Hooldustöötajate süvenevat nappust aitaks lahendada,
kui eakad saaksid kodus kauem hakkama kuid ka praegu ei ole
kõigil võimalik endale selleks vajaliku abilist palgata,
räägib sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise
poliitika juht ketri Kupper. Koduteenust võiks vajada 20000 inimest, aga reaalne
pakkumine 2021. aastal oli see teenust, sain natukene üle
8000 inimese. Sarnane mure on ka mujal näiteks Soomes,
Rootsis ning Suurbritannias, kus tegutseb start-upe.
Selle loojad selgitavad, et tegemist on justkui tööotsa platvormiga,
aga selmet kokku viia hooajatööline ning ettevõte
või sõitja ning taksojuht, aitab nende äpp eakale leida abilise.
Kub abilised on peamiselt noored tudengid,
selgitab ettevõtte kaasasutaja Meri.
Tuuli Laaksunen. Nad aitavad eakaid igapäevaste toimingutega olla aktiivsed,
väljas liikuda ning teevad ka hooldustöötaja tööd.
Aitavad pesta või vetsus käia, muud vajalikku ettevõte ei
paku niivõrd hektilisi tööampse, kui nad üritavad Eaco kokku
viia pikaajalise abilisega.
Nii loodab Laaksonen, et hooldaja ning abivajaja vahel tekib tähenduslikum,
side ning osa pakutud abist võib-olla lihtsalt
vestluskaaslaseks olemine, kuid päris igaüks vaid äpi alla
tõmmates kohe 13 eurose tunnipalga eest hooldajaks hakata ei saa. Alati keegi kohtub inimesega, enne kui ta eaka juurde läheb.
Kontrollime, et huviline on ikka õige inimene seda tööd tegema.
Laaksunen tõdeb, et neil praegu veel Eestisse laienemise
plaani ei ole kuid nad on siinset turgu uurimas.
Tegelikult on Eestis ka juba olemas sarnane ettevõte germet.
Selle eestvedaja Marion Teder selgitab, et nende keskmisel
hooleandjal on pigem rohkem kogemust. Aga keskmine vanus on, ma arvan, seal 35 kuni 45
naisterahvad üldjuhul neil on tegelikult see julgus olnud
tulla seda teenust teistele pakkuma tänu sellele,
et neil on juba mingisugune isiklik kogemus olemas,
et nende vanemad näiteks on vajanud abi. Teder ütleb, et neil hooldustöötajatest puudust ei ole.
Seega just paindlikum töö vorm võiks aidata hooldustöötajate
puudust leevendada. Meil on neid, kes õpivad, meil on lihtsalt lapsevanemaid,
meil on selliseid, kes ei taha ainult kontoritööd teha,
vaid tahavad ka suhelda ja liikuda, hoolimine,
kellelegi aitamine.
See on selline asi, mida täiskohaga tööga keegi tegelikult
ei jaksagi teha.
