Järvamaal on palju vaatamisväärsusi. Usu mind, sul tasub nendega tutvuda. Kui sõidad Kirnast Väätsale Mäe otsast vasakut kätt,  jääb raademetsa mänd. Niimoodi on laulnud kunagi ansambel köök,  mille loomingulisse koosseisu koos Madis Aesmaaga,  kes on paides pärit. Kuulume. Ta. Mina olen Jaan Pehk muusik ja laululooja  ja me oleme praegu Järvamaal Türi vallas Türi voorestiku  juures ja meie selja taha jääb rahvasuus tuntud raademetsa  mägi ja selle veerel ilutseb suur ja võimas raademetsa mänd. Raademetsa mänd on 12 meetrit kõrge ja tarkade raamatute  andmetel on tema ümbermõõduks kolm meetrit  ja 30 sentimeetrit. Täna mõõtsime küll siin uuesti selle üle  ja mina sain kolm 50, nii et on. Vahepeal tundub, et veel jämedamaks läinud  ja võimsamaks. Rahvasuu räägib, et raademetsa mänd on juba peaaegu 400  aastat vana ja ta on istutatud ühe Rootsi kindralihauale. Et puu kasvas sama võimsaks ja tugevaks ja suureks,  kui see kindralgi oli puuga seotud. Rahvapärimustes on juttu ka sellest, et rademetsa mändi on  päris mitmel korral püütud maha raiuda, aga see ei ole mitte  kellelgi õnnestunud. Arvatakse, et puul on peal teatud needus,  kuna kõik, kes on soovinud talle kirvega kallale minna,  on üsna kiiresti ka oma lõpu leidnud. Ehk siis umbes samal päeval ise ära surnud. Jah. Kui ma käisin umbes teises või kolmandas klassis,  siis oli meil talvel siinsamas suurte kohalike põldude peal Üks. Suusarada, mida mööda sai sõita, siis? Mööda sai suusatada, sõita ühe mäe juurest teise juurde. Aga ühe korra, kui siis oli selline suurem suurem  suusatamine kiskus järsku lumetormiks ja,  ja tõesti, nähtavus kadus kõik ära ja mäletan,  et olin täiesti. Suure udu ja lume ja rämu sees, et tuul puhus,  mõtlesin, et mis, kus ma nüüd üldse olen,  kartsin, et olen eksinud. Ja kui hakkas see kõik läbi saama ja see lumi alla vajuma  ja udu hajuma lumeudu, siis paistis, paistis sealt  selle kõige seest esmalt raademetsa männi kontuur. Ja minul oli väga hea meel, sest mulle tundus,  et raademetsa mänd oli nagu majakas ja näitas mulle koduteed.
