Pruuli kas ka talus olete? Seab Võrumaal Võrumaal sumerpalu vallas. Ja teie põhitegevuseks ja suureks hobiks on viinamarjakasvatus. Kust te selle pisiku saite? Ikka 45 aastat tagasi lõpetatud Räpina aianduskoolist. Aga kas siis mingisugune õpetaja oli nii inspireeriv,  kes rääkis nii vaimustunult, kuid kuidas seda võiks siin  Eestis kõike proovida või, või omal käel  või kus, kus see nagu idee idanes. Seal olid ühe aiamaja seina peal viinamarjad,  mida me ainult nägime. Me ei julgenud võtta, sest seal oli elas direktor  ja meil jäidki nad maitsmata. Hiljem puutusin kokku nii Krimmis. Viinamarjadega veel. Ja noh, oli teadmine, et viinamarju saab meil kasvatada,  see oli kogu aeg, meile ikkagi räägiti, et mõisate ajast on  Eestis kasvatatud viinamarju. Aga kuidas viinamari ikka põhjamaisesse Eestisse sobib,  meil on ju vähe päikest. Niiske siin praegu vihma sajab ja tilgub,  et kuidagi kas mädanema ei lähe, kas nad ikka valmivad  või tulevad head magusad? No see on ikkagi sortide valik, see on ikka aegade jooksul  ja hiljem ka noh. Kontrollitud sellised sordid, mis meie tingimustes peavad  vastu Nii hetkel me oleme, millise sordi juures,  et kui seda nüüd iseloomustada, siis. On on ta magus on ta laua on ta õue sort. Teine nimetusega Frank entaler mis on juba väga Ammust ajast ja mõisate ajast siin olnud. Ta on lauasort natuke hilisem. Aga ta on väga levinud sort, siin. Kui lihtne seda viinamarjaistikut kasvatada nullist on,  et palju inimene peab vaeva nägema, et selline ilus suur puhmas,  kus on ka ilus kobar peal ükskord ikkagi reaalsuses saaks. See algab ikka istiku istutamisest. Vastavalt koha kohale tuleb vastav sort valida kas  siis õue või kasvumajja seina äärde on sellised võimalused. Pruuli kaska talu on rajatud kollektsiooniaiana,  et saaks vaadata ja võrrelda võimalikult palju erinevaid  viinamarja sorte ja sealt siis välja valida kõige maitsvamad  ning meie kliimasse kõige sobilikumad sordid. Et kogemusi ja võrdlusmaterjali palju, oskab liia  ka alati algajale viinamarjakasvatajale nõu anda. Talu üks olulisemaid tegevussuundi on oma aia viinamarja,  istikute müük. Istikute tegemise viise on mitut. On. Kevadel rennvõrsikute võrsikut võib maha painutada mulla ga katta,  juurduvad sealt lõigata välja hiljem. Võib sügisese tagasilõikuse pistokstest juurutada. Kui need võrsed on hästi valminud korgistunud,  siis toimub ka juurdumine parem, mõnedest sortidest on just  selle tõttu raske saada paljundusmaterjali. Veel tehakse rohtsetest pistikutest suvel,  kui see vajab erilist Hooldust ja. Ja tingimisi. Palju istikute maksumus võiks olla, no mingisugune vahemik  erinevatel sortidel kindlasti on erinev,  aga mis, mis vahemikus nad kõiguvad? Ei, ta ei sõltu sortidest, vaid ta sõltub ikkagi taimest. Kas on esimese aasta taim või on teise aasta taim 80. kuni 120-ni,  siis. Aga millised need levinumad on? No näiteks õuesordist on ikka väga levinud silga,  mis kellelgi ei tohiks välja minna. Aga pärast seda nad tulevad kõik otsima juba,  et tahet silga on lihtne, ta on lihtsalt nüansita erilise  maitseta mari. Et on saadud proovida teisi ja niimoodi siis see asi kujuneb edasi. Aga millised on kõige popimad? Siis ütleme siis need kasvuhoonete sortidest,  mida, mida võiks välja Noh, tahetakse suurt marja ilma kivita. Varajast ilusat, aga. 100-st sordist on neli-viis ainult ilma kivita. Samal ajal võivad kiviga sordid väga maitsvad olla  ja tihti maitsvamadki. Aga milliseid tingimusi Viina-Mari vajab näiteks ütleme,  mulla poole pealt või milliseid nüansse tooks välja,  mis on need põhilised vead, mida inimesed kasvatamisel teevad,  mille, mille tõttu võib neil nagu istik untsu minna või,  või ummistuda mis iganes. Viinamari on tugeva juurestikuga mineraalmulla taim. Esimesel-teisel aastal võib-olla natuke rohkem teda hoolitseda,  et ta läheks. Saaks oma. Kasvujõu sisse, hiljem ta. Ta ei jää nälga. Teda ei pea eriliselt kastma. Ega väetisedki ei ole. Need kasvatavad ainult rohelist massi ja leitakse,  et. Rohkete väetistega ei tule ka head maitset  nii veinimarjale kui moido. No põhjamaa viinamarjakasvatuse eelis on see,  et me ei pea Kasvata kasutama mürke sellepärast, et siin ei teki  tüüpilisi lõunamaal levinud haigusi ega Ega kahjureid meie suurimateks kahjuriteks on herilased  ja mingil määral hiired. Hooaja jooksul kannavad pruulikaska viinapuud kuni pool  tonni marju mida alates juulist kuni novembrini noppida saab  saaki piisavalt, et ka veini tegemist proovida. Aasta-aastalt on täiuslikumaks muutunud ka talu veinipruul,  andes rubiin punase värvi ning vürtsika maitsega veini.
