Tuleb tunnistada pattu, et nägin Lennart Meri DVD kogumiku  Finnougri alles üsna hiljuti ning loomulikult oli lummatud,  sest tegu on ju suisa dokumentaalistika kõrgeima pilotaažiga  tulevastele sugupõlvedele on jäädvustatud hetked,  momendid suisa rahvad, mida enam ei pruugi sellisel ehedal  kujul kui üldsegi olemas olla. Ent šamaanis rullub meie ees lahti üks selline loitsumistseremoonia,  filmiti see 1977. aastal ta mri poolsaarel,  et filmiks iseenesest valmis alles 1997. aastal 20 aastat hiljem. Kui mulle muidu ehk natukene on häiriv Lennarti didaktiline taktimõõt,  siis selles filmis laseb Lennart lihtsalt olla elul veereda  ja saame ise sellest omad järeldused teha. Laskem siis sisse endale see luitsumistseremoonia. Ja see ehedus, mida me näeme, on väga hinge avav ent  seejuures teinekord kõrvulukustav.
