Pärast paaripäevaseid veebi teel peetud läbirääkimisi lepiti
Venemaaga kokku piiriveekogude kalapüügikvoodid,
räägib keskkonnaministeeriumi kalavarude peaspetsialist
pargus Salundi. Kõvasti langes rääbisekvoot käesoleval aastal seal oli 45 tonni,
ehk siis järgmisel aastal on see ainult 10 tonni tanud
lühikese elutsükliga kala ja põhiliselt varjuseisund,
siis oleneb sellest, et millised on tema kudemistingimused
eelnevatel aastatel.
Need ei ole nagu väga head olnud. Muid suuremaid muutusi ei ole.
Tindipüük on endiselt keelatud.
Koha tohib püüda 470 tonni ehk tänavusest 25 tonni rohkem.
Ahvenat, 895 tonni ehk 55 tonni rohkem.
Latikat tohib tuleval aastal püüda 735 tonni. Ei peaks olema mures ja väga pikki aastaid oli ju
rääbisepüük üldse kinni.
Tegelikult see järv on väga hea taastootmise võimega ise
kindlasti need varjud lähevad ka üles.
Need kõikumised on täiesti täiesti tavapärased. Erilisemad tänavu olid ehk läbirääkimised ise.
Kui juba kaks eelnevat aastat on neid peetud viiruseohu
tõttu veebi teel siis nüüd räägiti ka oluliselt lühemalt. Muidugi, ega emotsionaalselt on selge see,
et on, on, on keeruline venemaalastega sellises olukorras
läbirääkimisi pidada ja ka nendel oli oli tunda seda,
et ka nemad ei tunne ennast seal laua taga väga mugavalt.
Eelnevalt me olime neile teada andnud, et kuna Venemaa on
alustanud sõjalist agressiooni Ukraina vastu,
et siis me soovime nendega arutada ainult kleit,
küsimusi, mis on kalavarude huvides Peipsi järvel,
et mingit laiendatud küsimusi me mitte midagi ei ole nõus arutama.
