Kui küsida kaitseväelt, millal neil Nursipalu harjutusvälja
laiendus tarvis läheb, kõlab vastuseks eile.
Sama meelt on ka kaitseminister Hanno Pevkur. Ma väga loodan, et paari-kolme aastaga me ikkagi jõuame sinnamaale,
kus tegelikult on meil see võimalus neid alasid kasutada olemas. Samas tõdeb Pevkur, et see ootus on väga optimistlik,
piisab kellelgi näiteks kohtusse minna, kogu protsess võib
määramata ajaks venima jääda.
Muutujaid on veel teisigi. Näiteks meil ei ole ka täna lõplikku vastust rahandusministeeriumist.
Kas me saame kasutada riigikaitselist erisust? Riigikaitselise erisuse võimalus kirjutati seadusesse suvel,
toona mõeldi kõige enam sellele, kuidas kindlustada
võimalikult kiiresti Narva elektrijaamade veevarustus,
räägib rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna
juhataja Hedi Klaassen. Teatud juhtudel ohuhinnangu alusel ja kui tegevus on vajalik,
siis ainult riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra
lahendamiseks on võimalik loobuda planeerimisprotsessis.
Aga see tõesti eeldab seda, et on ohuhinnang,
mis ütleb, et kui me väga-väga kiiresti ei tegutse,
siis toob see endaga kaasa kogu Eesti riigile
ja rahvale negatiivsed tagajärjed, millest me kaotame kõik. Selle me suudame väga kenasti ära põhjendada,
see kirjeldamine on ju väga lihtne, et meil on täna reaalne probleem. Riigihalduse minister Riina Solman aga ütleb,
et planeeringumenetluses siiski pääsu ei ole. Kui me väga lihtsalt ja kergekäeliselt igat objekti
käsitleme riigikaitselisest vaatest ja saame siis sellega
kehtestada ülimuslikud õigused, siis see on justkui nagu
pretsedendi loomine, mis avab järgmised ukse,
et me soovime tegelikult ruumilist analüüsi. Planeeringu nõudmisele on ka tehnilisem põhjus.
Hedi Klaassen selgitab riigikaitselist erisust saab
tarvitada ainult siis, kui see ühegi kehtiva õigusaktiga
vastuollu ei lähe. Nursipalu harjutusvälja laiendamine täna ei ole kooskõlas
kehtivate planeeringutega, mis on ka õigusaktid. Sestap on tõenäoline, Nursipalu laienemine täiemahulisest
planeeringu menetlusest ei pääse.
Seni ainus lõpuni jõudnud riigi eriplaneering
ehk kaitseväe keskpolügooni laiendamine kestis kuus aastat.
Samas võiks rahandusministeeriumi hinnangul muuta seadust nii,
et eriplaneering saaks tehtud ka kahe-kolme aastaga. Ja see annaks siis võimaluse tegelikult ka Nursipalu
harjutusvälja kiiremini menetleda, aga seejuures alustada
seda protsessi õigest otsast, et alustada asukoha valikust,
et kaaluda võrrelda erinevaid sobilikke asukohtasid
ja hinnata mõjusid ja kaasata kogu see kohapealne elanikkond
sellesse protsessi.
