Tänavu on välja kirjutatud üle 680000 haigus
ning hoolduslehe haiguslehti 530000 ning hoolduslehti 150000.
Mullu kogu aasta peale kirjutati välja 612000 haiguslehte
aasta pole veel läbi, kuid selge on, et tänavu on
järjekordne haiguslehtede rekordaasta.
Nii kolmandat aastat järjest.
Koroonaeelse ajaga võrreldes jäävad haigena inimesed koju
pea kaks korda tihedamini, ütleb haigekassa juhatuse liige
Pille Panhard. Kuid haiguslehel ollakse ka lühemat aega. 2019. aastal lehe keskmine pikkus oli 13,1 päeva,
eelmisel aastal oli see 11,2 päeva.
Täna me näeme novembri keskpaiga andmete peal,
et ta on selline 9,7 peale langenud.
Vaatame, mis detsember toob, et aga võib-olla ta sinna 10
päeva keskmise peale jääb, sellel aastal. Kodus põetud haigused on kergemad, tõdeb Bernhard.
Tavaliselt on tegemist tavapärase külmetusega. Siit võib-olla tuleb välja see covidi mõju
ehk et ka inimesed ei lähe tööle ka kergemate haigussümptomitega,
millega võib-olla varasematel aastatel käidi tööl. Kuigi seen Panhardi sõnul peamine põhjus,
miks haiguslehti võetakse rohkem võib panustada ka tõsiasi,
et viimased kaks aastat on töötaja enda kulul mitte kolm
esimest haiguslehel veedetud päeva vaid ainult esimene. Töötajatele on siis täiendavalt sellest skeemist sellel
aastal makstud meie poolt siis 23 miljonit eurot,
mida nad on kätte saanud. Tavapärased hooajalised nakkushaigused nakatavad päev
või kaks enne sümptomite avaldumist.
Seega ei aita koju jäämine nende levikut tõkestada,
ütleb perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi. Kui inimene tunneb, et ta hakkab haigeks jääma,
siis ta vabalt oma nagu toatäie kontorit
või teha seda inimesi juba ära nakatanud. Lisaks on perearstidele meeletu koormus,
lihtsa külmetuse diagnoosimine ning vastavate haiguslehtede väljakirjutamine.
Üldse kahtleb Vallikivi, kas tavaline kontoritöötaja peab
kerge külmetusega ikka koju jääma. Tagasihoidlikku kurguvalu ja nohuga, et ei lähe just Tartu
maratoni sõitma, et siis endale rahuliku
ja tubase tööga viga teha.
See on puhtfüüsiliselt väga keeruline.
