Eesti sõjamuuseumi juht Hellar Lill ütleb,
et see on tavapärane protseduur sõjahaudade ümbermatmisel,
et fikseeritakse olukord enne ja olukord pärast ka see,
millised säilmed leiti ja mis on konkreetse haua juures
eripärast täpselt nii talitatakse ka punamonumentide
töörühma koostatud nimekirjas olevate haudade
ja nende tähistega. Selle nii-öelda monumentide komisjoni tehtud ettepanekutega
ilmselt hauatähis elik monument siis liigub ära enne kui
meie jõuame oma tööde järjega selle kaevamise juurde.
Fotod ju ikkagi tehakse, on ka ajaloomälestiste registris,
mida muinsuskaitseamet peab monumentide kohta olemas info olemas,
fotod, ka need andmed, kui palju seal siis nõukogudeaegsetel
ametlikel andmetel maetud oli, viimane muidugi nagu me oleme näinud,
ei pea reeglina pigem paika, aga ka meie teeme fotosid
ja kindlasti fikseeritakse olukord enne meie puhul siis
mitte nüüd ainult see monument, aga see kaevamine,
mis on meie jaoks eeskätt kõige tähtsam protsess Kultuuri arhitektuuriteadlane Karin Paulus ütleb,
et punamonumendid on ju meie pärand. Tõsi, või ka uurimusi siis oleks hea, et ka sellised,
et noh, võib-olla esmapilgul suvalised kivid,
mille peale on siis viisnurgaga plaat, et ka need võiks
tegelikult fotode ja kirjeldustena olla kusagil tallel.
Suvel sügise hakul pildistas üles ja kirjeldas tegelikult
hästi põhjalikult paljusid monumente Saaremaa muuseum nendel
on siis kõik see avalik juba siis muis infosüsteemist.
Et mis on väga tänuväärne uurijatele. Need, mis on väärtuslikud, võiks viia muuseumisse nii
terviklikuna kui vähegi saab, ütleb Paulus
ja toob näite. Mina olen sellest salapärasest komisjonis eriarvamusel,
et mulle endale tundus väga põnev Sillamäe monument.
Mis on selline 70.-te laadis raskepärane modernism
ja esindab ka siis meie oma autorit loomingut tegelikult
Sillamäe kontekstid on muidugi ta sellised ütleme,
margi naastes kohas võrreldes näiteks promenaad ikka
ja noh, mulle tundub ka, et kõik need kirjade muutmise ideed
tunduvad ka sellise kaheldava väärtusega,
et nad võib-olla rikuvad seda kunstilist terviklikkust. Sõjamuuseumisse on juba jõudnud mõne monumendi,
mida pole olnud võimalik säilitada elemendid.
Hellar Lill ütleb, et on aga lootust, et jõuab ka tervikmonumente. Näiteks Pärnu vanapargis asuv monument pidas,
ta ei ole küll füüsiliselt meie juures, aga on veel hakata,
on kokkulepe, et see tuleb meile nüüd siis tuleb veel.
Mõistagi on võimalik variant, kui on otsustatud säilitada,
ei pea ilmtingimata olema sõjamuuseum, et võimalik,
et see on ka näiteks kohalik muuseum, kus kandis monument asub.
