Rahvaloenduse tulemustest selgub, et pensioniosatähtsus
peamise elatusallikana on viimase 10 aastaga vähenenud.
Seda vaatamata tõigal, et vanemaealiste inimeste hulk on suurenenud.
Kui 2011. aastal elatuspalgast või muust töötasust viis
protsenti 65 aastastest ja vanematest siis eelmisel aastal
juba 10 protsenti, kommenteerib statistikaameti
juhtivanalüütik Terje Trasberg. Meie tänased vanemaealised osalevad aktiivsemalt ka tööturul,
et 19 protsenti siis kõikidest üle 64 aastastest inimestest
käib tööl ja töötavad nad siis kõige suurem osa neist töötab haridussektoris.
Et varasemalt avaldatud rahvaloenduse tulemused näitavad ka
näiteks seda, et vanemaealised oma terviseprobleemid
protoonidest on vähem piiratud kui varasematel,
on loendusandmed tulemusel.
Et mis näitab seda, et nende tervis kannatab paremini,
näiteks siis tööturul aktiivselt osalemist. Üldiselt on tööga hõivatute osakaal Eestis kasvanud kuue
protsendipunkti võrra. Tööga hõivatute osakaal on tõusnud.
Et tänaseks on jõudnud töötamise ikka taasiseseisvumise
beebibuumi ajal sündinud noored, kes tänaseks on siis 30
aastat Eestis kõige rohkem on nüüd 33 aastaseid nemad siis
10 aastat tagasi eelmise rahvaloenduse ajal olid veel siis
üliõpilased ja võib-olla nii aktiivselt tööturul ei osalenud.
Et täna, kui me vaatame siis õppurite osakaaluga üliõpilaste
osakaalu rahvastikus, siis see on mõnevõrra väiksem,
oli 10 aastat tagasi. Eesti tööturgu ilmestab jätkuvalt ka sooline segregatsioon
nii tegevus kui ametialade lõikes.
Meestest näiteks töötab primaarsektoris ehk põllumajanduses jahinduses,
metsamajanduses ja kalanduses 4,1 protsenti naistest vaid
1,7 protsenti.
Töötlevas sektoris töötab meestest 37,7 protsenti
ning naistest 16 protsenti.
Teenindavas sektoris töötab aga 58,2 protsenti meestest
ning lausa 82,3 protsenti naistest. Eestlaste seas on Trasbergi sõnul enim tippspetsialiste,
näiteks haridussektoris töötavaid inimesi.
Vene rahvusest inimesed töötavad aga kõige enam teenindus-
ja müügitöötajatena.
