitada meelehärmi kariloomade  murdmisega aga ka näiteks silorullide lõhkumisega. Siiski on koduloomade murdmine pigem juhuslik  ja aastati väga k ahelda v. Mis puutub mesitarude rüüstamisse, siis näitab veidi enam  kui 10 aasta statistika rüüstatud mesi, tarude  ja kahju kannatanud mesinike arvu kasvu. Lõhutud tarude number küündis möödunud aastal rekordiliselt  pea 900-ni. Oluline on ka rõhutada, et Eestis on praegu registreeritud  pea neli korda rohkem mesitarusid kui 10 aastat tagasi. Me oleme nüüd Palmse mõisavahetus läheduses,  siin on väike asula maju ümberringi ja ka õunapuuaed  ja sina ütled, et karud käivad siin? Jah, siin on nüüd karud olnud tegelikult aastaid juba  ja ka samamoodi see sügise ja no ütleme ikka niikaua,  kui õunad juba puus on nüüd küpsed õunad,  et vastavalt sellele noh, kuna on suur aed ka,  et siis on siin neid mitmeid sorte ja siis nad on pikemalt  käinud üks kuu aega kindlasti. Kui karu otseselt kohe ei näe, siis mis reedab,  et karu on käinud õunapuuaias on üks klassika karuhunnik aga  näita siis mõni ette, muidu ma ei suuda ennast veenda. Et vaatame siin puude all, et kus siit voh,  siin on juba kohe õunapüree on siin. Niisugune saamatu õuna õunapress, et karu sööb hea meelega  need õunad sisse endale nüüd just seesama enne taliuinakut,  ta peab endale ikkagi korralikult üles nuumama ja,  ja aga see õun on, maitseb talle. Aga eks ta inimesi on samamoodi, et kõik päris ära ei seedi,  kõik päris siis jääb sellist. Ja siin on ikkagi ütleme niisugune ikkagi suht värske,  ma. Pakun välja, et niisugune paaripäevane. Viimastel aastatel ja nii ka sellel aastal karuaastal on  tulnud siit-sealt teateid, inimesed on sattunud peale karudele,  küll on filmitud isegi Tartus linna vahel toimetavat karu. Kas see tähendab siis tõesti seda, et karusid on ühel hetkel  nii palju, et nad ei mahu ära? Küsimus selline, et kuhu nad ei mahu ära,  et meie maastikule nad mahuvad väga ilusti ära,  et selles ei ole küsimus see, et, et inimesed neid märkama  on hakanud. Eks see ole ikkagi otseselt selle tagajärg,  et neid ongi iga aastaga veidi rohkem saanud,  et mingist hetkest nüüd hakkab märgata olema. Kas see, et nüüd inimesed kohtuvad karudega rohkem,  on piisav põhjendus selleks, et karusid oluliselt rohkem küttida? See on natukene keerulisem küsimus või mitte keerulisem,  vaid selline ikkagi põhjalikuma läbiarutamist vajav küsimus. See, et see piir kätte Eestis jõuab, et ühel päeval ikkagi  me peame tõsiselt hakkama arutama, et kas on juba parasjagu  neid loomi meil metsas ja see tuhatkond tundub olema sellise  piiri piiri peal, et need asjad juba jutuks tulevad. Et looduse poole pealt see, mis meil kogu aeg jutuks on,  tõenäoliselt neid võiks, võib olla 100 200,  veel rohkemgi olla. Aga teiselt poolt tuleb just seesama piir vastu  või tuleb meil jutuks vähemalt, et see, et kui palju me  oleme valmis siis neid enda vahetus läheduses taluma? Kas pole ju ka nii, et karude rohkus iseenesest näitab  ka meie looduse rikkust ja on hoopis tükkis hea? Igal juhul, see on ju puhas ökoloogia õpiku lugu et tipp kiskja,  kui tema arvukus on kõrge, kui tippkiske arvukus vähe  sellest ka iga-aastaselt suureneb, siis see näitab ikkagi,  et kogu see allpool olev toiduahel on väga heas seisus. Et need on just sellised asjad, mille üle tuleb,  tuleks uhkust tunda. Mis ohte võib ette tulla kui karude sellist asurkonda  populatsiooni hakata lihtsalt vähendama,  et küttides lihtsalt neid loomi vähemaks. See on jah, üks niisugune delikaatne küsimus igal juhul me  peame küttima kasvõi juba seesama inimpelglikkuse  ülevalpidamine aga selle sees meil võib-olla oleks põhjust  niimoodi ka jahimeestel näiteks läbi mõelda,  kuidas me kindlustame selle, et jah, jahihooaja lõpp,  lõpuks on meil kõik need nii-öelda nuhtlusisendid. Kätte saadud, et me ei lase lihtsalt laskenormi täis. Aga ka see on üks selline uus olukord ka Eesti jahimehe jaoks. Kes siis on õigupoolest see nuhtlus isend  või nii-öelda probleemne karu? Ega siin need korrad, kui inimene lihtsalt juhtumisi karu näeb,  seal ei saa arvata, et tegemist oleks nuhtlusisendiga. See oli juhuslik kohtumine näiteks siin aias. Võiks ju arvata, et juba asi oleks selline probleemsem. Kuna aiaomanik seda sellisena ei näe, siis ei ole  ka siin põhjust rääkida nuhtlusloomast. Me peame väga selgelt ka sellist ökoloogilist poolt nagu arvestama,  et oleks nagu jätkusuutlik ja, ja tunneks see karupopulatsioon,  asurkond Eestis ennast hästi. Minule see karude arvukuse piiramine ei tundu parima lahendusena,  sest see ei pruugi tähendada seda, et probleeme väheneks. Et kui on üks halbade kommetega karu, siis ta võib teha  kokku rohkem pahandust kui 100 normaalset toredat head karu,  eks ole, kes kellel ei ole mingeid halbu kombeid? Ja ega see, kui karu on karu, ega see ei ole halb karu,  peabki karu olema. Et pigem oleks võib-olla inimesel mõistlik õppida nendega  koos elama. Ühest küljest on hea, kui inimesed kohtuvad karuga  ja saavad positiivseid kogemusi, siis see Nii-öelda põhjendamatu hirm vast kaob ära kui,  kui inimestel ongi kogemus, et näed, et nägingi ja,  ja midagi ei olnudki hullu. Et see on väga hea ja, ja teisalt kui need kahjustusi  üritatakse ennetada kuidagi. Siis siis see ju ka näitab, et näed, et karu on metsas küll,  aga midagi ei juhtunud, kui mul seal metsamesilas. Kõik on korras, sest aed oli ümber ja. Toimis. Mis oleks üks hea soovitus inimestele, kuidas karudega hästi  läbi saada ja koos elada? Eks kõige tähtsam on ilma paanikata, et karud on oma  toimetamistega meil ootamatult lähedal, võib olla,  vahest ongi hea, et me ei tea, kui lähedal nad on olnud,  toimetavad oma toimetamisi, nemad oskavad jälgida,  et nad meiega liiga tihti kokku ei puutuks. Ja kui me oskame sellest lugu pidada, siis on ju kõik hästi. Ida-Virumaal laiuvate põlevkivitööstuse jäätmetest  ehk rahvakeeli tuhamägede probleemist on aastaid räägitud,  kuid seni pole ühtegi suurt edulugu ette näidata. Siin ahmäe tuhamäel toimuv puurimine annab  ehk lootust, et need tuhamäed hakkavad lõpuks vähenema. Alar, mida te siin täna teete? Täna me puurime, Ahtne sulatud tuhamäge selleks,  et aru saada, mis, mis täpselt selle tuhamäe koostises on  ja kui palju seda materjali on. Et me oleme, see on tänaseks meil neljas tuhamägi,  mida me puurime just selle eesmärgiga, et  siis aru saada Ragn sel tulevasteks projektideks. Missuguseid tooraineid on võimalik Ida-Virumaal toota. Tahkete jäätmete tekke poolest on Eesti maailma tippude seas  ja kuna suurem osa sellest on koondunud Ida-Virumaale võib öelda, et Ida-Virumaa on üks  jäätmerikkamaid piirkondi kogu maailmas. Põlevkivitööstus on jätnud Ida-Virumaale ligi poolsada tehismäge,  mille järgi piirkonda laialdaselt ka tuntakse. Samas on tegu jäätmetega, mis põhjustavad keskkonnaprobleeme. Hinnanguliselt on meil tehiskünkaid siin umbes miljardi  tonni jagu. 500 miljonit sellest moodustab põlevkivituhk. 100 kuni 150 miljonit on keemiatööstuse jäätmed. Ja ülejäänud on kaevandamisest järele jäänud materjal  ehk aheraine. Millest tuhamäed? Tuhamajad koosnevad kõigest sellest, mis põlevkivi  põletamisel alles jääb, ehk siis element koostises on nad  üsna sarnased. Sisaldavad kaltsiumi, silikaat, eriti hapnikku  ja raudalumiiniumist ke põhikomponentidest. Aga. Mineroloogiline koostis võib siiski varieeruda,  et oleneb sellest, missuguse tehnoloogiaga saadud tuhk. Või toodetud tuhk sinna on ladustatud, kui kaua see seal on  seisnud ja kõik nii? Riho järgmine südamik tuli välja. Mida sinu geoloogi pilk ütleb, mis siin juba näha on? Selles mõttes, et, et ta tegelikult tõenäoliselt koostiselt  on ta üsna sarnane siin, kuigi me võime,  mida me näha, me võime seda, kui et on nagu esiteks muidugi  on see, et on niisugune vöödiline, mis me veel näeme,  et siin on, on nagu peenem materjal selline peaaegu silmale  nähtamatus ei saa tera suurused eristada  ja siis on jämedam materjal. Ja see nüüd tuleneb sellest, et, et need elektrikatlad on noh,  tohutu suured Monstrumid ja, ja tuhk võetakse sealt välja väga erinevates kohtades,  väga mitmest kohast. See jäme materjal, see on nagu On teda kutsutakse koldetuhaks,  see on see, mis kukub sinna raske, suurematel na kukub koldepõhja,  sealt luhatakse välja ja see peenem osa on see,  mis läheb siis suitsugaasidega edasi ja siis võetakse  järjest niimoodi järjest nagu peenem ja peenem  ja peenem välja. Ja mis sellega kaasneb, on teatud ikkagi selline koostise muutus. Et me võime, nagu ma juba praegu veel ei tea,  sest ma ei ole seda analüüsinud. Aga ma võin eeldada, kuna mul varasema kogemuste põhjal,  et missugune on umbes selle jämeda materjali koostis  ja missugune on peenema koostis. Üldiselt te olete juba neid tuhamägesid analüüsinud,  mis aineid siin ikkagi sees on? Tegelikult on siin nagu väga palju aineid sees,  ütleme nii, et kui me põlevkivi põletame,  siis osa sellest põletatud põlevkivi, kuna seal on väga  palju lubjakivi sees, osa jääb põlemata,  siis ongi, meil on siin karbonaati sees,  siin on karta. No selliseid täitsa tavalisi mineraaliterasid  mineraaliosasid sees. Ja kuigi see tuhamägi on oma olemuselt, eks ju,  jääde siis tegelikult see on ju kõik kasulik asi. Ja ta on kasu, selles mõttes on kasulik asi,  kas noh, ütleme, kas kõik, kas me kõike suudame kasulikuks teha,  siin, see on omaette küsimus. Mis projekt Ragnar? On plaanis võtta elektritootmisel tekkinud põlevkivituhast  välja kaltsium, võtta kas korstnast või õhust COkaks,  panna need kokku ja toota kaltsium, karbonaati. Mis selle kaltsium karbonaadiga siis saab? Täna maailmas kasutatakse kaltsiumkarbonaati peaaegu igal pool,  et vegan piimast plastikakendeni. Ja meie toode on ennekõike sihitud siis ehitusmaterjalide tootmisesse,  et, et toota selliseid ehitusmaterjale, millel on väga pikk eluiga. Et see võimaldab selle CO kahe, mis me sinna  kaltsiumkarbonaati seome jätta nii-öelda kas seina  või aknasse, selle asemel, et see tagasi atmosfääri pääseks. Põlevkivitööstuse jääkidele on kasutusi otsitud varemgi olgu  see siis tsemendi või ehitustööstuses, põldude lupjamiseks  või teeehituses täidismaterjalina. Paljudele võimalustele on praeguseks piduri pannud muutused  põletustehnoloogiates teistele aga transpordi kulud. Miks on nüüd siis ikkagi jõutud selleni,  et tuhamäed sobivad väärindamiseks, mis see nagu mot? Eks see ongi, et maailm on niivõrd palju muutunud. Me liigume. Lineaarsest majandamisest, ringlusmajandamiseni  ja et kasutada võimalikult palju juba juba protsessidest  tekkinud materjale, anda neile. Seda Ahtme tuhamäest võetud tuhka hakatakse nüüd purustama  siin korestoni tehase purustis kusjuures siin tehases  tegeletakse veel ühe teistsuguse mäe väärindamise projektiga. Mida te selle Ragn sellsi tuhaga nüüd siin oma tehases  tegema hakkate? Purustame? Selle nende jaoks vajaliku suuruseni. Kuna ka meie tehnoloogia üks oluline osa on peenestamine,  siis. Me oleme välja töötanud spetsiaalse paiskveski,  mis võimaldab siis vajaliku fraktsiooni suurus saavutada. Kui väikseid siis on üldse vaja, mis need numbrid  siis on? Igalühel eri moodi. Meie tehnoloogia vajab lõpuks kaheksa mikroni suuruseid osakesi. Eraldamiseks on 74 mikronit, Ragnsellsis on kuskil 200 mikronit. See on nüüd teie tootmise lõpp-produkt. Mis asi see on? See on väärtuslik tooraine plastitööstusele. Seda saab segada tavalise plastikuga ja meie toodang on unikaalne. Kuna siin on see konkreetne toode on siis 100 protsenti  taaskasutatud on segatud taaskasutatud plastik pluss  aherainemäest võetud täitematerjal. Mis vahe on sellel teie toodangul ja Ragnsellsi plaanid? Protsessi vahe ja lõpptoodangu vahe, et rangseli protsess on keemiline,  meil on puhtalt mehaaniline ja seetõttu on  ka kasutusvaldkonnad erinevad. Kuidas sa näed üldse seda potentsiaali? Nendel mägedel ja sellel väärindamisel, et neid protsesse,  neid tehnoloogiaid tuleb aina juurde. Üle miljardi tonni põlevkivitööstusjäätmeid on Eestimaal ladestatud. Igaüks neist on omamoodi väärtuslik. Igas ühes neist on mingisuguseid väärtuslikke elemente. Ja keskkonna mõttes, mida see ringmajanduse mõttes nagu  tähendab See tähendab seda, et praegu normaalsest maakasutuses väljas  olevad alad saavad puhastatud tootmise käigus tekkivad  väärtuslikud toorained. Eesti inimesed saavad tööd ja loodus jääb. Rikkumata. Seltsi projekti jaoks on koos TTÜ teadlastega töötatud  väljas spetsiaalne tehnoloogiline lahendus,  kus teiseks tooraineks põlevkivituha kõrval on süsihappegaas. Kõigepealt tuleb suure kaltsiumisisaldusega tuhk peeneks jahvatada. Saadud pulber lahustatakse spetsiaalses soolalahuses  ja sellest juhitakse läbi süsihappegaas,  mis reageerib kaltsiumiga ja soovitud kaltsium karbonaat  sadestubki välja. No sellest samast tuhamäest on nüüd läbi kõigi nende  keeruliste protsesside valmis saanud sellised tooted,  mis asi see on? See ongi ülipuhas kaltsiumkarbonaat, siin on näha teda  ka purgis. Et see konkreetne on toodetud  siis koos metsaautoteki pilootlaboris Soomes. Ma saan aru, et see on ülipuhas siis 99,5 protsenti puhas kaitsenarbonaat,  et kõik muu asi on välja võetud ja seda saab kasutada siis,  milleks seda saab kasutada näiteks akende tootmiseks,  et mul on siin mõned näited, on proovi varasemad  proovitooted Saksamaalt, Kealanilt, kus on näha  siis standardtoode ja, ja meie meie täitainega toode,  toode üks on siis tehtud sellest tuhamäe kaltsu just just et  seda võib-olla päiksevalguses on ilusti näha,  et üks on kirkam valgem. Et see ongi selle kogu meie tehnoloogia võti,  see, et me suudame toota siis ülisellist,  valget ja kõrge kvaliteediga kaltsiumkarbonaate. Et muidu ka ju kaltsiumkarbonaati toodetakse,  aga toormaterjali tootmine on ju omakorda keskkonnajala edega. Just et täna siis igasugune kaltsiumkarbonaadi tootmine  algab kaevandamisest, et tuleb avada lubjakivi,  kaevandus. Ja tuhamägede väärindamise puhul jääb see osa ära,  sest see on juba tehtud. Kaevandamine on juba ammu tehtud. Just ja, ja need seesama tuhk on juba ladestatud. Et see, kui kasutada selliseid ladestatud jäätmeid toormaterjalina,  siis kindlasti väldib päris paljude uute kaevanduste avamist. Kui suur usk sinu isiklikult selle projekti õnnestumisse  üldse on? No mina olen põlevkivituhkadega tegelenud üle 20 aasta  ja ja selle baasilt ma võin öelda, et mul on päris palju  usku sellesse, et siin on tehtud kõvasti eeltööd. Oma olemuselt on see ikkagi ju äriprojekt,  et mis on selle projekti suurem kasu meile. Me arvame, me usume, et kõige suurem kasu on tegelikult see,  et, et me tõesti muudamegi maailma, et me muudame seda dogmat,  et jäätmetest ei ole võimalik toota igapäevase igapäevasel  kasutuses olevaid toormaterjale sest ma saan aru,  et seal ei ole ainult see kaltsium peidus,  vaid seal on palju muud veel. Just et miks me alustame just sellest kaltsiumkarbonaadist,  on see, et, et kui seesama tuhk võta endale kätte täna,  siis esimese asjana reageerib su käega see kaltsium. Ja et ükskõik mis muud väärtuslikku materjali sealt seest  välja võtta oleks vaja nagunii selle selle kaltsiumiga tegeleda,  et siis ongi mõistlik toota sellest kõigepealt kaltsukarbonaati. Järgmisena saaks sealt toota näiteks rauda,  magneesiumi, magneesium on Euroopa Liidu kriitiliste  toormaterjalide nimekirjas. Top kolmes täna praktiliselt me ei toodagi Euroopa Liidus  magneesiumi aga näiteks seesama Narva tuhames sisalduv  kaltsium kataks ära Euroopa Liidu vajaduse magneesiumi 30-ks aastaks.
