Euroopa Liidu direktiiv, mille Eesti oma seaduses üle on kinnitanud,
ütleb, et suuremat kaugkütjad tohib põletada ainult
säästlikult kogutud biomassi.
Vastasel korral pole tegu taastuvenergiaga
ning alates tulevast aastast tuleb õhku paisatud CO2 arvelt
kvoot osta.
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juht Siim õmbleja aga ütleb,
et kusagilt teise lugeda, missuguste dokumentidega
kütusesäästlikkust tõendada. Kui ta naguniimoodi ka rakendab, et tõesti ühtegi dokumenti
kellelegi esitada esimesest jaanuarist ei ole,
et ei tea, mis see dokument on, siis kaugküttetarbijad
peaksid nagu aastas 116 miljonit eurot rohkem maksma.
Kui koodi hind tõuseb, siis summa suureneb. Säästlikkuse kriteeriume, millele kütust peab vastama,
terve nimekiri. Alates sellest, et milline on see maa, kust see kütus on
varutud kuni selleni, et kuidas teda varutud Näiteks, kui maapind jäetakse pärast metsa mahavõtmist
inetuks songermaaks, pole saadud puit enam säästlikult varutud.
Kaugkütjate hinnangul tuleks riigil täpselt kirja panna,
missuguseid dokumente missuguste aspektide tõendamiseks nõutakse. Meie ettepanek on esmalt edasi lükata koguse rakendamise
protsess nii kaua, kuni selgus saabub, ja samal ajal siis
muidugi ministeeriumid peavad selgelt kokku leppinud,
mis need tõendid on ja mitte jätma seda jälle sinna nagu
juuni või juuli lõppu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seeder
sõnul kaalutakse kaugkütte ettepanekut ning seadust
plaanitakse moel või teisel täpsustada, aga sisuliselt pole
ettevõtjatel põhjust muretseda, kinnitab Seedre.
Nimelt piisab tema sõnul kinnitusest, et katlasse aetav puit
pärineb Eestist. Kui puiste biomass on kogutud metsaseadust jälgida,
siis vastab jätkusuutlikuse kriteeriumitele
ja seetõttu, mida ettevõtjad peavad nüüd tegema,
on teadlikud olema puidu päritolust ja siis tuleb need
andmed kokku koguda ja esitada. Puidu päritolu katastriüksuse kaupa peab niikuinii olema
kirjas materjali saatelehel.
Keskkonnaametile tuleb saata kogu aasta andmed korraga
ehk tuleval aastal põletatud puidu kohta peaks kaugkütja
tegema auditi 2024. aastal.
Missugune see audit täpselt olema saab, kirjeldatakse ära
ministri määruses. Raamest tulebki põhimõtteliselt vaadata üle kõik see paberimajandus,
need dokumendid on korras, seal mingisuguseid erilisi
spetsiifilisi nõudeid sellest direktiivist ei tule. Omaette lugu on, kui sekka satub puitu, mille päritolu ei
kaugküttefirma ega temale puidu toonud tarnija tõendada ei suuda.
Aga taolist puitu ei tohiks kaugküte niikuinii tarvitada,
ütleb see. Tere.
