Eesti majandus on seni olnud keskmisest paremas seisus,
selgub Eesti Panga majandusprognoosist.
Tänavu langeb majanduse maht pool protsenti,
tulevaks aastaks prognoosib pank 0,4 protsendilist majanduskasvu.
Siiski tõdeb prognoosi meeskonna juht Rasmus Kattai,
et energiakriisi täis mõju pole veel kohale jõudnud.
Ettevõtted ei ole kasvanud kulusid veel tarbijateni viinud. 2020 300 aasta toob meile ilmselt umbes kaks korda väiksema
infektsiooni võrreldes tänavusega umbes siis üheksa
protsenti selle aasta 19 kõrval.
See on väiksem number, aga võrreldes meie sellist tavapärast hinnakasvutempot,
püsib ka tuleval aastal hinnakasv vägagi jõuline. Hinnatõus taandub kahe protsendi juurde tõenäoliselt
2025.-ks aastaks.
Hinnatõusu tõttu küsivad inimesed ka rohkem palka.
Nii jätkub tänavune pea üheksaprotsendiline keskmise palga
kasv ka tulevasel aastal. Kuna see saab olema kiirem kui pikemas plaanis Eesti
ettevõtetele jõukohane, siis on üsna ootuspärane arvata,
et palgakasvu tempo raugeb.
Järgmistel aastatel ei jõuagi umbes seitsme protsendi juurde.
2025. aastal kus keskmine palk peaks siis saavutama umbes
2100 eurose tasemel. Kõrgema palga ostujõud langeb tänavu samas ka üheksa protsenti.
Kuigi ostujõud veel tuleval aastal langeb,
hakkab see teises aasta pooles tõenäoliselt taas tõusma. Ja kui me täna näeme sellist pilti, et keskmist palka
teeniva inimese ostujõud on langenud nelja-viie aasta
tagusele tasemele aastasse 2018 või 17 siis eelmise aasta tipuni,
kust langus pihta hakkas, jõuame tagasi 2025. aastal. Majanduse jahtumine tähendab ka, et Tööpuudus tipneb
prognoosi järgi aastal 2024 üheksa protsendi juures.
Ka hoiatas Eesti Panga president Madis Müller,
et riigieelarvepoliitika ehk suured kulutused töötavad Eesti
Panga rahapoliitikale vastu.
Ka teeb Müllerile muret liigi kasvav võlakoormus. Võib näha, et umbes 10 aasta pärast ulataks Eesti riigi
võlakoormus 40 protsendi lähedale SKP-st
ja kui intressimäärad püsivad ligikaudu seal,
kus nad täna on siis see tähendaks ka, et puhtalt siis
intressikulu Eesti riigieelarve kulutustest saax võtma umbes
kolm kuni neli protsenti või see on umbes samas suurusjärgus,
kui näiteks Eesti riik kulutab kõrgharidusõppele
või teadus- ja arendustegevusele kokku.
