Elu. Tere õhtust, head vaatajad, aktuaalne kaamera laupäeval,  10. detsembril Saaremaal ja Hiiumaal 100. öösel maha  vähemalt 30 sentimeetrit lund. Elektrit jäi tuhandeid majapidamisi. Eesmärk on saada nädalavahetusega asja klaariks,  ehk siis esmaspäeval tuleb uus torm jällegi peale. Loodetavasti tuleb ta leebem leebema lume ga kui täna tuli,  aga eks näis. Venemaa ründas droonidega sadamalinna Odessa elektritaristut Tartus talvisel tantsupäeval keerutas jalga üle 1000 rahvatantsija. Me oleme väga positiivselt meelestatud, noh,  me tantsime siin endale luud soojaks, siin sellepärast ongi  siin hea olla. Saaremaa ja Hiiumaa on mattunud lumme ja saartel on  ulatuslikud elektrikatkestused. Öö jooksul 100. saartel maha üle 30 sentimeetri,  kohati kuni pool meetrit lund. Lumesadu oli väga intensiivne, kaheksa sentimeetrit tunnis. Tugev sadu algas eile õhtul Lääne-Saaremaal  ja laienes hommikuks üle terve saare. Kohati on lumeraskus murdnud teedele puid. Põhja-Saaremaal on mobiililevi puudulik ja Saaremaa valla  kriisistaap soovitab inimestel võimalusel kodus püsida. Nii see eile õhtul kõik algas, ikka 100.  ja 100.. Suurem elektrikatkestus tekkis juba poole 10 paiku  ja veel paar tundi hiljem olid paljud teed muutunud  Saaremaal lume tõttu kohati raskesti läbitavaks. Hommikul kuulutas transpordiamet Saaremaa teede suhtes välja eriolukorra,  Saaremaa teemeister loodab, et täna õhtuks jõuavad nad 10  auto ja kaheksa traktoriga siiski riigiteedele ringi peale teha. No praeguseks juba on olukord parem, on veel siin kaks-kolm  esimesed asemeteed, kus on lihtsalt puud,  on lume raskuse all vajunud tee peale. Suured hooldeautod ei mahtunud lihtsalt alt läbi,  sõiduauto veel mahtus, aga suur hooldeauto enam ei mahtunud. Seal tuleb neid võtta okse ja asju enne maha,  et sealt ikka läbi saab. Aga õhtuks saame ka need, et õhtuks saate ringi peale. Praeguseks saame ringi peale ja läbitavaks saame. Rohkem lund 100. maa Saaremaal lääne ja põhjarannikul,  kus lume paksuseks nüüd kohati enam kui pool meetrit sügav  lumi mõjus erinevalt, kellele rõõmu pakkudes,  kellele aga tavapäratut hommikvõimlemist võimaldas? Eesmärk on saada nädalavahetusega asja klaariks,  ehk siis esmaspäeval tuleb uus torm jällegi peale. Loodetavasti tuleb ta leebem leebema lumega kui täna tuli,  aga eks näis kas selle saab. No eks me saame, et me täna pole oma generaatori asju veel  pidanud tööle panema, et meil on ka generaator,  valmidusi on olemas ja mis seal saate ju me paneme  esmaspäevast suuremad brigaadi ka valmis veel lisaks  ja noh, kaasneva koostööpartnerit paneme valmis. Elektrilevi on Saaremaal fikseerinud üle 12000 riki,  eile õhtust alates 7000-ga ollakse hakkama saadud,  6000 ootab veel tööd. Ja kõik rikkekohad ei ole hetkel veel lokaliseeritud aga  hetkeprognoos on, et üritame homse päeva jooksul klientidele  elektrivarustuse taastada. Kell kaks oli 7234 klienti, pingetu. Kõige-kõigemad mehed tänasel päeval Saaremaal ongi  elektrikud ja lumelükkajad. Seda kuulsust jätkub nendele veel vähemalt mitmeks päevaks,  sest uus torm on juba esmaspäeval tulekul. Ja välismaalt Venemaa ründas droonidega Ukraina sadamalinna  Odessa elektritaristut, mistõttu pole linnas  ja seda ümbritsevates väiksemates asulates endiselt elektrit. Raketirünnakus said hooned kahjustada ka Sumia Hersooni oblastis,  kus on teatrid. Hukkunutest. Oktoobrist alates on Moskva rünnanud Ukraina elektri infrastruktuuri,  mille tõttu on Kiievi teatel iga soojus ja hüdroelektrijaam  riigis kahjustatud. Kiievis sajab täna vihma, rongijaama läheduses LevTolstoi  tänaval on näha, kuidas Vene rakett on üritanud tabada sooja  jaama ent on pihta saanud Ukraina rikkaima mehe,  Rinat Ahmetovi ärikeskusele. Kuidas on elada linnas, kus elektrit ja kütet igas majas  endiselt pole? Stras, sest, Toimetus vastu just. Jaana toimetava. Avasta. Musta sealse. No jätab sõtmas Võta musta. Japri Võikova. Mõiaga. Kiievi ühes magalarajoonis elab disainer Roman,  kelle naine ja kaks väikest last on sõja jalust ära Brüsselis. Voolu parasjagu pole. Üheksandale korrusele tuleb minna jala, aga gaasi on  ja küte töötab. Tõesti jaa. Kui Eestis Ukraina lastele parasjagu tehtava Ukrainakeelse  tähekese keeletoimetaja töö tuleb Lvivist  siis kujundus Kiievist romani käe alt. Valitsus. Viru seda puutu, vaatasid nii panna, et oma. Aasta. Süüa Kiievis on, kohvikud on korralikud ja turult leiab kõike,  mida vaja. Venemaa tahab Ukraina muuta sõltlasest diktatuuriks,  nagu on Valgevene, ütles Nobeli rahupreemia laureaadi  abikaasa Oslos auhinna üleandmise tseremoonial. Aless Beljatski abikaasa Natalia edastas laureaadi sõnumi,  sest mehe võtsid Valgevene režiimi jõud vahi alla eelmise  aasta juulis. Sel aastal pälvisid rahupreemia Beljatski Venemaa  inimõiguste kaitsjad, memoriaal ja Ukraina kodanikuvabaduse keskus. Ja. Ross. Kultuurne moe russifika, kaka. Tamosuprets internana. Ta. Head naist, et. Fašismi. Fašismifašismi. Ma. Reaktorit. Ta. Potentsiaal. Tsentraalne misse. Belgia politsei jätkab vahistamisi seoses kuritegeliku  võrgustiku uurimisega. Vahistatute seas on ka Euroopa Parlamendi asepresident Eva Kaili. Kili on üks viiest, kelle Belgia politsei eile kinni võttis. Kreeka pasokpartei teatas, et viskas Kaili oma ridadest välja. Eile otsiti läbi mitu majapidamist, kust konfiskeeriti  600000 eurot arvuteid ja mobiiltelefone. Belgia prokuratuuri uurimine keskendub organiseeritud kuritegevusele,  korruptsioonile ja rahapesule. Prokuratuur ei avalikustanud Pärsia lahe riigi nime,  kuid Belgia meedia andmeil olevat katar andnud  Europarlamendi Itaalia saadikutele altkäemaksu eelmise  kahekümnendi vältel. Teadlased leidsid Austraalias Quinslandi kõrbes sauruseskeleti,  mis on täielikult säilinud. Paleantoloogiade sõnul on pika kaelaga merelooma skeletti,  et umbes 100 miljonit aastat vana. Uurimisrühma juhi sõnul on haruldane, et elasmosauruse pea  ja keha on koos, sest pika kaela tõttu on pea kehast kaugel eemal. Kunsland oli ammustel aegadel mere all, mistõttu on varemgi  leitud teisi eelajaloolisi reptiile nagu Plesio  ja ihtüo aurus. Eestisse saabus veel kuus Korea liikursuurtükki  ka üheksa ehk Go. Nüüd on suurtükiväel kokku 18 ehk pataljoni jagu sellist relva. Praegusel kokkuleppel ostab Eesti 24 Korea liikursuurtükki. Kaitseinvesteeringute keskus plaanib sõlmida tootjaga uue  lepingu täiendavate relvade ostmiseks. Kuus kilesse pakitud Korea liikursuurtüki Paldiski  lõunasadamas meenutavad elevante. Tehnikalaadimist kraanadega on kaitsevägi varem harjutanud  näiteks Scouts pataljoni liikumisel Saksamaale. Eestisse on toodud nüüdseks 18 liikursuurtüki  ehk suurtüki pataljoni jagu relvi kuus on tulemas,  järgmisel aastal. No hetkel on plaan tegelikult veel suurendada. 24 on praeguses lepingus, mille maht on 81  ja pool miljonit eurot ning praegu lähiajal on tulemas uus leping,  millega me tellime 12 tükki veel lisaks ning aastaks 2026 on  Eestil kokku 36 sellist liikur suurtükki. 155 millimeetrine relv tulistab 30 kuni 40 kilomeetri kaugusele,  olenevalt laskemoonast. Suurtükiväepataljon on välja õpetanud ühe tulejao  ehk kaks relvasüsteemi. Üks patarei ehk kuus relvasüsteemi on praegu saavutanud  esmase lahinguvõime. Väljaõppe tsükli on tehtud neli kuni viis laskmist k üheksa. Relvameeskondade väljaõpe kestab 11. See tulejagu, mille me oleme välja koolitanud on kaks  nädalat tagasi käinud ka õppe kogunemisel  ja tõestanud, et nende teadmised ja oskused on tasemel. Eks see kuus kuud reservis ei ole neid pannud märgatavat  asja unustama. Kuidas toimetab Korea masin meie talvel? Talve tingimustes täna opereerib hästi et võrreldes mõnede  liitlaste relvasüsteemidega, siis me väga ei uisuta  roomikutele lähevad nii-öelda kassid alla  ja nii see süsteem tee peal seisab. Käivitub hästi ja, ja seni mingisuguseid suuremaid probleeme  õnneks ei ole. GoKraft Tallinnas värvib relvad üle ja lisab tulekustutussüsteemid,  side ning meie talvel pasliku küttesüsteemi. Kuu aja jooksul kohandab Gograft kaks masinat. Eesti metsavendade matmispaikadest pole praeguseni kuigi  palju teada. Sel nädalal maeti ümber kolme saatusekaaslase säilmed kuid  asjatundjad ütlevad, et tõenäoliselt jäävad paljud hauad leidmata. Arheoloog Arnold Unt koos kaitseliidu ning ajaloolase  ja poliitiku Eerik-Niiles Krossiga on aastaid otsinud  ja uurinud, kust võiks metsavendade matmispaikasid leida. Eesti metsad on siiamaani täis neid ristideta,  haudu ja tšekistidel oli muidugi ka selline kord langenud,  metsavennad maeti salaja neid matmise kohti perekondadele  teada ei antud. Nüüd õnnestus kolme Harjumaa metsavenna sailmed välja  kaevata ja Kose kalmistule ümbermata. Arheoloog Arnold Unt ütleb, et enamus hauad jäävad,  aga leidmata. Väga üksikutel juhtudel, kui me siis oleme selliseid kohti leidnud,  et. Üldiselt on siin-seal veel kohti, kust otsida ja,  ja võib-olla ka leiame, aga aga see aeg hakkab ümber saama. Tihti on metsavendade hauakohad uurijatele kaudselt teada,  kuid päris kontideni ei jõuta nii ka äsja ümber maetud  Kiviloo lahingukaaslaste puhul. Kaks meest, kes sealt lahingust välja murdsid  ja see kestis mõnda aega. Maeti kuhugi punkri lähedale on mingisuguseid vihjeid? Ja tee või tina ei leia. Kõigi 54 Kose kihelkonna hukkunud metsavenna auks püstitati  Kose kalmistule ka mälestusmärk. Krossi sõnul võiks metsavendade mälestuse säilimiseks riik  rohkem ära teha. Matame sadade kaupa ümber punaväelasi, kes on õnnetul kombel  maetud ebasobivasse kohta. Et siis võiks, võiks omade meestega ka natuke tegeleda. Mõne mälestusmärgi ikka leiab, nii ka Tartus Raadi kalmistul,  kus puhkab viimane langenud metsavend. Agus Sabe, kes oli viimane mees, kes relv käes,  hukkus 78. aastal, siis. Siia Tartusse ta toodi ja ja salaja maha maeti,  aga, aga tema haaakoht peaks vist olema suht täpne. Täpset metsavendade arvu pole teada. Neid, kes langesid lahingus või vangilaagris,  on tänaseks teada üle 2000. Tallinna vanasadamasse jõudis täna Tallinki uus lipulaev maistaar. Laev startis Eesti poole eile õhtul Soomest Rauma laevatehasest,  kus seda alates 2020. aasta aprillist ehitati. Parvlaeva maistaar on Läänemere kõige nüüdisaegsem  ja energiahusam laev ja see maksis 247 miljonit eurot. Laev mahutab 2800 reisijat ja selle meeskond on 208 liikmeline. Mistaari esimene reis väljub Tallinna-Helsingi liinil 13. detsembril. Täna hommikul lahkus 94 aastasena rahvalaulik Kihnu virve. Valged kaljakad kisavad rannal puna päikese loojangu vel. Tule kerises jõuavad randa, olge lained,  mis murduvad veel. Wirvel Friede köster sündis Pärnus 30. jaanuaril 1928 kasvas  majakavahtide lapsena Manijal ja kogu ta elu oli seotud merega. Kuigi tema esimene laul räimedest sündis juba 14 aastasena,  saavutas ta üldisema tuntuse 50.-te eluaastate lõpul,  kui ta laulud jõudsid ansambli kukerpillide repertuaari. Kihnu järsumäe virve lõi sadu laule merest sellest,  mida läbi elas, millest mõtles ja mida süda tundis. Tema lüüriline looming, siiras meel ja nakatav naer tegid  temast armastatud rahvalauliku. Ei olnud nii. Millal siis tuleb rohkelt lund, räägib Siret Tuula. Jaa. Tere õhtust. Samal ajal kui Lääne-Eestis lumesadu palju pahandust tegi,  sai mujal Eestis nautida täna ka päikesepaistet  ning meie vaatajatelt saabus ka erakordselt palju lummavaid  pilte talvisest loodusest. Aga Euroopas on võimu võtnud madalrõhkkonnad  ning sademeid langeb kõikjal nii vihma kui  ka lumena. Meie ilma mõjutab tsüklon Edela-Soome,  rannikul on homme aga hääbumas ja hetkeks jääb sadusid vähemaks,  sest kirde poolt on laienemas Eesti kohale  ka kõrgrõhuhari, kuid lund langeb endiselt mitmel pool  nii Soomes, Rootsi põhja ja keskosas ning  ka Läänemerel. Esmaspäeva öösel läheneb meile aga lõuna poolt aina  aktiivsemaks muutuv madalrõhkkond, mis tõstab tuule väga  tugevaks ning lund ja tuisku saavad nii Baltimaad kui  ka Soome lõunaosa. Eelolev öö tuleb meil siin aga pilves selgimistega. Saartel ja rannikualadel sajab jätkuvalt vähest lund. Kohati on ka udu. Puhub valdavalt lõuna või kagutuul kaks kuni üheksa,  läänerannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 11  ja läänerannikul miinus kaks kuni miinus kuus kraadi. Hommikul on taevas peamiselt pilves ning mõnel pool rannikul  võib sadada ka vähest lund. Kohati on jätkuvalt udu. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  saartel kuni 10 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on  Mandri-Eestis miinus seitse kuni miinus 10 kraadi. Lääne-Eesti saartel miinus üks kuni miinus kolm. Ja ka päev jätkub võrdlemisi pilviselt ning üksikutes  kohtades võib sadada ka kerget lund. Tuul puhub idakaarest kiirusega kolm kuni üheksa meetrit sekundis,  aga rannikul tugevneb õhtuks 14 meetri sekundis. Õhutemperatuur on miinus viiest kuni miinus kaheksa kraadini,  saartel aga ka kuni miinus üks. Ja uus nädal algab päris tormiselt. Lisaks sellele, et mitmel pool on oodata tugevat lumesadu,  ulatub tuule kiirus esmaspäeval puhanguti kuni 26 meetrini sekundis. Tuisk jätkub ka teisipäeva öösel, kuid hommikuks tõmbab tuul  veidi tagasi ja kesknädalal saabub juba mõõduka tuule  ja väikese lumega. Neljapäev möödub aga suurema sajuta, kuid õhtupoolikul  muutub sadu Kagu-Eestis jälle tihedamaks. Järgmise nädala õhutemperatuuri vahemik on öisel ajal miinus  kolm kuni miinus 13 kraadi ja päeval miinus kolm kuni miinus 12. Seega nautigem homset võrdlemisi rahulikku talveilma enne  uue nädala maru. Rahul. Aitäh traditsiooniliselt kogunevad korra detsembris  rahvatantsijad üle Eesti Tartu Raekoja platsi munakividele. Tänavusel talvisel tantsupäeval keerutas jalga rekordiliselt  üle 1000 rahvatantsija. Rahvatantsupidude tipphooaeg on ikka suvel,  nii oli täna üks väheseid talviseid päevi,  mil sadadel tantsijatel oli põhjust õue astuda rahvariietes. Siin on väga mõnus tantsida nii suure rahva hulga sees  ja üle pika aja saab lõpuks talvisele tantsupeole tulla. Me oleme väga positiivselt meelestatud. Noh, me tantsime siin endale luud soojaks siin  ja siin sellepärast ongi siin hea olla. Nii mõnelgi tantsijal oli see juba kolmas,  neljas või isegi 10. talvine tantsupäev. Tänavu mahtus jõulukuuse ja valgusküla majakeste vahele  lausa üle 1000. Tantsija osalejate arv on aastatega aina kasvanud. Näiteks kati ja meelis sõitsid Tartusse Viimsist. Väga lahe on. Esimest korda on väga hea emotsioon ja esimest korda kõigest  kolm kuud tantsinud ja juba siin väga äge. Ja kas külm ei ole? Ei ole, palav, on. Nüüd on tõesti palav, juba tantsiti ikka Eesti oma  folkloortantse alates Kägara vedamisest kuni labajalavalsi  Ingliska ja Nõianeitsini. Nii mõnigi tants läks rahva tahtel ka kordamisele. Et kõik folkloor, et nad on sellest teada-tuntud,  täna me oleme otsinud ka välja arhiividest paar täiesti  nii-öelda vana asja, mida ei ole ammu tantsitud  ja teinud oma seadet sinna. Jah, et sest tegelt on need kõik niisugused asjad,  mida iga rahvatantsija on kunagi vähemalt oma jalaga katsunud. Kloori ja triibu seelikute juurde käib muidugi  ka elav muusika. Pilli mängisid Regina Mänd ja Gert Krüsman  ning Villu Talsi. Nad mängivad nii nagu muusikud mängivad,  ehk siis, kui nad tahavad mängijad kiiremini kui tahavad  mängida aeglasemini nagu vanasti ikka, et muusik ei mängi  kogu aeg sama rütmi, tal hakkab igav. Nad seal ka. Vaatan. Ja ongi praegu kõik hetke pärast jalgpallispordist. Head õhtut.
