Eestis väljasuremisohu kriitilisel piiril asuva
lendoravapopulatsiooni suurendamiseks käib keskkonnaametis
praegu kahe õigusakti uuendamine.
Kaitse üldsuunad kätte andva liigi tegevuskava plaanib
keskkonnaamet kinnitada veel sel aastal konkreetsemaid
piiranguid seadva ehk püsielupaiga määruse kinnitamine jääb
järgmise aasta teises kvartalis.
Ta oli siis juba uue valitsuse keskkonnaministrile. Mitmel põhjusel on dokumentide väljatöötamine veninud.
Üheks asjaoluks on mõistagi teema tundlikkus,
sest lendorava kaitse tähendab metsamajanduslikke piiranguid.
Seetõttu on tegevuskava ja määruse väljatöötamisel tulnud
suhelda väga erinevate huvigruppide esindajatega,
räägib keskkonnaameti peadirektori asetäitja leelo Kukk. Salati, kui me paneme eramaa omanikele või üldse piiranguid,
seame majandusele, siis see on alati väga tundlik.
Aga no siinjuures me peame arvestama, et lendorav on üks
oodatumaid liike üldse Eestis ja selleks,
et tema nii-öelda väljasuremiskõver ei läheks ainult allapoole,
me peame tegema teatud selliseid resoluutseid samme
ja looma talle võimalused, et ta üldse saaks ellu jääda.
Eestis. Metsamajandajatega on keskkonnaametnikud vaielnud teemal,
kas seniseid rändekoridore võiks teha kitsamaks
ja kui kõrged peavad sealsed puud olema.
Keskkonnaamet jäi seisukohale, et Eestis
lendoravaristsuguluse ja kiskjate kätte langemise ohu
vähendamiseks ei saa loobuda 300 meetri laiuste
ja 15 meetri kõrguste rändekoridoride nõuetest.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja leelo Kukk. Tõesti erinevates teadusajakirjanduses on toodud välja ka seda,
et nad suudavad läbida nii-öelda kitsama koridore,
nad suudavad lühemate puude pealt hüpata.
Aga jällegi, kui me mõtleme, et see liik on ääretult
ohustatud ja me pakume talle ainult minimaalset nii-öelda,
aga siis koridoride laiust või elamisvõimalusi,
siis me ei pruugi üldse saavutada seda eesmärki,
et olukord tal paraneks, sest tegelikult miks me räägime,
et need koridorid peavad laiemad olema, on see,
et kisklus, surve on üks kriitilisi ohutegureid sellele
liigile ja need kiskjad just nimelt toimetavad nendel servaaladel. Ja kui me jätame selle nii-öelda servaala väga suureks,
siis seda raskem on sellel liigil seda koridori läbida,
et tal on suurem oht osutuda kiskjate nii-öelda saagiks. Sel aastal loetleti Eestis 96 asustatud lendorava elupaika,
mis asuvad 1900-l ruutkilomeetril.
Uue liigi tegevuskavaga on seatud eesmärgiks,
et viie aastaga suureneks elupaikade arv 125-ni
ja asustusala 2500 ruutkilomeetrini.
See jääb aga veel kaugele 500-st elupaigast
ehk eesmärgist, kus keskkonnaameti hinnangul võiks hakata
rääkima sellest, et lendorav enam Eestis üliohustatud liik
ei ole. Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.
