Tselluloos kui materjal on mitmekülgne, seda võib lahustada
ja uuesti sadestada tekstiilikiudude na,
aga tselluloosist saab valmistada ka biopõhiseid plaste just
bioplasti valmistamiseks, tselluloosist arendataksegi
Tallinna Tehnikaülikoolis keskkonnasõbraliku
ja võimalikult energiasäästlikku tehnoloogiat räägib
ülikooli professor Andres Krumme. Kui Põhjamaades väärindatakse läbi erinevate keemiliste
protsesside seal kolm, 40 protsenti puidu biomassist,
siis Eestist praeguses seisus keemiline väärindamine peaaegu puudub,
aga samas on sellise protsessi lisandväärtus kõige suurem. Ehk seesugune biomassi väärindamine looks kindluse näiteks
tarneahelate katkemisel, et Eestis kohapeal on ikkagi olemas materjalid,
mille sisse asju pakendada.
Krume räägib, et see materjal, millega Tallinna
Tehnikaülikoolis tegeletakse, oleks seesugune,
millega oleks sobilik ka toiduaineid pakendada
pikemaajaliselt või siis niiskes keskkonnas aga samas ka materjal,
mida kasutada ehituses, transpordis ja elektroonikas. Tahes või tahtmata tuleb varem või hiljem otsad kokku
tõmmata seoses nafta Vi fossiilsete maavaradelt põhinevate
plastidega sesse toore lihtsalt saab otsa
ja sellel ei ole muud head alternatiivi,
kui laiendada biopõhiste polümeeride ja plastide kasutustselluloos,
on küll maailmas kõige enam levinud biopolümeer võrreldes
inimkonna plastivajadusega tselluloosikogused üüratult suuremad. Bioplasti arendusgrupi tööstuspartneriteks on osaühing
Vibenul ja Viru Keemia Grupp.
Kui fibenolil on juba esimesed materjali näidised olemas,
siis VKG on alustanud eriplaneeringu protsessi biotoodete
tootmise tehasele.
Et 2027.-ks aastaks saaks valmida võimekus tselluloosi tootmiseks,
jätkab VKG biotoodete arendusjuht Lauri raid. Kõigepealt 2027 olla valmis tehasega, mis tooraine
kõigepealt valmis toodab tselluloosilahustuva tselluloosi,
millest saab edasi töödelda bioplasti ja biotekstiili. Raid räägib, et biomassi väärindamise võimekuse loomine on
oluline ka seetõttu, et Eestisse jääksid töökohad
ja maksutulu. Bio tootmiste jaoks sobilikku toorainet,
siis eelmisel aastal eksporditi 2,6 miljonit paberipuitu
makett Eestist välja. Krumme ütleb, et uue aasta alguses on plaanis TTÜ
laboratoorsel pilootliinil bioplasti tootmine käivitada,
kuid bioplasti kui materjali suuremates kogustes tootmiseks
on vaja läbi käia veel pikk tee. See protsess on palju mitmekihilise ja mitmekülgsem,
et üksi ei piisa sellest, kui me saame valmis ühe vahva materjaliga,
seda peab olema ka võimalik koguda, ringlusse võtta,
uuesti kasutada ja nii edasi.
