Detsembri alguses mängis valitsus läbi olukorra,
kus Venemaa ühendab meid oma elektrisüsteemist lahti
Lääne-Euroopa sagedusalaga.
Liitumine stsenaariumi järgi küll õnnestus,
kuid sellega koos ilmnes, et meie piirkonnas ületab nõudlus
tootmise ehk elektrit jäi väheks.
Üks selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar. Siin on pikem külmem talveperiood, kus on vähem tuuleenergiat,
vähem hüdroenergiat ja samal ajal on ka erinevad rikked
suuremates elektri tootmisüksustes üle regiooni. Plaan sellisteks puhkudeks on iseenesest teada,
esimese asjana saadetakse laiali palve, et elektritarbijad
seda ise kokku hoiaks. Ja selle mõju võib-olla mingil x hetkel väga hea,
näiteks novembris juba ilma nende nii-öelda eelkommunikatsioonid.
Ta on tarbimist nii äri- kui tavatarbijatel,
10 protsenti vähem, mis juba annab indikatsiooni,
et me võime mingis stsenaariumis pääseda elektrikatkestustest,
aga kindlasti, kui me suhtes kasutatakse energiarelva,
siis me ei pruugi pääseda sellest. Kui võimsusest puudu tuleb, hakkab elektrilevi tarbijaid
kahe tunni kaupa välja lülitama.
Kindlasti hoitakse püsti kõik elutähtsad teenused alates
suurest osast pangaautomaatidest, tanklatest kuni veepuhastusjaamadeni.
Detsembrikuine.
Õppus ja arutelud aga näitasid, et kriitilise tähtsusega
kohti on mujalgi. Toome näite, mis me tõime siis prioriteetsete objektide tippu,
on erivajadustega laste koolid, kus on vaimu füüsilise
puudega lapsed, nende jaoks kaks tundi on maja pime,
see tekitab väga keerulise olukorra neile
ja just nimelt kasvatajatele. Samas oli ka selgeks, kui tugevalt võib kahetunnine
elektrikatkestus mõjutada tööstusettevõtteid. Nende seadmed võivad katki minna, tooraine võib hävida,
mistõttu tööstustega tuleb täiesti eraldi toimetada,
et on tööstusettevõtteid, mida tõenäoliselt sellel perioodil,
kui naha elektrikatkestused pannakse, seisma,
või siis hoopis näiteks on arutelu koha peal ka see,
et toiduainetööstusettevõtetele Birk kõige prioriteetsemad
telemis neile me anname sellise nii-öelda tootmisrahu mingil nädalal. Kusjuures elektrinappuse korral ei lülitatud tarbijaid välja
ega jäeta voolu taha ühekaupa, vaid alajaama Viiuvatel
liinide kaupa. Ma arvan, et kui esimesed katkestused hakkavad toimuma,
siis on see nagu mingil määral ka kellegile hea üllatus,
et tema korteris ei läinudki, tuli ära või tema büroohoones
ei läinudki, tuli ära. Õppuste käigus käidi muuhulgas üle ka see,
kuidas olulised asutused ise oma elektrivarustust tagavad
ning tase oli küllalt erinev. Ja tuli igasuguseid tulemusi, kus küll generaator läks kärssama,
küll avastati, et kaheksa aastat ei ole diislit vahetatud,
küll on tuli välja, et asutuses kõik elektrisüsteemid ei
tööta nii, nagu nad arvasid, et töötavad,
tuleb hakata neid ümber ehitama väga palju häid õppetunde,
mis väga paljusi arendas, aga see töö jätkub.
