Suuremad või väiksemad akud, pumphüdrojaamad
või vesiniku tootmine.
Need peamised elektri salvestamise võimalused töötavad juba täna.
Kuid nende rajamist takistab tõik, et praegu puudub Eestis
hea viis nende salvestatud elektrit müüa,
tõdeb energeetikaekspert Einari Kisel. Praktikas oleks siis see, et ühelt poolt on võimalik müüa
näiteks noh, need ei järgmise päeva turul
või siis ka näiteks päevasisesel turul oma elektrit,
et kui näiteks selgub, et tunnisiseselt näiteks selgub,
et mingil tootja näiteks tuulik ei suuda nii palju toota,
kui on vaja, siis salvesti võtab selle koormuse üle
ja toodab selle puudujääva osa ise, saab selle siis turu
sellist päevasisest turgu täna Eestis veel praktiliselt ei toimi. Kokku puudub kindlus, et näiteks akupargi ehitamiseks
kulutatud raha saab tagasi teenida. Referentsi turul justnagu ei olekski, alustatakse
investeeringuotsuseid teha ja pankadest laenu küsida. Seda muret aitaks lahendada, kui riik garanteeriks
salvestusvõimsuste rajajatele minimaalse kasumi. Läbi kas siis võrguteenuse või siis läbi riigieelarve. Näiteks on sama murega silmitsi energiaettevõtte Utilitas
wind juhatuse liige Rene Tammist.
Utilitas plaanib odavast elektrist vesinikku toota
ning muuhulgas vajadusel seda tagasi elektriks muuta.
Nii elektri salvestamisel tekkib kõrvalmõjuna palju soojust,
mis tavaliselt tähendab suurt energiakadu. Et kuivõrd Utilitas ennekõike ongi tuntud,
kui kaugkütteettevõte, siis, siis meil on ka see soov
ja suutlikkus siis seda soojust mis selle muundamisel siis tekib,
kaugküttevõrkudes kasutada ja seeläbi siis kogu tsükli
kasutegurit parandada. Ehk tehnoloogilisi muresid ettevõted lahendavad kuid veel
jääb puudu odavast roheelektrist ning kindlusest,
et investeeringut saab tagasi teenida.
Aega oodata.
Samas ei ole. Tarneajad ka taastuvelektriseadmetele, aga mitte ainult,
ka siis tegelikult salvestusseadmetele on päris pikad ja,
ja selleks, et meil oleks sellel dekaadil võimalik neid
seadmeid rajada, siis siis tuleb otsuseid teha juba
järgmisel aastal. Mis on kindel, on need rohepööre koos, uue energiasüsteemiga tuleb,
ütleb ekspresident Kersti Kaljulaid.
Kui Eesti maha jääb, kannatavad kasvõi meie kaubandussuhted. Täna ei ole lihtsalt pelk rohepöörde lubadus,
ei ole Panka viidav pangast raha saamine suurteks
projektideks võib vajada täiendavaid riigipoolseid garantiisid,
milleks võibki olla hange, palun pakkuge noh,
näiteks Eleringi võrku 100 150 200 megavatti salvestus
võimsusi tuuleparkide osas, minu arust on kõigil üsna selge
arusaam juba, et, et nad tulevad, aga salvestusvõimsuste
osas mina täna veel ei ole aru saanud, et,
et see oleks kohale jõudnud kõigile, et ka neid on vaja.
